TOIDUALLERGIA (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kunstide Instituut
Tööõpetuse osakond
TOIDUALLERGIA
Referaat
Juhendaja : dotsent Kaie Papple
Tallinn 2011
SISSEJUHATUS
„Mis lõunaks on?“, „Kas ma saaksin ka?“. Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus.
(L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9).
Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb?
„Teil on allergia !“ Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne.
Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi toit mida me igapäev eluspüsimiseks vajame. Paljud ei tule selle pealegi, et tervisehädasid võiks põhjustada allergia ehk ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes. Krooniline nahapõletik või erinevad lööbed, kinnine või pidevalt tilkuv nina, astma , iiveldushood, kõhuvalud, seedehäired jne. Need on vaid üksikud näited kaebustest, mis võivad allergia korral esineda. (Allergia ja toit, 2004:7).
Allergiliste inimeste hulk suureneb aastast aastasse . Kuna ainuüksi toidust tingitud vaevuste käes kannatab umbes 10% lastest ja 5% täiskasvanutest, siis soovibki autor oma töös rääkida just toiduallergiast.
MIS ON TOIDUALLERGIGIA JA KELLEL SEE AVALDUB?
On inimesi, kellest ei saa kunagi allergikut ning on perekondi, kus allergia avaldub ühel või teisel moel kõikidel pereliikmetel. Miks?
Toiduallergiaks nimetatakse ülitundlikkust toiduanete suhtes, mille puhul moodustavad organismis toiduainete vastased vastuained. Toidu ja vastuaine vahelise reaktsiooni tulemusena vallandub allergia. Umbes kolmandikul inimkonnast on kalduvus allegiliste reaktsioonide kujunemiseks, kusjuures see antakse pärilikult edasi põlvest põlve.
Allergiat esineb umbes 10% lastest, kõige sagedamini alla kolmeaastastel lastel, 5% täiskasvanutest. Lapseea toiduallegia võib puberteedi perioodil mööduda. Tõsisemaks probleemiks on täiskasvanute toiduallergia, mis paraku aastatega aina hullemaks süveneb.
Järneval joonisel annab autor üle vaate , kellel kui suure tõenäosusega on oht haigestuda allergiasse?
Tabel 1
Lapse risk haigestuda
Lähisugulastel ei ole allergiat
10%
Allergia on ühel lähisugulasel
20-30%
Allergia on kahel lähisugulasel
40-60%
Kahel lähisugulasel on ühesugune allergiahaigus
80%
Seega kõige suurem on risk just neil, kelle lähisugulased (ema-isa, õed-vennad) on kimpus allergiaga.
(Allergia ja toit 2004:9) (Toitumisjuhend ja tegevusteraapia eakatele 2004:57).
KUIDAS KUJUNEB JA AVALDUB TOIDUALLERGIA?
Inimese immunsüsteem on kui keeruline masinavärk, miskaitseb organismi väljast tulevate kahjulike ainete eest. Osasid neist kaitsjatest nimetatakse antikehadeks. Viimaseid on mitut liiki: IgA- antikehad takistavad viiruste ja bakterite sissetungi, IgM-antikehad tulevad appi nakkuse alguses ning kaovad seejärel, IgG-antikehi leidub organismis veel pikka aega pärast põdemist.
Allergiliste reaktsioonide korral on organismis tegevuses enamasti IgE- antikehad – sellisel juhul nimetatakse seda IgE vahendatud toiduallergiaks.
Kui inimene sööb midagi, mille suhtes ta on ülitundlik, tekib toidus leiduvate allergeenide ja IgE-antikehade vahel reaktsioon . Selle tulemusena vabanevad sidekoerakust bioloogiliselt aktiivsed ained ehk mediaatorid, mis põhjustavadki haigusnähte. Neist enam tuntud on histamiin ja serotoniin , mis põhjustavadki allergilisi kaebusi (vesine nina, nahalööve, seedehäired jne).
Ent toiduallergia tekkes ei pruugi osaleda ainult IgE-antikehad, vaid ka teised antikehad, immuunkompleksid jms. Neid reaktsioone nimetatakse mitte IgE vahendatud toiduallergiaks. Mõned toiduained, näiteks munavalge ja pähklid, võivad põhjustada nii üht-kui teistsuguseid reaktsioone.
Toiduallergia võib avalduda juba mõned minutid või tunnid pärast toidu söömist, kuid ka alles ööpäeva möödudes. Selle järgi eristatakse ka kiiret ja aeglast tüüpi allergilisi reaktsioone.
Järgneva joonisel toob autor välja toiduallergia avadumise.
Tabel 2
Kiiret tüüpi reaktsioonid
Hilist tüüpi reaktsioonid
On tavaliselt IgE-antikehade vahendatud.
Tavaliselt mitu tekkemehhanismi.
Põhjust on kerge kindlaks teha.
Raske diagnoosida.
On ühest või paarist allergeenist tingitud.
Keeruline leida allergiatekitajat.
Tavaliselt kaasneb ka teisi allergianähte.
Sageli mitmest allergeenist tingitud. Võib olla põhjustatud ühest komponendist erinevates toitudes.
Toiduallergia avaldumine
Toidust tingitud reaktsioonid võivad avalduda ühes kohas – ainult suus või seedetraktis – või siis erinevates kehapiirkondades.
Üks toiduaine võib põhjustada inimestel väga mitmekesiseid ja erineva raskusastmega haigusnähte. Aja jooksul võivad sümptomid muutuda.
Seedetrakti nähud:

