TOMATITAIMEDE KONKURENTS (0)

1 Hindamata

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM
TOMATITAIMEDE KONKURENTS
Uurimistöö bioloogias
Autor: Truumaa Anette
12.A klass
Juhendaja : Järv Leili
Tallinn 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 KONKURENTS 4
1.1 Ressursid ja ressursikonkurents 5
1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents 6
2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND 7
3 MATERJALID JA METOODIKA 8
4 TULEMUSED 9
4.1 Katsetulemused I katserühmas 9
4.2 Katsetulemused II katserühmas 9
9
4.3 Katsetulemused III katserühmas 10
4.4 Katsetulemused IV katserühmas 10
ARUTELU 11
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
LISA 1 15
LISA 2 16
LISA 3 17
LISA 4 19

SISSEJUHATUS

Olen üles kasvanud maal ning seega ka väga palju looduse keskel viibinud. Tänu sellele pakuvad taimed ja loomad mulle palju huvi. Aednikust isa abistamisel märkasin sageli, kuidas kasvuhoones taimed erinevalt kasvasid ja nii mõnigi neist arengus teistest maha jäi. Vastusest, et valgust jäi väheseks, ühel hetkel enam ei piisanud . Tahtmine oli teada saada, miks nii toimub ja see tingiski minu uurimistöö teemavaliku. Et oma probleemile lahendust leida, püstitasin tööhüpoteesi: tomatite kasvu ja arengut mõjutab nende omavaheline konkurents. Katseobjektiks valisin suhteliselt vähenõudlikud ja kiirekasvulised tomatid sordist “ Roma ”.
Töö koosneb kahest osast. Esimeses, üldteoreetilises osas, kirjeldatakse tomatitaimedele mõjuvaid keskkonnatingimusi. Lahatakse konkurentsi põhjuste üle ning ressursikonkurentsi tagamaid. Kirjeldatakse valgust kui ressurssi ning vaadeldakse sellest tekkivat konkurentsi.
Teises, empiirilises, osas antakse ülevaade materjalist, kasutatus meetodist, katse tulemustest ning arutletakse tomatitaimede erineva kasvukiiruse ja arengu üle. Tekkinud nähtustele püütakse diskussiooni käigus leida vastuseid, võrreldes saadud tulemusi avaldatud uurimuste tulemustega.
Tahaksin väga tänada oma juhendajat, Leili Järve, kes mulle oma jõu ja nõuga suureks abiks oli. Samuti oma vanemaid, kes aitasid mul katset läbi viia.

1 KONKURENTS

Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm ( Viikmaa 2006). Konkurents tekib seetõttu, et sarnased või sama liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks ühesuguseid tingimusi ja resursse, mida vabas looduses enamasti kõigile ei jätku. Konkurents võib olla:

liigisisene

liikidevaheline.
Mõlemal juhul piirab konkurents arengut ja võib viia osade organismide hukkumiseni. Tulenevalt ökoloogiliste nõudluste sarnasusest on liigisisene konkurents sageli tugevam kui liikidevaheline. (Lanno 2006)
Kuna taimed on sessiilsed e paiksed , siis mängib nii abiootiline - kui ka biootilinekeskkond kogu nende arengu vältel väga olulist rolli. Enamuste taimede vajadused peamiste ressursside – fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse, vee ja peamiste mullatoitainete järele on suhteliselt sarnased ning seega on võitlus nende ressursside kättesaamise pärast paratamatu. Seetõttu määrabki taimede, nii liigikaaslaste kui ka erinevat liiki isendite, ruumiline jaotus keskkonnas, milliseks kujuneb antud elupaigas ressursside kättesaadavus. Teisisõnu selle, millised on konkreetse koosluse sisesemised konkurentsisuhted. ( Sepp 2011)
Isegi juhul, kui taimed kasvavad koosluses hõredalt, on erinevate taimede osad: juureharud, oksad , võsud jne, vahetuteks naabriteks teiste taimede samatasandi osadele. Tiheda taimkatte korral kujuneb oluliseks vastastikkuse vältimise, vabade kasvupiirkondade otsimise, st efektiivse asustamise mehhanismid . Kui taimed kasvavad väga tihedalt koos, viib ühe naabri vältimine tavaliselt teise naabriga konkurentsi suurenemisele, st naabrist eemale kasvamine ei osutu enam kasulikuks, sest konkurente on igas ilmakaares. Sellistes tingimustes üritab taim leida mingi eelise konkurentide ees. (Sepp 2011)
Taimedevaheline konkurents toimub peamiselt läbi kahe mehhanismi:

