Allergia erinevad vormid (4)

1. Mis on allergia ?
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).
Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad , paljude elundite ja kudede rakud , veri , närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad , mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid , nahk, limaskestad, veresooned , süda, liigesed , seedeelundid, neerud , närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.(1)
Tolmud
Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.).(1)
Elamistolmud
Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud , et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad . Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades . Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid . Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt.(1)
Puude õietolm
Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa , sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast ( varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka , pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.(1)
Taimede õietolm
Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein , rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon ). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus - ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse , mistõttu ei saa nina kaudu hingata . iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade valguskartlikus, pisaravool , hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus . Ärritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri limaskestal - esineb kipitustunne, piinav kuiv ärritusköha, hääl võib muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge (astmahoog). Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik . Pollinoosi on varem nimetatudki heinapalavikuks. Õietoimuallergiat esineb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid , vääveldioksiid, tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietolmudega. Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olema ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid.(1)
Loomsed allergeenid
Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster , hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera ) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad , mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi(1)
Lindude suled
Lindude ( kana , hani , part ) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades .(1)
Putukad
Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased , herilased, sääsed jt. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul šokiseisund.(1)
Seeneeosed
Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones . Seeneosed satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte ( nohu , astma). Allergianähud võivad ilmneda ka toiduainete kasutamisel , milles on hallitus- või pärmseeni. Näiteks juust, kuivatatud või riknenud puuviljad , seened, vein, õlu. Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused. Siis lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mille avalduseks on mitmesugused nahalööbed.(1)
Bakterid
Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevuses, aga ka ained, mis vabanevad põletikulistest kudedest. Igasugused kroonilised põletikukolded (hambad, kurgumandlid, põskkoopad, sapipõis, bronhid jt.) võivad organismi allergiseerida.(1)
Toiduained
Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem.
Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib puudulikult lõhustunud valk peensooles imenduda ja põhjustada organismi ülitundlikkust. Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas , enamasti siis, kui laps hakkab toiduks lehmapiima või muna saama.(1)
Toiduained võivad põhjustada kiireid allergilisi reaktsioone (näit allergilisi turseid) või kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem , dermatiit, gastriit , soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma ). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi , teraviljad ja pähklid.(1)
Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim . Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima, võipiima või piimapulbrit. Igaleühele ei sobi isegi kitsepiim. Võib esineda ka juustuallergia.
Sageli on toiduallergia põhjuseks munad ja nendes olevad proteiinid . Allergeeniks võib olla ainult munavalge või -kollane.(1)
Kala
Kaladest tekitavad allergiat merekalad , krabid ja vähid. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus vähi suhtes, võivad need isikud reageerida allergiliste nähtudega dafnia (vesikirbupuru) suhtes või vastupidi (vähk ja dafnia on lähedaste antigeensete omadustega). Harvem põhjustab allergiat liha (peamiselt sea-, hane -, pardi-, kana- ja küülikuliha). (1)
Mesi
Meeallergia on tuntud ammu . Mesi võib põhjustada raskeid allergianähte. Põhjuseks võib olla mees leiduv õietolm. Allergeeniks võivad olla isegi roosuhkur ja peedisuhkur.
Sageli põhjustavad allergiat mitmesugused pähklid (sealhulgas sarapuu, hiina ja kreeka pähklid) ja mandlid.(1)
Teravili
Üks sagedamatest on ka teraviljast ( rukis , nisu, oder , riis , kaer , mais ja tatrar) põhjustatud allergia. Ameerika Ühendriikides on levinud nisuallergia. Allergia võib tekkida üksikute või mitme nisuproteiini suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid . Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. (1)
Marjad ja puuviljad
Marjadest ja puuviljadest on Eestis allergia põhjustajaks sagedamini maasikad, mis tekitavad nahalöövet. Seda võivad põhjustada ka apelsinid ja sidrunid . (1)
Köögiviljad
Köögiviljadest võivad sageli sensibiliseerida organismi tomat, sibul , seller, petersell , kaalikas, peet ja kartul. Allergeeniks võivad olla köögiviljades leiduvad pestitsiidid. (1)
Maitseained
Mitmesugused maitseained (sinep, pipar , nelk , kaneel , muskaatpähkel, piparmünt) on tihti allergeeniks. Näiteks tekkis allergiline nohu kondiitril piparkooke valmistades. Selgus, et põhjuseks oli nelk ja muskaatpähkel. Ka kakao, sokolaad ja kohv võivad organismi sensibiliseerida.(1)
Õlu ja vein
Õlu ja veinid võivad olla allergeenideks. Ühel noormehel , kes väga armastas õlut, tekkis hiljem igakordsel õllejoomisel allergiline näo- ja huuleturse.(1)
Värvained ja säilitusained
Toiduainetesse lisatavad värvained (tartratsiin jt) või toiduainete säilitamiseks kasutatav bensoehape võivad olla samuti allergeeniks. (1)
Rasvad
Rasvadest on sagedamini allergia põhjuseks päevalilleõli. Kel esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, sel võib esineda allergianähte ka päevalille õietolmu suhtes. (1)
Enamasti toimib mitu tegurit
On täheldatud allergiat mitme toiduaine suhtes. Sagedamini esinevad Eestis kombinatsioonid: kala, muna, piim ja sealiha ; kala, muna, sea- ja loomaliha ; kala, muna, sealiha ja apelsin .