• Huulte , keele, suulae sügelus ja/või turse
  
• Iiveldus, oksendamine , koolikud, kõhupuhisus
  
• Kõhulahtisus tingituna pee-või jämesoole põletikust.
  

Nahareaktsioon:

• Sügelus ja punetus
  
• Nõgesetõbi ehk urtikaaria , naha ja nahaaluste kudede turse
  
• Nahapõletik ehk atoopiline dermatiit.
  

Hingamisteede nähud:

• Aevastamine, vesine eritis ninast, ninakinnisus
  
• Korduv köa, kõriturse
  
• Raskendatud väljahingamine, hingeldus (astma).
  

Meeleelundite sümptomid:

• Silmade sügelus ja punetus, pisarate vool
  
• Keskkõrvapõletik.
  

Vahel harva võib toiduallergia avalduda ka migreeni, uimasuse, kroonilise väsimuse, depressiooni, lihas-ja liigesevalude või hüperaktiivsusena.
(Allergia ja toit, 2004:9-12).
ALLERGIAT TEKITAVAD TOIDUAINED JA MIDA TEHA ERINEVATE ALLAERGIATE PUHUL
Allergiat võib tekitada mis tahes toiduaine. Kõige sagedamini põhjustavad seda siiski muna, piim, maa-ja sarapuupähklid, kala ning koorikloomad ( krabid , vähid, teod, austrid ).
Osa lapsi ei saa süüa ka teatud tera -, aed-ja puuvilju . Kuna üha rohkem kasutatakse pähkleid ja pähkliõlisid, näiteks D – vitamiini õlilahuses, on sagenenud arhhiisi-ja kookoseallergia.
LEHMAPIIMA peetakse üheks peamiseks laste toiduallergia põhjustajaks. Ülitundlikkust tekitab lehmapiimas sisalduv valk laktoglobuliin, millele ei mõju kuigivõrd keetmine , vähesel määral kaotab ta oma allergeenseid omadusi hapendaisel. Seetõttu soovitatakse lastele, kel on lehmapiimaallergia, toiduks keefirit ja hapupiima koguses, mida laps talub. Kuid tuleb väga hoolikalt jälgida, et hapupiim või keefiri hulk ööpäeva jooksul ei oleks suur. On lapsi, kellele klaas keefirit ei tee midagi halba, kuid kaks klaasi ööpäevas tekitab allergianähte.
Nn lehmapiimaasendajate seas on esikohal sojajahupiim. Seda on võimalik valmistada nii sojast kui ka spetsiaalsetest pulbritest. Kasvades hakkab laps sööma ka kohupiima, võid, juust, hapukoort. Neid soovitatakse allergilistele, eriti alla aastaste laste puhul üldse mitte kasutada või anda väga harva, toidulisandina väikeses koguses hapukoort ning leiva peale võid. (See tundmatu allergia 1992:23).
Toidud, mis sisaldavad või võivad sisaldada *piimavalku:
Piim (kooritud, pulbriline, laktoosivaba , kondens -ja täispiim) Tabel 3
koor
keefir , pett
jogurt
või
juust
kohupiim
kodujuust
koorekaste
pitsa, hamburger
püreesupp
puding
Lihakaste*
margariin *
muna asendajad*
pakisupid
salatikaste*
viinerid *
jäätis
šerbett
kreemid
maiustused , sh šokolaad*
Küpsetised ( koogid , leib, sai, küpsised, vahvlid, pannkoogid , pirukad ).
Mida teha piimaallergia korral?
Parim viis hoiduda lehmapiimaallergiast on toita last võimalikult kaua rinnapiimaga. Kui imikul on piimaallergia ja ema ei saa mingil põhjusel imetada, tuleks anda spetsiaalset rinnapiimaasendajat – lehmapiimavalgu hüdrolüsaati. Neid on kahte sorti.

