Toiduallergia (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
HOTELLITEENINDAJA
Älis Saadjärv
TOIDUALLERGIA
Referaat Toitumisõpetuses
Pärnu 2010
Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib puudulikult lõhustunud valk peensooles imenduda ja põhjustada organismi ülitundlikkust. Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas , enamasti siis, kui laps hakkab toiduks lehmapiima või muna saama. Toiduained võivad põhjustada kiireid allergilisi reaktsioone (näit allergilisi turseid) või kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem , dermatiit, gastriit , soolepõletik). Toiduained- allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu , allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi , teraviljad ja pähklid.
Piim
Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin ). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim . Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima, võipiima või piimapulbrit. Igaleühele ei sobi isegi kitsepiim. Võib esineda ka juustuallergia. Sageli on toiduallergia põhjuseks munad ja nendes olevad proteiinid . Allergeeniks võib olla ainult munavalge või -kollane.
Kala
Kaladest tekitavad allergiat merekalad , krabid ja vähid. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus vähi suhtes, võivad need isikud reageerida allergiliste nähtudega dafnia (vesikirbupuru) suhtes või vastupidi (vähk ja dafnia on lähedaste antigeensete omadustega). Harvem põhjustab allergiat liha (peamiselt sea-, hane -, pardi-, kana - ja küülikuliha).
Teravili
üks sagedamatest on ka teraviljast ( rukis , nisu, oder , riis , kaer , mais ja tatrar) põhjustatud allergia . Ameerika ühendriikides on levinud nisuallergia. Allergia võib tekkida üksikute või mitme nisuproteiini suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid . Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes.
Mesi
Meeallergia on tuntud ammu . Mesi võib põhjustada raskeid allergianähte. Põhjuseks võib olla mees leiduv õietolm. Allergeeniks võivad olla isegi roosuhkur ja peedisuhkur. Sageli põhjustavad allergiat mitmesugused pähklid (sealhulgas sarapuu, hiina ja kreeka pähklid) ja mandlid.
Marjad ja puuviljad
Marjadest ja puuviljadest on Eestis allergia põhjustajaks sagedamini maasikad , mis tekitavad nahalöövet. Seda võivad põhjustada ka apelsinid ja sidrunid .
Köögiviljad
Köögiviljadest võivad sageli sensibiliseerida organismi tomat, sibul , seller, petersell , kaalikas, peet ja kartul. Allergeeniks võivad olla köögiviljades leiduvad pestitsiidid. Ka kartulijahu (tärklis) on mõnikord allergeen.
Maitseained
Mitmesugused maitseained (sinep, pipar , nelk , kaneel , muskaatpähkel, piparmünt) on tihti allergeeniks. Näiteks tekkis allergiline nohu kondiitril piparkooke valmistades. Selgus, et põhjuseks oli nelk ja muskaatpähkel. Ka kakao, sokolaad ja kohv võivad organismi sensibiliseerida.
Õlu ja vein
Õlu ja veinid võivad olla allergeenideks. ühel noormehel , kes väga armastas õlut, tekkis hiljem igakordsel õllejoomisel allergiline näo- ja huuleturse.
Värvained ja säilitusained
Toiduainetesse lisatavad värvained (tartratsiin jt) või toiduainete säilitamiseks kasutatav bensoehape võivad olla samuti allergeeniks.
Rasvad
Rasvadest on sagedamini allergia põhjuseks päevalilleõli. Kel esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, sel võib esineda allergianähte ka päevalille õietolmu suhtes.
Enamasti toimib mitu tegurit
On täheldatud allergiat mitme toiduaine suhtes. Sagedamini esinevad Eestis kombinatsioonid: kala, muna, piim ja sealiha; kala, muna, sea- ja loomaliha ; kala, muna, sealiha ja apelsin . Soomes sedastati viimasel aastakümnel peamiselt piima, juustu, kanamuna, sokolaadi , kakao, tsitrusviljade, õunte, banaanide, maasika, tomati, herne, selleri, peterselli, sibula , kartuli, kala, kanaliha ja alkoholi sisaldavatest jookidest põhjustatud allergiat. Enamasti toimivad korraga mitu toiduallergeeni ja allergiat soodustavat tegurit (pärilik soodumus , närvisüsteemi haigused, hormonaalsed häired, haimoriit jm põletikukolded organismis, suitsetamine), tulemuseks on allergilise haiguse teke.
Ravi
Allergeeni väljaselgitamiseks teostatakse mitmesuguseid nahateste oletatavate toiduallergeenidega. Süüdlase allergeeni avastamisel on kasu päeviku pidamisest. Iga päev kirjutatakse päevikusse, mida söödi-joodi ja milline oli tervislik seisund (kas allergianähud tekkisid, kadusid või püsisid). Ravi peab likvideerima haiguse põhjused. Kui põhjuseks on mingi toiduaine, tuleb selle söömisest loobuda . Vahel rakendatakse spetsiifilist hüposensibiliseerimist, so üliväikeste allergeeniannuste viimine organismi ülitundlikkuse vähendamiseks. Allergeeni koguseid tõstetakse aeglaselt. Näiteks piimaallergia puhul antakse esmalt juua pool klaasi vett, millesse on lisatud vaid tilk piima. Piima hulka tilkhaaval suurendatakse. Mõnikord aga ei õnnestu spetsiifilist hüposensibiliseerimist jätkata, sest vallandub allergiline reaktsioon . Ravi on keerukas, kui patsiendil esineb allergia paljude toiduainete suhtes ja kui tal on veel rida allergiat soodustavaid tegureid. Mõningates riikides on müügil ka nn allergeenidevabad toiduained.