ressursside ammutamine

valguse neelamine
vee imamine
mullatoitainete imamine

naabrite alleopaatiline mõjutamine.

1.1 Ressursid ja ressursikonkurents

Taimede ellujäämise eelduseks on:

valguse kättesaadavus,

vee kättesaadavus,

toitainete kättesaadavus.
Ressursside omastamist takistavad taimedest lähinaabrid. Sellest, kui hästi suudab taim vajalikke ressursse kätte saada, sõltub taime ellujäämise edukus (Saarma 2011).
Vesi on taimede kasvuks hädavajalik. Kuna taimed omastavad mineraalseid toitelemente ainult vees lahustunutena, siis on konkurents vee enda ja seal lahustunud toitainete pärast sageli eristamatu. Vee omastatavus sõltub:

mulla temperatuurist,

aeratatsioonist,

mulla veesisaldusest,

kättesaadava vee vormist . (Miidla 1984)
Taime veedefitsiit ilmneb tavaliselt taime gaasivahetuse ja fotosünteesi kaudu. Fotosünteesi efektiivsusest sõltub otseselt taime kasv. Vee- ja toitainetedefitsiidi tingimustes vähendab taim investeerimist võsude kasvu. Fotosünteesiproduktid suunatakse eelistatult juurtesse, millega reeglina suureneb vee kättesaamine pinnasest. Samuti tajuvad taimed toitainete olemasolu mullas ja suunavad aktiivselt oma juurte kasvu suurema toitainetesisalduse suunas. (Sepp 2011)
Valguse tähtsust taimede elus kirjeldatakse põhjalikumalt järgmises alapeatükis.

1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents

Naabertaimede lähedus muudab oluliselt elukeskkonna parameetreid. Nii muutub populatsiooni tihenedes iga konkreetse taimeni jõudva valguse kogus ja kvaliteet, väheneb mehaaniline stress , suureneb suhteline õhuniiskus ning lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus õhus jne. Neid kõiki vaadeldakse konkurentsi näitajatena. Konkurentsisignaale on keskkonnas korraga väga palju, kuid katseliselt on tõestatud, et võtmerolli omavad valgussignaalid. (Saarma 2011)
Roheliste taimede jaoks on valgus limiteeriva tähtsusega tegur, ilma milleta ei toimu fotosünteesi, st ei sünteesita orgaanilist ainet. Valguse puudumisel kasvanud taimedel puudub klorofüll. Taimede kasv sõltub:

valguse intensiivsusest,

valguse kestvusest e päeva pikkusest.
Organismide reaktsiooni ööpäevasele valguse- ja varjuperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub kõige selgemini taimeriigil. ( Laas 1967)
Taimede võras moodustub keeruline ja dünaamiline valguskeskkond, milles esineb kaks valgussignaali tüüpi, mille kaudu saab taim informatsiooni ümbritseva keskkonna valgusressursi kohta:

valguse kvantiteet e valgusvoo tihedus,

valguse kvaliteet e valguse signaalid , mis peegeldavad valguse spektraalset tasakaalu. (Sepp 2011)
Reeglina kasutab suurem taim ressursside kogumiseks ka suuremat ruumiosa. Tiheda asustusega taimekooslustes on konkurents asümmeetriline, st suuremad taimed võtavad suurema osa valgusest ära ja suruvad väiksemate taimede kasvu alla. St juba valguskonkurentsi varajastes staadiumides kujuneb välja suuruseline hierarhia, mis mängib taimekoosluse kujunemisel võtmerolli. (Sepp 2011)