Soomes sedastati viimasel aastakümnel peamiselt piima, juustu, kanamuna, sokolaadi , kakao, tsitrusviljade, õunte, banaanide, maasika, tomati, herne, selleri, peterselli, sibula , kartuli, kala, kanaliha ja alkoholi sisaldavatest jookidest põhjustatud allergiat.
Enamasti toimivad korraga mitu toiduallergeeni ja allergiat soodustavat tegurit (pärilik soodumus , närvisüsteemi haigused, hormonaalsed häired, haimoriit jm põletikukolded organismis, suitsetamine ), tulemuseks on allergilise haiguse teke. (1)
Ravi
Allergeeni väljaselgitamiseks teostatakse mitmesuguseid nahateste oletatavate toiduallergeenidega. Süüdlase allergeeni avastamisel on kasu päeviku pidamisest. Iga päev kirjutatakse päevikusse, mida söödi-joodi ja milline oli tervislik seisund (kas allergianähud tekkisid, kadusid või püsisid).
Ravi peab likvideerima haiguse põhjused. Kui põhjuseks on mingi toiduaine, tuleb selle söömisest loobuda . Vahel rakendatakse spetsiifilist hüposensibiliseerimist, so üliväikeste allergeeniannuste viimine organismi ülitundlikkuse vähendamiseks. Allergeeni koguseid tõstetakse aeglaselt. Näiteks piimaallergia puhul antakse esmalt juua pool klaasi vett, millesse on lisatud vaid tilk piima. Piima hulka tilkhaaval suurendatakse. Mõnikord aga ei õnnestu spetsiifilist hüposensibiliseerimist jätkata, sest vallandub allergiline reaktsioon . Ravi on keerukas, kui patsiendil esineb allergia paljude toiduainete suhtes ja kui tal on veel rida allergiat soodustavaid tegureid. Mõningates riikides on müügil ka nn allergeenidevabad toiduained.(1)
Keemilised ained, ravimid
Allergeenideks võivad olla kõik keemilised ained, sealhulgas ravimid. Ülitundlikkus keemiliste ainete suhtes võib tekkida inimestel, kes kutsetöös puutuvad kokku keemiliste ainetega või kasutavad neid koduses majapidamises . Keemilised ained satuvad organismi enamasti hingamisteede või naha kaudu. Praegu on suur valik mitmesuguseid kosmeetikavahendeid, deodorante, juuksevärve ja muud, mille kasutamisel ilmneb sageli allergilisi reaktsioone nahalöövete ja nahatursetena ning nohu või astmana. Eriti ettevaatlikud peaksid nende vahenditega olema inimesed, kellel esineb mõni allergiahaigus või on varem esinenud mingeid allergianähte. Sagedasemaid keemilisi aineid, mis tingib allergianähte, on formaldehüüd. Seda sisaldavad mööblitööstuses ja ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad tehisvaigud. Formaldehüüdi vesilahus on formaliin, mis on laialt kasutatav desinfektsiooniaine. Formaldehüüdi toime võib ilmneda uues majas, värskelt remonditud korteris, seoses uue mööbliga, kui on kasutatud formaldehüüdi ühenditega töödeldud materjale. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid . Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte.(1)
Kontaktallergia
See on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel , kroom , nailon, kumm , pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud - sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal.(1)
Allergiahaigused
Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme.(1)
Peamised allergiahaigused on:
· Bronhiaalastma
· Allergiline nohu
· Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem
· Nõgestõbi ja allergiline turse(1)
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma on hingamisteede kroonliine põletikuline haigus. See avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid . Kõige sagedamini eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda. Allergiline foon organismis püsib. Selline nooruk peaks edaspidi aga kindlasti vältima bronhiaalastma riskifaktoreid - ei tohiks suitsetada, tuleks valida elukutse , kus ei oleks kokkupuudet tolmuga , ärritavate aurude ja gaasidega, keemiliste ainetega, samuti ei tohiks ta võtta endale koju loomi (kassi, merisiga, koera jt.). Täiskasvanueas võib bronhiaalastma ilmneda või sageneda naistel kliimaksiaastatel või menstruatsioonieelsetel päevadel. Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas taanduda või ägeneda. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega.(1)
