reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks.
''KOGU TÕDE TOIDUALLERGIAST'' lapsevanematele Tallinn 2012 Kuidas ma tean, et just minu lapsel on toiduallergia? Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolmeaastastel lastel. Toiduallergia avaldusteks võivad olla: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja/või kõhulahtisus huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse nõgesetõbi ja/või näoturse atoopilise nahapõletiku ägenemine allergiline nohu ja/või silmapõletik kõrvapõletik kõriturse astma (hingamisraskus) anafülaktiline shokk Mis võiks olla põhjus? Iga toiduaine võib põhjustada allergiat.
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1
Kuid teatud kogus valku leidub ka teraviljades ning köögiviljades, näiteks jahus, riisis, hernestes, ubades. Fenüülketonuuria dieedi jaoks on ka välja töötatud spetsiaalsed aseained, mis sisaldavad väga vähe või siis üldse mitte fenüülalaniini, näiteks spetsiaalsed jahud, makaronid. Laktoositalumatus Laktoos on piimasuhkur (koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist) mida mõne inimese organism ei suuda omandada. Laktoositalumatus ei ole piimaallergia, vaid inimese peensooles leiduva ensüümi laktaasi- puudusest tingitud imendumishäire. See on olukord, kus inimene ei suuda seedida piimasuhkrut.Laktoos peaks peensooles lagundatama glükoosiks ja galaktoosiks. Mõnel inimesel võib sooleseinas puududa laktoosi lagundav ensüüm laktaas või leidub seda vähe. Seetõttu laktoos ei imendu, vaid jääb soolde, ärritab soolestikku, hakkab seal käärima ning tekitab kõhulahtisust. Ensüüm ei ole asendatav ja probleem on eluaegne
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv TOIDUALLERGIA Referaat Toitumisõpetuses Pärnu 2010 Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib
või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal.
ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine
....................................................................................10 2.3.1 Kaariese tekke põhjused...........................................................................................10 2.3.2 Kaariese vältimine....................................................................................................11 2.4 Toiduallergiad................................................................................................................. 12 2.4.1 Toiduallergia sümptomid......................................................................................... 12 2.4.2 Toiduallergia vältimine............................................................................................ 13 2.5 Toidutalumatus................................................................................................................14 Kokkuvõte.......................................................................................................................
Organismi energiavajaduse rahuldab mitmekesine toitumine ning värskuse, parema kontsentreerumis- ja õppimisvõime tagab korralik puhkamine ja öine uni. Energiajookides sisaldub palju suhkrut, mille liigne tarvitamine võib kaasa aidata ülekaalu tekkele ning kahjustada hambaid. Kui tarvitada päevas 400 ml energiajooki, ei tohiks sellel päeval süüa enam mitte midagi muud maiustuste grupist (st suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, küpsised, koogid, jäätis, karastus- ja mahlajoogid jne). Energiajookides sisaldub palju kofeiini, mille liigne tarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja halba enesetunnet (südame rütmihäired, hüpertensioon, ärevus, unetus jne). Kui tarvitada päevas 500 ml energiajooki, mis sisaldab keskmiselt 160 mg kofeiini, siis tuleb teadlikult piirata teiste kofeiini sisaldavate jookide või toiduainete tarvitamist, et mitte ületada eakohaseid soovituslikke päevaseid kofeiinikoguseid.