2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND

Tomat on valgusnõudlik ja soojalembene taim. Optimaalne õhutemperatuur on päeval 22–24°C ja öösel 16–18°C. Temperatuuril alla 10°C tomatitaimede kasv peatub. Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed avarat, hästi tuulutatavat kasvuhoonet. Optimaalseks õhuniiskuseks on 60–70%. Muld peab olema huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,5–6,5). Neutraalsel ja aluselisel mullal on toitumine häiritud ja ilmnevad mitmesuguste ainete puudusest tingitud haigused. Tõusmeperioodist õienuppude moodustumiseni vajavad taimed palju lämmastikku, viljakandeperioodil suurel hulgal kaaliumi . Tomatitaimed vajavad neli korda vähem fosforit kui kaaliumi ning kaltsiumi ja kaaliumist 2–3 korda rohkem lämmastikku. Kaltsiumivajadus on ühesugune kogu kasvuperioodi jooksul. ( http://www.agri.ee )
Erinevatel eluperioodidel vajab tomat erinevaid kasvutingimusi. Nii võivad nad kasvada ja viljuda nii pika päeva tingimustes kui ka pideva valgustatuse korral. Lühikest päeva vajab tomat ainult istikustaadiumis. ( http://www.seemnemaailm.ee )
Tomati veevajadus on eriti suur õiepungade moodustumise - ja viljumise ajal. Veepuuduse korral laseb tomat õienuppudel maha langeda. Kui veepuudus tekib viljade moodustumise ajal, siis põhjustab see tipumädaniku teket. Vaatamata viljade kiirenenud küpsemisele saagikus langeb. Kui viljumise ajal vahelduvad järsult kuiv ja niiske periood, siis viljad lõhenevad. Samas ei talu tomatitaim põhjavee lähedust, kuna juurtel tekib siis õhupuudus ja nende kasv aeglustub. Pinnase liigniikuse korral venivad taimed välja ja intensiivistub lehtede kasv. ( http://www.seemnemaailm.ee )
Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, mis soojenevad hästi läbi ja on orgaaniliste ainete rikkad. ( http://www.seemnemaailm.ee )

3 MATERJALID JA METOODIKA

Tomatite valguskonkurentsi uurimiseks korraldati katse, mis seati üles neljas ühesuuruses katsekastis mõõtudega 45x32x35cm. Kõik kastid täideti Biolani Aiamaa Musta Mullaga. Igasse kasti külvati erinev arv kasvuhoonetomati “Roma” seemneid vastavalt katsekorraldusele:

2 tomatitaime,

4 tomatitaime,

10 tomatitaime,

20 tomatitaime.
Iga katsekasti taimed nummerdati, mis võimaldas määrata nende täpset asukohta valguskonkurentsis.
Vegetatsiooniperioodi jooksul: 23. maist kuni 22. augustini 2011.a., tagati kõigis katsekastides samad tingimused:

mulla koostis,

valgustustingimused,

veerežiim
jne.
Kõik tegevused katsetaimedega toimusid samal ajal:
1. kastmine iga 3 päeva tagant,
2. kasvuparameetrid registreeriti iga seitsme päeva tagant:

mõõdeti taime pikkus, cm,
loendati taime lehtede arv (n), tk.,
määrati taimede elujõulisus (elus/ hukkunud ),
registreeriti õienuppude ilmumine ,
registreeriti õite ilmumine,
registreeriti viljade ilmumine.

Parameetrid registreeriti koheselt vaatluspäeviku tabelitesse (Lisa 1 – 4).
Andmed töödeldi OpenDocument Spreadsheet programmidega.