• Kaseiinil põhinevad täielikult hüdrolüüsitud segud (Nutramigen, Alimentum, Pregestemil);
  
• Vadakul põhinevad segud (Nutrion-Pepti, Profylac, Hypolac, Alfa Re, Nutrilon, Pepti-Junoor).
  

Osaliselt hüdrolüüsitud segud piimaallergia imikule tavaliselt ei sobi. Ent üsna vähe leidub neid lapsi, kes ei kannata ka täielikult hüdrolüüsitud segusid. Kui nii siiski juhtub, võib proovida aminohapete segu (Neocate ja Nutri-Junior), milles puudub veel piimatalumatust põhjustav piimasuhkur ehk laktoos . Viimast tuleks anda siiski vaid juhul, kui laps tõepoolest midagi muud ei kannata. Kõiki neid segusid saab osta arsti retseptiga apteegist.
Sojavalgul põhinevaid segusid esimesel elupoolaastal tavaliselt ei soovitata. Kui laps neid kannatab, võib alustada 7. elukuust . Sojasegude eeliseks on meedivam maitse ja soodsam hind. Samas piirab nende kasutamist asjaolu, et 4-14% lehmapiimaallergiaga lastest ei kannata ka sojavalku.
Mida teha kui laps ei talu piima ega piimaasendajaid? Kuidas korvata saamata jääv kaltsium , mis on kasvavale organismile nii tähtis?
Selleks määrtakse kaltsiumi sisaldus veres ning vajadusel soovitab arst võtta kaltsiumitablette lisaks.
Vanemate lohutuseks võib öelda, et piimaallergiast kasvavad lapsed 1.-2. eluaasta jooksul välja. 2. eluaastal võib hakkata tasapisi andma hapendatud piimasaadusi – neid talub laps varem kui rõõska piima. Aja möödudes kaob piimaallergia enamasti täielikult.
(Allergia ja toit 2004:16-17).
MUNAALLERGIA – väga tugev allergeen on munavalge, kollane veidi nõrgem. Muna annab allergianähte kiiresti. On kirjeldatud isegi ülikiiret ja rasket allergilist reaktsiooni – šokki. Peale kanamunade tuleb vältida ka teiste lindude mune ning muna sisaldavaid toite ja kondiitritooteid. Muna allergeenseid omadusi ei vähenda keetmine ega küpsetamine. Enamasti väheneb või kaob munallergia koolieas. (See tundmatu toit 1992: 24).
Muna allergia korral võivad haigustunnused tekkida juba minutite jooksul, kuid vahel 2-4 tundi pärast söömist. Kaebused ei kesta tavaliselt üle ühe ööpäeva.
Toidud, mis võivad sisaldada muna: Tabel 4
Mõned imikutoidu
kastmed
salatid
supid
makaronid
omlett
hamburgerid
majonees
jäätis
pudingud
šerbett
besee
suflee
kreemid, kreemikoogid
Lihast poolfabrikaadid
lihapallid, kotletid
Küpetised, pannkoogid, glasuuritud saiad ja koogid,
Maiustused, sh šokolaad.
Munaallergia korral võivad tekkida:

• Paitsustunne suus
  
• Iiveldus, oksendamine
  
• Kõhuvalu ja – lahtisus
  
• Naha punetus, sügelus, turse, lööve, ekseem
  
• Ninakinnisus, vesine eritis ninast
  
• Vilistav hingamine , köha
  
• Surumistunne rinnus
  
• Silmade sügelus, pisarate vool.
  