Allergiline nohu
Sagedane allergiline haigus, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused. Haigus avaldub ninas kiheluse, aevastamise , vesise eritise või limaskesta tursena (,,nina kinni"). Nohuga võib kaasneda silmade ärritus - pisaravool, laugude turse, kipitus silmades, suulael, kurgus, peavalu. Allergilise nohu korral esineb sageli ninapolüüpe. Sagedasemad allergeenid on õietolmud, elamutolmu lestad, loomakarvad, seeneosed, ka keemilised ained (kosmeetikavahendid, ravimid) ning bakterid ja viirused . Allergiline nohu võib esineda koos teiste allergiliste haigustega, eriti sageli koos bronhiaalastmaga.(1)
Kas allergia on pärilik?
Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organismis kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi (IgE). Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena. Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumuse kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine.Kui vanematel ei ole allergiahaigust, siis esineb neid lastel 1:10.Põeb üks vanematest allergiahaigust, siis võib lastel esineda allergiat 5:10.On mõlemad vanemad allergiahaiged, siis võib lastel olla allergiat 8:10.(1)
1.1. Päikeseallergia – mis see on?
Päikese põhjustatud nahaärritusi ja -reaktsioone nimetatakse rahvasuus päikeseallergiaks. Tervisekeskuse Medicum nahaarst Liina Tedremets seletab, mis on päikeseallergia ja kuidas selle nähtude puhul toimida. Päike enamasti leevendab nahahaigusi, kuid liigne ultraviolettkiirgus on kahjulik, mõned inimesed on sellele lausa ülitundlikud. Kergemini tekib päikeseallergia inimestel, kes on ka millegi muu vastu allergilised. Esimesed haigusnähud ilmuvad neil juba kevadel, kui päike hakkab intensiivselt paistma.(2)
Päikeseallergia puhul tekivad nahale tugevasti sügelevad punnikesed, ägedama lööbe tunnuseks on villikesed, kirjeldab Tedremets. Allergilised punnikesed ja nahapunetus esinevad paikades, mis saavad päikest kõige enam: näol, kaelal, dekolteepiirkonnal, labakätel ja säärtel, lastel ka kõrvadel. Tõsisema allergia puhul levib reaktsioon edasi piirkondadesse, mis on tavaliselt riietega kaetud. Väga harva võivad päikesest nahale tekkida ka kublad, nõgeslööbe reaktsioon. Nahaarsti sõnul võib allergia teke intensiivse päikesekiirguse puhul aega võtta poolest tunnist kuni poole päevani.(2)
Tihti tekitavad päikese UVA-kiired nahareaktsioone koostoimes mõne muu faktoriga: näiteks kui kasutatakse antibiootikume, suu kaudu manustatavaid antibeebipille, mõnd kõrgvererõhu- või südamerohtu. Sama oht esineb pealemääritavate kosmeetikumide ja parfüümide puhul, kusjuures allergia võib siis välja lüüa alles mitu päeva hiljem. Allergiline reaktsioon võib tekkida ka päikesekiirguse, higi ja mõne rõivamaterjali koosmõjul. Allergeenina võivad toimida näiteks vahendid, millega on rõivast on pestud/ puhastatud .(2)
Hoidu päikesest
Tasub meeles pidada, et inimene, kel on allergia millegi vastu välja löönud, võib muutuda üleüldiselt tundlikumaks. Lohutuseks ütleb Liina Tedremets, et päikeseallergia suve jooksul tavaliselt järk-järgult taandub. «Kui päikesest hoiduda, tõmbab lööve tagasi,» kinnitab arst. Ta teab ka juhuseid, kus allergia on viis kuni seitse aastat pärast diagnoosimist iseenesest kadunud.(2)
Kuidas vältida päikeseallergiat?
Võta pikesevanne mõõdukalt, eriti lõunatundide ajal.Päikese käes kanna alati riideid ja laia äärega kübarat või nokkmütsi. Suve täiel rinnal niimoodi küll nautida ei saa, kuid ägeda allergia puhul on see paratamatu. Päikesekaitsekreemi UV- filter peaks olema vähemalt 15. Ei jää keha päevitumata ka kõrgema faktoriga kaitsekreemi kasutades – see toimub lihtsalt aeglasemalt ja nahka šokeerimata.(2)
1.2. Allergia – osa igapäevaelust
Tänapäeval esineb terve rida haigusi, mida liigitatakse tsivilisatsioonihaiguste kategooriasse. See tähendab, et nende tekkepõhjused on peamiselt seotud meie tegevuse tagajärgedega, mis mõjutavad ümbritsevat keskkonda.
Paradoksaalne, kuid hoolimata tehnika ja teaduse kiirest arengust tänapäeval, esineb meil rohkem tervislikke probleeme ja hädasid kui aastatuhanded tagasi. Inimesed oskasid hinnata looduse tähtsust nii igapäevaeluga toimetulekul kui ka ravitsemise seisukohast , mis tänapäeval piirdub enamasti majanduslike eesmärkidega. Inimene ja loodus moodustavad terviku, kuid eneselegi aru andmata kahjustatakse ümbritsevat keskkonda, kus me elame.
Selle tulemusena on imekiirelt suurenenud allergikute arv, mistõttu on see muutumas tsivilisatsioonihaiguseks.(3)
Kuidas toiduallergiat määrata?
Toitumisega seotud tervislike probleemide esinemisel on põhjuste leidmise ja analüüsimise üks paremaid mooduseid toitumispäeviku koostamine. Samuti toimitakse toiduallergiate puhul, kus probleemne toiduaine jäetakse paariks nädalaks menüüst välja ning jälgitakse haigusmärkide käitumist. Enamlevinud sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, iiveldus , oksendamine, kõhulahtisus ja hingamisraskused ehk astma. Viimaste leevendumisel lülitatakse vastav toiduaine jälle menüüsse ning allergiliste nähtude taasesinemine annab märku avastatud põhjusest. Oluline on, et antud protseduuri teostaks arst, sest kodusel isepäisel katsetamisel võib lapsel tekkida toitainete vaegus või ülitugev allergiline reaktsioon. Samuti ei pruugi toiduallergia olla seotud ainult ühe allergeeniga, vaid põhjus võib peituda mitme allergeeni koostoimes.
Teine võimalus on süstida organismi väikestes kogustes allergeeni, et esile kutsuda vastureaktsioon või teha vastavaid nahateste, mille kaudu saab kindlaks teha probleemsed võõrkehad. Siiski imiku- ja väikelapseeas tekkinud toiduallergiad taanduvad enamasti lapse kasvades. Erandiks võib olla allergia pähklite, muna ja kala vastu, mis võivad olla eluaegsed.(3)
1.3. Igal neljandal inimesel on allergia
Allergialiidu tellimusel valminud uuringu põhjal on 27 protsenti Eesti inimestest kimpus allergiaga .Allergialiidu teatel toob värske uuring välja tõsise olukorra allergiahaiguste ennetuse osas ja osundab ka probleemidele ravivõimaluste kättesaadavuses ning inimeste teadlikkuses. Vastavalt TNS Emori uuringu tulemustele peab 15-74 aasta vanustest eestimaalastest 64% allergiat tõsiseks probleemiks ja 27% on millegi suhtes allergia. Ühtlasi nimetas 32% vastanutest, et mõni tema pereliikmetest on allergik. Samas ei oska üle poole inimestest (53%) öelda, mida saaks allergia ärahoidmiseks teha, vahendas Roheline Värav. Allergia all kannatavatest inimestest omakorda 39 protsendil on diagnoositud mõni allergiahaigus, kõige sagedasemate haigustena nimetati allergilist nohu, astmat, ekseemi ja nõgesetõbe. 38% neist vastanutest, kellel on diagnoositud mõni allergiahaigus, peab allergiaga seotud eriarsti kättesaadavust täna Eestis pigem halvaks või halvaks. Uuringu järgi on teadlikkus allergia-alastes küsimustes madal. Üle poole vastanutest (53%) ei osanud öelda, mida saaks teha allergia ärahoidmiseks. Ülejäänud vastajates mainis kõige enam vajadust vältida kokkupuuteid allergeenidega (12%) ja õige toitumise tähtsust (10%), lisaks nimetati allergia vältimiseks vajadust hoida puhtana elukeskkond, parandada ökoloogiat ja tarbida vähem kodukeemiat. Peamine infokanal asjatundliku allergia-alase teabe saamiseks on olnud ajakirjandus (24%), mis näitab allergialiidu teatel perearstide suhteliselt nõrka tööd teadlikkuse tõstmiseks (perearstide ja pereõdede osakaal allergia-alase info allikana 17%). Kõige sagedasemate infokanalitena järgnesid tuttavad ja sõbrad, erialaarst ning internet . Allergialiidu juhataja, nahaarst dr Maie Jürisson ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et allergoloogidele on probleemne olukord juba mõnda aega teada, ent küsimus on eelkõige riigi tervishoiupoliitika lünkades. “Allergolooge jääb Eestis üha vähemaks ja juurdekasvu ei ole riigi poolt ette nähtud, seetõttu on ka spetsiifiliste allergia- alaste küsimuste lahendamine, sh ennetustöö ja ravivõimaluste kättesaadavuse temaatika tõusmas järjest teravamalt päevakorda,” märkis Jürisson. Allergialiidu volikogu liige ja allergoloog dr Maie Laaniste lausus , et allergiaga on Eestis seotud küllaltki palju inimesi, aga nende teadlikkus on väga madal. “Mujal maailmas peavad allergiaga seotud ühendused ja organisatsioonid kõige tähtsamaks just haige ja tema pereliikmete teadlikkust, ent Eestis on siin veel suur töö ära teha,” sõnas Laaniste. Ta lisas , et paraku on alarahastatud valdkonnas ja väikese arvu allergoloogidega väga raske inimeste arusaamu ja käitumisharjumusi kiiresti muuta. (4)
Emor korraldas allergia-alase teadlikkuse uuringu allergialiidu tellimusel aprilli alguses. Omnibuss-tüüpi uuringu raames küsitleti üle Eesti 500 inimest vanuses 15-74 eluaastat . (4)
1.4.Allergia nahatestid
Allergia nahatestidega püütakse leida haigust tekitanud allergeeni.
Kasutatakse standardiseeritud allergeene või toob patsient oma kodust (töölt) kaasa materjali (keemiline aine) testi tegemiseks.
Nahatestid tehakse patsiendi nahal kahtlusaluste allergeenidega
- haiguse vaibeperioodis;
- antihistamiinsete ravimite kasutamisest peab olema möödunud vähemalt 12-14 päeva
- hormoonravist peab olema möödunud vähemalt 1 kuu;
- kortikosteroidsalvide kasutamisest testi tegemise piirkonnas peab olema möödunud 1 kuu.(5)
Uuringuga saab hinnata
Testid tehakse torke -, nahasisese- või aplikatsioonimeetodil.
Torke e. Prick testide abil on võimalik välja selgitada hingamisteede või naha allergiahaiguste põhjuseks olevaid allergeene.
Allergilise kontaktdermatiidi diagnoosimiseks ja põhjuse väljaselgitamiseks tuleb teha epikutaan e. aplikatsioonitestid.
Intrakutaan - ehk nahasisese testi  abil on võimalik välja selgitada hingamisteede või naha allergiahaiguste põhjuseks olevaid allergeene. (5)
Näidustused
Näidustused torke- ja nahasise testi teostamiseks:
- nohu – aastaringne, sesoonne,
- kopsuastma,
- nõgestõbi, Quincke ödeem,
- allergiline dermatiit,
- atoopiline dermatiit,
- ravimallergia ,
- allergilised reaktsioonid putukate hammustustele. (5)
16