4 TULEMUSED

Katse alguses, 23. mail 2011, külvati nelja katsekasti kokku kolmkümmend kuus seemet , millest tärkas kolmkümmend üks tomatitaime. Katse kestis kuni 22. augustini 2011, seega kokku üheksakümmend kaks päeva. Katse läbisid kõik kolmkümmend üks tärganud tomatitaime.

4.1 Katsetulemused I katserühmas

Võrdluskatse alustamisel külvati kasti 2 seemet, neist tärkas 2 taime, kellest mõlemad osalesid katse lõpuni.
Kaks nädalat pärast seemnete külvi oli nende keskmine pikkus (L) 6,2cm (max = 6,6cm, min = 5,8cm). Taimede keskmine lehtede arv (n) oli 10,5 (max = 16, min = 5). Katse lõppedes oli taimede keskmine pikkus (L) 59,5cm (max = 63cm, min = 56cm) ja taimede keskmine lehtede arv (n) oli 45 (max = 48, min = 42) (Lisa 1).

4.2 Katsetulemused II katserühmas

Võrdluskatse alustamisel külvati kasti 4 seemet, neist tärkas 4 taime, kellest kõik osalesid katse lõpuni.
Kaks nädalat pärast seemnete külvi oli nende keskmine pikkus (L) 4,5cm (max = 5,2cm, min = 3,6cm). Taimede keskmine lehtede arv (n) oli 5,3 (max = 7, min = 4). Katse lõppedes oli taimede keskmine pikkus (L) 44,8cm (max = 47cm, min = 43cm) ja taimede keskmine lehtede arv (n) oli 44 (max = 55, min = 38) (Lisa 2).

4.3 Katsetulemused III katserühmas

Võrdluskatse alustamisel külvati kasti 10 seemet, neist tärkas 9 taime, kelllest 90% osalesid katse lõpuni.
Kaks nädalat pärast seemnete külvi oli nende keskmine pikkus (L) 3,6cm (max = 4,4cm, min = 0cm). Taimede keskmine lehtede arv (n) oli 3,6 (max = 7, min = 0). Katse lõppedes oli taimede keskmine pikkus (L) 29,7cm (max = 36cm, min = 0cm) ja taimede keskmine lehtede arv (n) oli 27,5 (max = 37, min = 0) (Lisa 3).

4.4 Katsetulemused IV katserühmas

Võrdluskatse alustamisel külvati kasti 20 seemet, neist tärkas 16 taime, kelllest 80% osalesid katse lõpuni.
Kaks nädalat pärast seemnete külvi oli nende keskmine pikkus (L) 2,8cm (max = 4,5cm, min = 0cm). Taimede keskmine lehtede arv (n) oli 2,9 (max = 7, min = 0). Katse lõppedes oli taimede keskmine pikkus (L) 18cm (max = 29cm, min = 0cm) ja taimede keskmine lehtede arv (n) oli 15,3 (max = 28, min = 0) (Lisa 4).