esinevate allergeenide vastaste ainete IgE antikehade tekkeks Allergeenide jaotus Toiduallergeenid Inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid Naha kaudu sisenevad allergeenid Toiduallergeen e. obligatoorsed allergeenid Jaotatakse:*taimsed *loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid
vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. 9. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav. Selles on suht vähe mineraalsooli ja valke ja seetõttu ei koorma neere. Ei põhjusta allergiat. Kasulikum hammastele-igemetele. Rinnalaps on tervem Imiku toitesegu: lapse täiskõhutunne kestab kauem. Söögi hulk on hästi teada. Oht valmistada valesti. Puuduvad lapsele vajalikud antikehad, rasvhapped, hormoonid. Sisaldavad vitamiinide ja mineraalainete piisavaid koguseid. Annab emale rohkem vabadust 10. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. · Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 11
Kala on hea joodi allikas ning ka seda peaks sööma kaks kuni kolm korda nädalas. Maiustusi võiks anda nii vähe kui võimalik. Magustoidud ning puuviljad peaksid rahuldama lapse magusavajaduse. Allergiad !! Allergia on tõsine probleem, mis võib ägedana iga kord, kui organism puutub kokku ebasobiva ainega. Imikueas on sagedamini lehmapiima-, kanamuna,- nisu- ja sojaallergiat. Hiljem kujuneb ülitundlikkus pähklite, kala, puuviljade jt. toiduainete suhtes. Allergia eelsoodumus on suurem neil, kelle vanemad on olnud allergilised. Allergiat võib põhjustada iga organismi sattunud loomne ja taimne valk. Seepärast on võimalike allergeenide loetelu pikk. Taimseteks allergiatekitajateks võivad olla kõik teraviljad, välja arvatud tatar. Kaunviljadest tekitavad kõige harvem allergiat herned, sagedamini aga uba, lääts, maapähkel ja sojauba. Lehmapiimaallergia. Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast
või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste
................................................5 Astma..............................................................................................................................................5 Allergiline nohu..............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus: ......................................................................................................................6 Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem
ALLERGILINE RINIIT ja sport Ninahingamise takistus soodustab alumistes hingamisteedes bronhikonstriktsiooni teket Urtikaaria nõgestõbi FTA e anafülaksia toit, treening, putuka hammustus Ravi anafülaksia korral Epinefriin sc, antihistamiinikumid H1 ja H2, hoiduda soojast, niiskest keskkonnast Peamiselt südameravimid põhjustavad anafülaksiat Reaktsioon putuka torkele Mürgi kogus 1 nõelamisega: mesilane 50 (-140) µg, herilane 1,7 17 µg Normaalne paikne reaktsioon punetus, turse, sügelus, valu Lühiaegne, 4-6 tundi, maksimaalselt paar päeva Ulatuslik paikne reaktsioon Süsteemne toksiline reaktsioon hulgi nõelamise tagajärjel, 70 kg = 1500 nõealmist Hüposensibiliseerimine Raske reaktsiooni riskitegurid Anamnees Diagnostika Nahatestid, vereseerum IgE, provokatsiooni test elus putukas Kerge urtikaaria Adrenaliinisüst EpiPen, doos täiskasvanutel 0,3 mg, lastel 0,15 mg. Sääskede süljes valke palju IgE antikehade tootmine
aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige toitumisviisidele on "taimepõhised järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja toitumisviisid".[3] soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. Diabeet Toiduallergia Lastele Diabeeti on kõige kergem diagnoosida Toiduvaliku põhimõtted vere glükoosisisalduse järgi, mis Toiduallergia tekkimisvõimalusi on hommikul enne söömist ei tohiks võimalik vähendada, alustades ranget Toidupüramiidi põhimõtted ületada 5,6 mmol/l, pärast söömist 9 mmol/l. Viimasel juhul väljub glükoos
· Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sesseviidud antigeeni suhtes. · Immuunusus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 10. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 11. Mis toimub astma korral organismis
Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis
koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav. Selles on suht vähe mineraalsooli ja valke ja seetõttu ei koorma neere. Ei põhjusta allergiat. Kasulikum hammastele-igemetele. Rinnalaps on tervem Imiku toitesegu: lapse täiskõhutunne kestab kauem. Söögi hulk on hästi teada. Oht
Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud. Sama kehtib ka sünteetilistest aminohapetest valmistatud toidusegude kohta. Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid sel juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist
...................................................................................9 2.5. Retseptorfunktsioon ........................................................................................................ 9 2.6. Regulatoorne funktsioon..................................................................................................9 2.7. Kaitsefunktsioon.............................................................................................................. 9 2.7.1. Antikehad................................................................................................................10 2.8. Liikumisfunktsioon ....................................................................................................... 10 2.9. Energeetiline funktsioon ............................................................................................... 10 3. VALKUDE VAJALIKKUS ...............................................................................................