Kujuneda võivad ka raske eluohtlik üldreaktsioon – anafülaksia.
Kuidas hoiduda munaallergiast?
Kui keegi pereliikmetest pole allergiline, võib keedetud munakollast hakata imikule andma
9. elukuust. Alustatakse väikestest kogustest – veerandikust – ning suuendatakse seda tasapisi kolme munakollaseni nädalas. Munavalget võib anda alles aasta vanusele lapsele.
Ettevaatlik tuleb munaga olla, siis kui peres on kellelgi mis tahes allergiat. Sel juhul tasub nõu pidada arstiga. Kui lapsel on juba avaldunud ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes või tal on atoopiline dermatiit, ei tohi anda muna enne aastaseks saamist. Alustama peaks taas muna kollasega. Kui allergoloog teeb lapsel kinndlaks munaallergia, tuleb muna täielikult vältida. Kui muna ei kannata rinnalaps , peab sellest loobuma ka ema. Lisaks ei tohi süüa toite, mis sisaldavad muna.
Munaallergia ei tähenda, et munale tuleb öelda ei eluks ajaks. Kui allergiat on vähe või see on taandumas, võib kõigepealt hakata kasutama muna toitudes ( kotlet , pannkoogid, küpstised, makaronid). Kui laps talub neid hästi, võib proovida keedetud munakollast. Alustama peaks loomulikult väikestest kogustest, näiteks veerandikust. Kui kaebusi ei teki, võib vähehaaval proovida ka munavalget. Tasub siiski meeles pidada, et kuigi laps kannatab juba keedetud muna, ei tohi ta veel süüa toorest. Munaallergia vähneb järk-järgult ning möödub enamasti 5-7 aasta vanuses, kuid mõnel kestab see kogu elu.
Kas munaallergiaga inimene peab loobuma kanaihast? Enamasti mitte. Kuna aga munas ja kanalihas on ühesuguseid valke, võivad mõnel munaallergiaga inimesel tekitada vaevusi ka kanaroad. Sageli ei saa kanamuna suhtes allergiline inimene süüa teiste lindude (nt vuti ja pardi) mune. (Allergia ja toit. 2004:20-21).
PÄHKLID JA MANDLID – on tugevad allergeenid . Ei maksa süüa ühtki pähkli-ega mandlisorti, samuti maiustusi, mis neid sisaldavad ( halvaa , martsipan jm). Loomulik on, et kui lapsel on mingi allergiline haigus, siis selles kodus loobutakse maiustustest (kommid, šokolaad, näts jm). Lapsele on suur psühhotrauma, kui teised pere liikmed võivad maiustada, tema mitte, sest üksainus väike komm võib põhjustada väga palju vaevusi. (See tundmatu. 1992: 25).
Maapähklist tingitud allergilised reaktsioonid tekivad kiiresti ja on tavaliselt rasked. Need võivad ilmneda juba esimesel kokkupuutel ning vahel piisab selleks kaduväikesest kogusest. Vaevusi võib tekitada ka pähkli lõhn, kuid õnneks on toidu lõhnast tekkinud allergia alati nõrgem. Tugevam on see vaid juhul, kui inimesel on samal ajal astmahoog või allergiline reaktsioon mõnest muust toidust. Allergilist nohu ja silmade ärritust võib tekitada ka kokkupuude suure koguse pähklivõiga või see, kui keegi sööb läheduses pähkleid. Nii maa-kui puupähkliallergia võib tekkida igas eas ning see kestab sageli kogu elu. Viimased uuringud on näidanud, et 20% maapähkliallergiaga lastest kasvab sellest siiski välja.
Toidud, mis sisadavad maapähklit Tabel 5
soolapähklid
pähklisegud
Maapähklivõi, -õli,-jahu, -punš, -kaste, - supp
Toidud, mis võivad sisaldada maapähklit Tabel 6
mandlivõi
kompvekid
šokolaad
helbed
halvaa
martsipan
magustoidud
Hiina ja tai toidud
munarull
Mõned imikutoidud
Kuivatatud toidud
kartulikrõpsud
hamburgerid
kastmed
Kuivatatud salatikastmed
küpsised
koogid, tordid , saiakesed
Teised maapähkli allikad Tabel 7
huuleläige
nahakreemid
vanniõlid
mõned vitamiinid (nt D-vitamiini õlilahus)
mänguasjade täidis