ARUTELU

Panin nelja sama suurusega kasvukasti erineva arvu tomatiseemneid. Esimesse kasti 2, teise 4, kolmandasse 10 ja neljandasse 20 seemet. Esimeses ja teises kastis tärkasid kõik külvatud seemned (Lisa 1 ja Lisa 2), aga teises ja kolmandas kastis jäid osad tärkamata (Lisa 3 ja Lisa 4).
Kõige kiiremini ja suuremaks kasvasid esimesse kasti külavatud tomatid (Lisa 1). Nad olid keskmiselt 25% pikemad kui teise kasti tomatid, 50% pikemad kui kolmanda kasti tomatid ja 70% pikemad kui neljanda kasti tomatid (Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4). Esimese kasti tomatid olid ka ainsad taimed, kes moodustasid vilju , sest nad said vähese konkurentsi tõttu kiiremini areneda.
Teise kasti tomatid kasvasid üsna suureks ja moodustasi ka õisi, aga vilju katse toimumise perioodil ei jõudnud moodustada (Lisa 2). Nad olid keskmiselt 25% lühemad esimese kasti tomatitest, 34% pikemad kolmanda kasti tomatitest ja 60% pikemad neljanda kasti tomatitest (Lisa 1, Lisa 3, Lisa 4)
Kolmandas kastis kasvanud tomatitaimede vahel toimus juba suurem konkurents. Kasti ääres paiknevad taimed kasvasid kiiremini, kui kasti keskel paiknevad taimed, mis said vähem valgust. Taimed ei kasvanud kuigi pikaks ega elujõuliseks, osadel taimedel jäi kasv pidama ning õisi ega vilju ei moodustanud ükski taim. Nad olid keskmiselt 50% lühemad esimese kasti tomatitest, 34% lühemad teise kasti tomatitest ja 40% pikemad neljanda kasti tomatitest (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 4)
Neljandas katsekastis kasvanud taimed olid kõige nõrgemad. Nende vahel toimus ka suurim konkurents, mille tõttu kasvasid taimed päris lühikeseks ja elujõutuks. Mitmel taimel jäi kasv pidama ning õisi ega vilju ei moodustunud ühelgi taimel. Eriti lühikeseks jäid kasti keskel paiknevad taimed, mille vahel toimus suur juurkonkurents. Nad olid keskmiselt 70% lühemad esimese kasti tomatitest, 60% lühemad kolmanda kasti tomatitest ja 40% pikemad neljanda kasti tomatitest (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3)
Haigusi taimedel ei esinenud. See võis olla tingitud katse ajal olnud sobivast kliimast , mis oli suhteliselt päikeseline ja piisavalt soe ning sellest, et katsekastid asetsesid teistest taimedest üsna eraldatuna.
Konkurents tekib siis, kui samu ressursse ei jätku üht liiki organismidele (Viikmaa 2006). Minu katse puhul leidis Viikmaa väide kinnitust. Mida suurem oli taimedevaheline konkurents, seda aeglasemalt nad kasvasid.

KOKKUVÕTE

tomatitaimede parimaks kasvuks ja arenguks on lisaks valguse, mulla ja vee olemasolule vaja ka piisavalt suurt kasvuruumi

suurima arengupotensiaali saavad taimed, kellel on valgusele ja toitainetele suurim ligipääs

mida väiksem on tomatitaimede omavaheline konkurents, seda kiiremini ja suuremaks tomatitaimed kasvavad
Seega leidis minu tööhüpotees: „tomatite kasvu ja arengut mõjutab nende omavaheline konkurents“ kinnituse.

KASUTATUD KIRJANDUS

Laas, E. 1967. Dendoroloogia. Tallinn, Valgus, 672: 25-26, 28-32
Lanno, K. 2006. Ühevõsupindalade ja rameti lähima naabruse varieerumine Lääne-Eesti liigirikaste puisniitude rohurindes. Tartu Ülikool, magistritöö, 35
Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia, Valgus, Tallinn, lk 166, 183
Saarma, M. 2011. Taimed pideva dilemma ees: kas panustada konkurentsivõimele või kaitsta end looduslike vaenlaste eest. Tartu Ülikool, bakalaurusetöö, 29
Sepp, A. 2011. Taimede interaktsioonid ja kommunikatsioon ning nende mõjutamine aktiivsöega. Tartu Ülikool, bakalaurusetöö, 31
Viikmaa, M., Hein, K. 2006. Bioloogia gümnaasiumile. Tartu, Eesti loodusfoto, 120: 14
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/mahepoll_alused.pdf
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=55 (22.03.2012)