funktsioone sellega hindate? tehakse esimese 22. Mida teha lapse isutuse korral? Kindlatest õigus; on igaühel õigus tervise kaitsele; on igal ja viienda eluminuti lõpul, hinnatakse vastsünd: söögikordadest kinnipidamine; Toidukordade lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, südame löögisagedust, hingamist, nahavärvust, vahepeal ei tohi anda lapsele maiustusi ega mahla. tööle ja heaolule; ressurss; oluline tingimus lihastoonust, reaktsioon ärritusele. Vahepalaks sobivad puu-ja köögiviljalõigud või elamiseks; Puudega lapsel on õigus 8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku leivakäär; Piima ja piimatoodete päevane kogus 1- täisväärtuslikule elule ja osalusele ühiskonnas (art toidu erinevusi: RP poolt: Rinnapiimas on 3.a. lapsele on 500-600ml (kuni 3klaasi); Mahla 23); Lapsel on õigus võimalikult heale tervisele,
ka lihtsad molekulid. Viimaste hulgas võib olla mitmesuguseid mittelooduslikke ühendeid, mida inimene on valmistanud ja mis on tema organismile võõrad. Neid ühendeid kutsutakse ksenobiootikuteks. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme. Osa on neist (kaasasündinud, loomulikud) on juba enne kontakti töös, omandatud immuunreaktsioonid aga käivituvad või tugevnevad alles pärast kontakti taetud aja .jooksul. Antikehad astuvad nüüd kontakti oma (antikeha tekitanud) antigeeniga. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk piltlikult väljendades lammutatakse ning antigeen kaotab oma patogeense ehk haigusliku mõju. Spetsiifilised antikehad seovad mikroobe ning ei lase mikroobil oma retseptoriga kontakti astuda ja haigusnähte esile kutsuda. Selline on spetsiifilise kaitsevõime mehhanism organismis.
biogeensed amiinid (histamiin). [1] Histamiini leidub palju pika valmimisajaga juustudes ja punases veinis. Mõned toiduained, näiteks maasikad, tomat, tsitruselised, sokolaad, kaneel, kaunviljad, alkohol jt. võivad soodustada biogeensete amiinide vabanemist. Laialdaselt kasutatav kollane toiduvärv tartrasiin (E102) vabastab inimorganismis histamiini. Kuna histamiin ja mõned teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini. [1] Mida toidutalumatus võib põhjustada Toidutalumatus võib põhjustada: o Peavalu või migreen o Kõhulahtisus, vahel koos kõhupuhituse ja gaasidega (diagnoositakse sageli soole ärritussündroomina) o Kõhuvalud o Kõhukinnisus o Iiveldus, seedehäired o Liigesevalu o Lihasevalu o Pidevalt jooksev või kinnine nina o Probleemid kõrvadega
nii, et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb, tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist. Benzalkonium Chloride - äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik, kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. (BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetussides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti. 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) mürgine säilitusaine. Põhjustab dermatiiti. Avastasime Miniriski toodetest. Dietanolamiin (DEA) - soodustab vedeliku ja rasva segunemist ning mõjub puhastajana. Puhast DEA-d kasutatakse kosmeetikatoodetes harva, ometi selle lähedased - kokamiid DEA
Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja talle on iseloomulik maolimaskesta rakkude või IF vastased antikehad, keele- ja maolimaskesta kärbumine ja närvisüsteemi häired. Närvikahjustused tulenevad suures osas sellest, et vitamiin B 12 koos foolhappega on vajalik müeliini sünteesiks. Seega viib vitamiin B12 defitsiit progresseeruvale demüeliniseerumisele, millega kaasub tihti paralüüs. Vitamiin B12 defitsiidi tõttu kuhjub organismis metüülmalonüül-CoA, mis, olles malonüül-CoA konkurentne inhibiitor, surub alla rasvhapete sünteesi (rasvhapete ja seega ka vajalike lipiidide