lindude/lemmikloomade toit
päikesekaitse kreemid
(Allergia ja toit 2004:22-23).
MUUD ALLERGIAD :
TERAVILJAD – võib ülitundlikkuse tekitamise võime poolest järjestada nii (kõige kangematest kõige nõrgemateni): nisu, manna , kaer , rukis oder , kaer, tatar , riis , mais, hirss . Enne keetmist leotada külmas vees 12 tundi. Pudrud soovitatakse keeta veega, mitte piimaga .
Kõige enam tekitab teraviljadest allergiat nisu. Nisu sisaldab suures koguses gluteeni, mis tekitab seedetrakti vaevusi tsöliaakiahaigetele.
Toidud, mis võivad sisaldada nisu Tabel 8
kompvekid
jäätis
koogid
küpsetussegud
leib
lihaleib
töödeldud liha
lihakonservid
lihakastmed
viinerid
puljongikuubikud
pastatooted
supi ja supisegud
sojakastmed
(See tundmatu allergia 1992:24) (Allergia ja toit 2004:27).
KALAD – allergeen võib olla nii magevee -kui ka merekala ning kalamari . Tuleb meeles pidada, et allergilist reaktsiooni võib anda ka praadimisel, keetmisel ja hautamisel tekkivate kalaaurude sissehingamine. Väga allergeensed on koorikulised (nt krevetid, krabid), mis sisaldavad kolme temperatuurile vastupidavat valku. Ülitundlikkust võib põhjustada nii nende liha kui isegi keeduvesi.
Molluskid (nt jõekrabid, austrid) tekitavad allergiat harva. Sagedamini on nende söömise tagajärjel ilmnenud kaebuste põhjuseks toidutalumutus või mürgistus.
LIHA – ka sealiha tekitab harva allergiat. Kui vaevused tekivad, on need tingitud tavaliselt sidekoerakkudest vabanevast histamiinist, liha töötlemisel kasutatud värvainetest (erütrosiin) või säilitusainetest ( nitritid ). Linnulihast võib tekkida allergia siis, kui inimene on ülitundlik muna või linnusulgede suhtes. Veiseliha allergia on sagedasem neil, kes ei kannata piima.
KAUNVILJADEST tekitavad allergiat herned, oad, soja , läätsed, kusjuures sümptomeid võib nenest anda üks või mitu.
JUURVILJAD , PUUVILJAD JA MARJAD – kutsuvad toorena sagedamini allergianähte esile kui keedetult, hautatult või kuivatatult. Juurviljadest peetakse kõige enam allergiat põhjustavateks punast ja oranži värvi köögivilju – tomatit, porgandit , punapeeti. Kõige vähem põhjustavad allergiat peakapsas , lillkapsas ja kaalikas . Kartul on üsna allergiseeriv, seetõttu soovitatakse kartulit enne keetmist 10-12 tundi leotada. Imiku juurviljapürees peaks olema rohkem juurvilju kui kartulit.
Puuviljadest on kättesaadavaim õun, seetõttu ka õunallergiat on üsna palju. Kui lapsel ägeneb nahallergia sügisel, siis peaks lapsevanem mõtlema õunallergia võimalustele. Samuti tulevad sügiseti kõne alla ploomid , pirnid ning lõunamaised puuviljad. Puuviljad kaotavad töötlemise tulemusel allergeenseid omadusi. Küpsetatud või keedetud õuna taluvad ülitundlikud lapsed tunduvalt paremini kui toorest.
Tuntud allergeenid marjadest on aed-ja metsmaasikas , vaarikas, viinamari . Paremini sobivad allergia puhul marjadest jõhvikas, pohl, punane sõstar, mustikas ja nenest tehtud mahlad .
(Allergia ja toit 2004: 28) (See tundmatu allergia 1992:24).
TOIDUALLERGIA DIAGNOOSIMINE
Allergia põhjust on kerge kindlaks teha, kui teatud toiduaine söömisel tekib iga kord ühesugune reaktsioon. Keerukaks muudab olukorra see, et sama toit võib ühel inimesel tekitada erinevaid nähte. Seepärast tuleb allergia kahtluse korral alati nõu pidada allergoloogiga.
Toiduallergia kulg Mõnikord õnnestub allergiat tekitav toiduaine välja selgitada küsitluse abil. Mida täpsemini oskab lapsevanem haigusnähte kirjeldada ning nende kestvust hinnata, seda parem. Tähtis on jälgida:

• Kui pika aja möödumisel ning kui suue toiduaine koguse söömisel tekkisid allergianähud?
  
• Kas sarnaseid nähte on esinenud varem sama toidu söömisel?
  
• Kas abi on olnud teatud toiduaine vältimisest?
  
• Kas allergianähtudega samal ajal on laps haige või tal on olnud raske periood?
  

Abi on ka toidupäevikust, millesse märgitakse vähemalt ühe nädala jooksul kellaajaliselt üles söödud toit (rinnaga toitmisel nii ema kui lapse oma), allergianähud, nende ulatus ja raskusaste , samal ajal esinenud haigused, tarvitatud ravimid ja tehtud kaitsepookimised..
Allergoloogilised nahatestid viiakse läbi naturaalsete toiduainete või toiduallergeeni ekstraktidega. Testi tegemiseks tilgutatakse käsivarre sisepinnale allergeeni lahust ja tehakse siis õrn torge. Naturaalsete toiduainete puhul torgatakse nõel kõigepealt puu-või juurvilja sisse ning seejärel nahka. Kui allegeenianähud ilmnevad igapäevaelus kiiresti, s.o minutite või tundide jooksul pärast toidu söömist, on küllalt tõenäoline, et tegemist on IgE-antikehade vahendatud reaktsiooniga. Sellisel juhul tekib 15 minutit pärast testi tegemist torkekohale sügelev kubel, mis annab tunnistust positiivsest tulemusest. Nahateste tehakse juba mõnekuustele imikutele , kellel kahtlustatakse näiteks muna-või piimaallergiat.
Nädala jooksul enne nahatestide tegemist ei tohi tarvitada antihistamiinseid (allergiavastaseid) ravimeid.
Veretestid - sellega määratakse IgE-antikehade sisaldus veres, tehakse harvemini kui nahateste. Antikehade määramiseks on olemas tundlikud aparaadid, mis mõõdavad ka õige väikest antikehade hulka. Mia suurem on nende sisaldus veres, seda kindamini saab allergiat diagnoosida.
Eliminatsiooni-ja provoktsioonitestid. Lõpliku vastuse toiduallergia kohta annab see, kui lülitada kahtlusalused toiduained menüüst välja ning proovida neid teatud aja pärast uuesti. Seda tehakse nii positiivse kui negatiivse nahatesti ja veretesti tulemuse korral.
TOIDUALLERGIA RAVI
Toiduallergiast saab kõige kindlamini üle, kui loobuda täielikult kaebusi tekitavast toiduainest ning asendada puudujäävad toitained .
Loomulikult tuleb ravida ka haigusnähte (nahapõletikku, astmat, allergilist nohu) ning luua enda ümber tervislik keskkond (vältida tolmulesti, seeni, baktereid, keemilisi ühendeid). Viimane on eriti tähtis ristreaktsioonide ärahoidmiseks.
Kui lapsel on olnud anafülaktsia (kõige kiirem allergiline reaktsioon, mis haarab mitmeid elundeid) , peavad alati käepärast olema esmaabivahendid.
Toiduallergia inimese menüü seatakse kokku vastavalt:

• Allergiatestide tulemustele
  
• Inimese vanusele ja haiguse kulule
  
• Toitumisharjumustele
  
• Võimalikule ristallergiale
  
• Toitainete vajadusele
  

Toiduallergiast põhjustatud vaevuste vähendamiseks saab ka apteegi käsimüügist osta nn antihistamiinseid ravimeid: Claritin , Semprex, Zyrtec, Kestin. Muu vajaliku määrab arst. Kuid ainuke efektiivseim ravi on siiski allergiat põhjustava toiduaine vältimine.
(Allergia ja toit 2004:44) (Toitumisjuhised ja tegevusteraapia eakatele 2004: 59).
KASUTATUD ALLIKAD
L. Hammond, L. M. Rominger 2005. Kokaraamat, toiduallaergia lastele: Kirjastus ERSEN
A. Lehtmets. See tundmatu allergia: Eesti Allergialiit
E.Mere, L. Virkus 2004. Allergia ja toit:Tallinna Raamatutrükikoda
Toitumisjuhised ja tegevusteraapia eakatele 2004
http://www.perekool.ee/index.php?id=55232
http://www.toitumine.ee/toiduallergia/
14