LISA 1

Esimese katsekasti taimede mõõtmistulemused
13.06
20.06
27.06
04.07
11.07
18.07
25.07
01.08
08.08
15.08
22.08
Pikkus (L)

taim

taim
6,6
5,8
17
15
24
21
29
25
35
32
38
36
40
38
44
41
53
50
58
54
63
56
Keskmine L
6,2
16
22,5
27
33,5
37
39
42,5
51,5
56
59,5
Lehtede arv (n)

taim

taim
16
5
25
11
27
14
30
19
37
23
39
26
43
30
44
34
46
37
46
41
48
42
Keskmine n
10,5
18
20,5
24,5
30
32,5
36,5
39
41,5
43,5
45
Elus (E) hukkunud (H)

taim

taim
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
Õienuppude ilmumine, tk

taim

taim
11
8
17
13
22
20
26
25
30
28
Õite ilmumine, tk

taim

taim
7
5
11
7
15
16
24
21
Viljade ilmumine, tk

taim

taim
4
2
7
5

LISA 2

Teise katsekasti taimede mõõtmistulemused
13.06
20.06
27.06
04.07
11.07
18.07
25.07
01.08
08.08
15.08
22.08
Pikkus (L)

taim

taim
4,7
5,2
3,6
4,3
13
15
14
13
17
19
18
18
21
22
20
23
25
26
25
26
29
31
29
30
34
35
33
34
37
37
36
36
40
40
38
39
43
44
42
42
45
47
44
43
Keskmine L
4,5
13,8
18
21,5
25,5
29,8
34
36,5
39,3
42,8
44,8
Lehtede arv (n)

taim

taim
7
6
4
4
14
19
10
14
15
24
15
16
19
29
19
19
21
33
22
20
23
38
30
23
27
41
34
27
30
45
35
31
34
48
38
34
37
52
41
39
38
55
42
40
Keskmine n
5,3
14,3
17,5
21,5
24
28,5
32,3
35,3
38,5
42,3
43,8
Elus (E) hukkunud (H)

taim

taim
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
Õienuppude ilmumine, tk

taim

taim
6
5
11
4
6
8
16
10
9
14
21
15
11
Õite ilmumine, tk

taim

taim
5
7
1
16
2
4
3
11
3
7
Viljade ilmumine, tk

taim

LISA 3

Kolmanda katsekasti taimede mõõtmistulemused
13.06
20.06
27.06
04.07
11.07
18.07
25.07
01.08
08.08
15.08
22.08
Pikkus (L)

taim

taim
3,9
4,1
3,6
3,7
3,9
4,4
4,3
4,1
4
10
11
9
9
8
10
11
10
9
15
16
13
14
14
17
15
16
13
22
19
17
19
17
22
19
23
17
26
24
22
25
24
26
24
27
22
30
26
26
30
28
32
29
31
26
31
30
29
34
31
35
33
32
30
31
33
32
34
31
35
33
32
33
31
34
32
35
31
36
33
32
33
31
34
32
35
31
36
33
32
33
31
34
32
35
31
36
33
32
33
Keskmine L
3,6
8,7
13,3
17,5
22
25,8
28,5
29,4
29,7
29,7
29,7
Lehtede arv (n)

taim

taim
4
6
3
2
4
5
7
2
3
11
11
10
7
8
10
13
7
6
16
15
17
10
16
14
18
10
10
25
19
22
13
22
20
24
13
19
27
23
25
17
26
24
28
16
23
29
26
30
18
28
28
32
22
27
29
30
33
20
28
31
35
25
29
29
34
35
23
28
33
37
25
29
29
35
35
23
28
33
37
26
29
29
35
35
23
28
33
37
26
29
29
35
35
23
28
33
37
26
29
Keskmine n
3,6
8,3
12,6
17,7
20,9
24
26
27,3
27,4
27,4
27,4
Elus (E) hukkunud (H)

taim

taim
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
Lisa 3 järg
Õienuppude ilmumine, tk

taim

taim
Õite ilmumine, tk

taim

taim
Viljade ilmumine, tk

taim

LISA 4

Neljanda katsekasti taimede mõõtmistulemused
13.06
20.06
27.06
04.07
11.07
18.07
25.07
01.08
08.08
15.08
22.08
Pikkus (L)