Kunstpiim: Kui aga emapiimast ei piisa või puudub rinnaga toitmise võimalus, on soovitav kasutada piimal põhinevat Imiku piimasegu (0-6 kuud) või Jätkupiimasegu (6-12 kuud), mis rahuldavad ideaalselt lapse toitumisvajadused esimesel eluaastal. Toote koguse ühe söögikorra kohta ja söögikordade arvu määrab täpselt arst. Allergia: Ülemistes hingamisteede võib tekkida allergiline nohu, rohke vesine eritus ninast, alumistes hingamisteedes astma. Seedetraktis ilmneb allergia rohkenenud gaasidena, oksendamise või kõhulahtisusena. Imikute sagedasem allergeen on lehmapiim, rinnapiima saavatel lastel risk haigestuda väheneb. Enamasti lehmapiimaallergia tekkerisk taandub lapse vanuse suurenemisel ning teisel eluaastal kannatavad nad hapendatud piimatooteid. Esimesel eluaastal ei tohiks allergilise imiku toitu sattuda lehma- ja kitsepiima. Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal
Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja talle on iseloomulik maolimaskesta rakkude või IF vastased antikehad, keele- ja maolimaskesta kärbumine ja närvisüsteemi häired. Närvikahjustused tulenevad suures osas sellest, et vitamiin B12 koos foolhappega on vajalik müeliini sünteesiks. Seega viib vitamiin B12 defitsiit progresseeruvale demüeliniseerumisele, millega kaasub tihti paralüüs. Vitamiin B12 defitsiidi tõttu kuhjub organismis metüülmalonüül-CoA, mis, olles malonüül- CoA konkurentne inhibiitor, surub alla rasvhapete sünteesi (rasvhapete ja seega ka vajalike
randmetel ja säärtel. Kaasneb põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueaga on punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab ning põhjustab tugevat sügelust (ITK 2012). Nahk silmade ümbruses on lillakashall, silmalaud sageli punetavad ja ketendavad. Suunurkadest võib leida lõhesid (Nahahaigused i.a). 4.3 AD TEISMELISTEL JA TÄISKASVANUTEL Vanematel lastel ja täiskasvanutel tekib allergiline reaktsioon peamiselt painutuspindadel, näol ja kaelapiirkonnas, sageli kahjustunud ka käed. Nahk on kuiv ja paksenenud. Sügelustunne võib süveneda emotsionaalse stressi ajal ja pärast higistamist. Tugeva sügeluse tõttu on ööuni häiritud, seetõttu tekib päevane väsimus, tähelepanu hajub kergesti ja tekivad töö-ja õpiraskused (ITK 2012). 5. DIAGNOOSIMINE 4 AD diagnoositakse peamiselt kliiniliste sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi
15.Vaktsineerimise eesmärk · saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguste vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu · immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist · vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguiste levikut 16.Passiivne ja aktiivne immuunsus Passiivne immuunsus: · organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi enda immuunsüsteem neid ei tooda · passiivne immuniseerimine on ajutise iseloomuga · jaotatakase: 1. Loomulik passiivne immuunsus antikehad emalt lootele raseduse ajal transplatsentaarselt või immuunglobuliinid, mida vastsündinu saab rinnapiimaga Passiivselt ülekantud antikehad pakuvad kaitset infektsioonide vastu ca 3-6 kuud Aktiivne immuunsus:
im. vastus ja põletik; aktiveeritakse dendriitrakud ning viimasena antigeen-septsiifilien vastus. b. Collectins valgud, lõhuvad bakteride lipiidmembraane; aitavad moodustada agregaate. OMANDATUD IMMUUNSUS ei muutu eluea jooksul; toimib kiirest ning olemas on mälu. Ei kandu edasi. On seotud just lümfotsüütidega s.t B- ja T-rakkudega ehk antigeen-septsiifiline lümfotsüütide vastus. Vajab toimeks erilisi rakke/organeid: · B-rakud antikehad · Th-rakud abistavad · Tc-rakud tapavad · Dendriitrakud võimaldavad T-rakkudel antigeeni ära tunda · Makrofaagid - fagotsüteerivad · Neutrofiilid fagotsüteerivad Th ja Tc tasakaal 2:1, kui rikutud see, siis autoim haigused ja im.puudulikkus. O.i. on iseloomulik: 1. Spetsiifilisus 2. Mitmekesisus 3. Immunoloogiline mälu 4. Oma vs võõra eristamine
Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfotsüüdid, mis sünteesivad kõrge afiinsusega retseptoreid, mis tunnevad ära miljonit erinevat ligandit, enamasti peptiide. B- ja T-lümfotsüütidel on võtmeroll omandatud immuunsuses. Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