taim

taim
4,5
3,8
3,9
4,3
2,9
4
4,4
3
3,4
4,1
3,1
4,2
2,3
2,5
2,9
3,6
9
7
9
8
5
9
9
7
7
8
7
8
5
6
7
8
12
11
14
13
10
15
11
9
10
11
11
14
8
9
10
13
16
15
15
16
13
18
14
15
16
13
14
16
12
14
15
17
21
18
17
22
17
21
16
19
21
17
18
22
15
17
19
21
24
21
21
25
17
24
22
19
23
22
18
24
16
17
21
24
26
24
24
27
17
24
25
19
23
25
18
24
16
17
21
26
26
24
24
28
17
24
29
19
23
25
18
24
16
17
21
26
26
24
24
28
17
24
29
19
23
25
18
24
16
17
21
26
26
24
24
28
17
24
29
19
23
25
18
24
16
17
21
26
26
24
24
28
17
24
29
19
23
25
18
24
16
17
21
26
Keskmine L
2,8
6,0
9,0
12,0
15,0
16,9
17,8
18,1
18,1
18,1
18,1
Lehtede arv (n)

taim

taim
7
5
4
2
2
6
6
5
3
5
3
4
2
2
3
2
10
9
7
4
5
9
9
6
7
7
5
9
4
5
4
7
14
11
11
7
6
12
14
8
9
11
9
11
7
8
9
11
18
14
16
8
7
16
17
9
12
16
13
12
9
10
13
14
21
15
21
9
10
20
21
12
15
19
17
15
10
12
15
20
25
17
21
11
10
23
25
14
19
20
19
17
10
12
16
23
28
21
21
12
10
23
27
16
20
20
19
18
10
12
16
23
28
22
21
14
10
24
27
16
22
20
19
18
10
12
16
23
28
22
21
14
10
24
27
16
25
20
19
18
10
12
16
23
28
22
21
14
10
24
27
16
25
20
19
18
10
12
16
23
28
22
21
14
10
24
27
16
25
20
19
18
10
12
16
23
Keskmine n
3
5,4
7,9
10,2
12,6
14,1
14,8
15,1
15,3
15,3
15,3
Lisa 4 järg
Elus (E) hukkunud (H)

taim

taim
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
H
H
H
H
Õienuppude ilmumine, tk

taim

taim
Lisa 4 järg
Õite ilmumine, tk

taim

taim
Viljade ilmumine, tk

taim

taim
14

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ljarv Õppematerjali autor

tomat konkurents valguskonkurents

Sarnased õppematerjalid

doc

Tomatite kasv erikeskkondades

tingimused taimede haigestumiseks pruunlaiksusesse ja fütoftoroosi, raskendab tolmlemist. (http://www.seemnemaailm.ee) Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, hästi läbisoojenevatel muldadel, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid.(http://www.seemnemaailm.ee) Noored taimed vajavad kõige enam lisaväetamist fosforväetistega. Viljade moodustumise ajal kasutab tomat väga palju ära lämmastiku, kusjuures selle nõudlus suureneb koos lehtede ja varte edasi kasvamisega, ja saavutab maksimumi õitsemise ja viljakandmise perioodil. Tagades piisava koguse lämmastikku taime vajadusteks, on vajalik meeles pidada, et liigne lämmastik lehtede kasvu ajal pidurdab viljade kasvu, soodustab taime hõrenemist, haigustesse ning kahjuritega nakatumist. Taimede vajadus kaaliumis kasvab tasapisi (alates varte moodustumisest) ja saavutab kõrgstaadiumi

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted

1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e

Bioloogia

doc

Taimeriik

1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, m

Bioloogia

doc

Suvelillede ülesanne

f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelist

Ilutaimede kasutamine

docx

Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine

Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess Enamik taimi on autotroofi

Taimede ökofüsioloogia

docx

Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes

Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused? · Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 kraadi. · multsimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine · vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse · sortide valik 7

Aiandus

doc

Taimekasvatuseksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliitik

Taimekasvatus

doc

Taimekasvatuse eksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliit

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid