Referaat Allergiast (0)

ALLERGIA

Referaat

SISSEJUHATUS

Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast ( kemikaalid jm.). Antigeen ( allergeen ) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon .

Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt , mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast , käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe.
Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab.
SISUKORD
SISSEJUHATUS
1. Mis on allergia?
1.2. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid
1.3. Allergiku elustiil
2. Allergiline nohu
2.1. Allergilise nohu sümptomid
3. Atoopiline nahapõletik
3.1. Atoopilise nahapõletikuga kaasnevad häired
3.2. Nahahooldus ja ravi
4. Soovimatu koduloom - kodutolmulest
4.1. Abinõud lestade vältimiseks
5. Toiduallergia
6. Putukaallergia
6.1. Esmaabi
7. Astma
7.1. Astma ravimid
7.2. Astmahoo esmaabi
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
1. MIS ON ALLERGIA?
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned , süda, liigesed, seedeelundid , neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused .
1.2. PÄRITOLU PÕHJAL JAGUNEVAD ALLERGEENID
¤ Väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ;
¤ Organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid.
Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha , mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog).
1.3. ALLERGIKU ELUSTIIL
Allergiku elustiil on niisugune elukorraldus, mis võimaldab allergiahaigele normaalse elukvaliteedi. Eesmärgiks on vältida või vähendada kokkupuudet allergeenide ning allergiat soodustavate teguritega. Allergikule vajaliku elukeskkonna loomisel osaleb tema pere, sõbrad, kooli- ja töökaaslased, praktiliselt kogu ühiskond. Kõige enam mõjutab inimese tervist sisekeskkond , kus me veedame suurema osa oma päevast.
Õige ruumi temperatuur on 21-22 kraadi ja sobiv niiskus 24 - 45%
Oluline on puhas ja värske õhk. Ruumi peaks tuulutama kord kahe tunni jooksul. Kindlasti tube ruume tuulutada. Suitsetada ei tohi. Umbsed ruumid on ebatervislikud. Õhuvahetuse parandamiseks peaks ööseks jätma lahti magamistoa ukse, samuti on soovitatav peale pesemist ja pesu kuivatamise ajal hoida lahti vannitoa uks. Allergiku korteris peab koristama iga päev kasutades selleks ja seejärel peab ruumid tuulutama. Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad.
Samu sisustuse ja koristamise põhimõtteid peaks järgima ka koolis ja töökohtades. Korteri sisustus olgu minimaalsete tekstiilidega, sest need koguvad tolmu ja on raskesti puhastatavad. Voodipesu peab vahetama iga nädal. Patja tuleb pesta paari kuu järel. Pesu ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud.
Kulinaarse töötlemise viisidest peaks valima kas keetmise või hautamise. Menüüst peab välja jätma sageli allergiat põhjustavad toiduained, mis on igal allergikul erinevad. Kindlasti peab allergik tegelema kehakultuuriga, osaledes koolis võimlemistunnis. Ta võib osa võtta spordiringide tööst, leides ise oma seisundile sobiva koormuse. Sobivamateks spordialadeks on ujumine ja aerutamine jt. veespordi alad. Tervise seisukohalt on väga oluline elukutse valik. Õpitavas ametis tuleb vältida kokkupuudet haigust soodustavate teguritega. Vale valik võib põhjustada allergia süvenemist.
OLULISEIMAD NÕUANDED ALLERGIKULE:
¤ Sobiv ruumi temperatuur ja niiskus
¤ Puhas ja värske õhk
¤ Kontrolli toote tutvustust
¤ Ohutu olmekeemia
¤ Tervislik toit
¤ Lemmikloom ei ole alati meie sõber
¤ Liigu terviseks
¤ Õige elukutse
¤ Ei tubakasuitsule

2. ALLERGILINE NOHU

Allergiline nohu on nina- ja ninakõrvalkoobaste limaskesta allergiline põletik. Allergiline nohu esineb 15-20% inimestest. Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel.

Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel.
Põhjuseks on:
Allergeenid puude ja taimede õietolm olmetolmud ja kodutolmulest loomade ( kass , koer, hobune) karvad ja nahaosakesed hallitusseente eosed ravimid (aspiriin jt.) keemilised ained, toiduained ja toiduainetes sisalduvad lisandid.
Mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid ( tubakasuits , õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus ja temperatuur, füüsiline koormus jt.)
Hooajaline allergiline nohu esineb kevadel ja suvel allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Seda haigust tuntakse pollinoosina.
Aastaringse allergilise nohu korral esinevad sümptomid aastaringselt ning põhjustavateks allergeenideks on kõige sagedamini kodutolmulest, loomakarvad ja hallitusseente eosed.
2.1. ALLERGILISE NOHU SÜMPTOMID
¤ Rohke vesine eritis ninast
¤ Ninasügelus, aevastamine
¤ Kipitustunne ninas
¤ Nahahingamise takistus
Kaasuda võivad ka sümptomid silmade poolt
¤ Pisarate voolus
¤ Silmade sügelus, punetus , turse
Samuti võib esineda
¤ Kurgu ja keele kuivus ning sügelus
¤ Kõrvade sügelus
¤ Peavalu
Allergilise nohu sümptomid võivad olla väga kurnavad. Lisanduda võivad:
¤ Unehäired
¤ Kontsentratsioonivõime langus
¤ Õppimisvõime nõrgenemine
3. ATOOPILINE NAHAPÕLETIK
Aotopiline nahapõletik on eriline ekseemi vorm, mille tekke eelduseks on pärilik omadus reageerida organismi sattunud võõrainetele kiiret tüüpi allergilise reaktsiooniga. Seda nimetatakse atoopiaks.
Haigus algab kõige sagedamini esimesel elupoolaastal pärast üleminekut rinnapiimalt kunstlikule toidule, kuid võib alata ka väikelapse eas ja hiljem. Imikueas on haigusnähud ägedad. Nahal on tugev punetus, vesitsemine, koorikud. Lööve tekib põskedele, levib jäsemetest sirutus - ja painutuspindadele ning võib haarata kogu keha.
Suurematel lastel on haiguspilt vähem äge. Nahk on üle kogu keha kuiv, lööve paikneb eelkõige küünar- ja põlveõndlates, silmade ja suu ümbruses ning kaelal . Nendes piirkondades on nahk paksenenud ja punetav, nahajoonis on tugevnenud. Pideva sügelemise tõttu on nahal rohkelt kratsimise jälgi.
Haigus kulgeb ägenemiste ja paranemistega: enamasti ägeneb sügisel ja paraneb suvel. Atoopiline nahapõletik taandub suurel osal lastest 2.-3. eluaastaks kuid mitte kõigil. Nahapõletiku taandudes jääb naha kuivus ja suurem tundlikkus väliste ärritajate suhtes.
Atoopilist nahapõletikku põdejal on suurem risk haigestuda teistesse atoopilistesse haigustesse!
Astma lisandumine või nahapõletiku asendumine astmaga on sagedaseim 3-4 aastaselt. Üleminek allergiliseks nohuks või selle lisandumine on sagedaseim murdeeas . Igal kümnendal haigel on atoopiline nahapõletik probleemiks ka täiskasvanueas.
Atoopilise nahapõletiku lööbe vallandab mingi ärritav tegur või allergeen. Imikutel ja väikelastel on selleks enamasti toiduallergeenid. Sagedasemad on lehmapiim , muna, kala, nisu, soja , tomat , herned , oad, pähklid, mandlid , maasikad , tsitrusviljad, kiivi , mesi, Šokolaad, kakao , maiustused .
Mida vanemaks saab laps, seda rohkem hakkavad haiguse kulgu mõjutama olmeallergeenid: toatolmulestad, loomakarvad, suled, õietolm, hallitusseened, ravimid, pesemisvahendid , kosmeetika, villane ja sünteetiline riie jt.
Ägenemist võivad esile kutsuda ka külm ilm, liigne palavus ja higistamine , närvipinge, naha mehhaaniline ärritamine (kratsimine), naha nakkused ning kroonilised põletikud organismis.
3.1. ATOOPILISE NAHAPÕLETIKUGA KAASNEVAD HÄIRED
Sügelemine on haiguse kõige iseloomulikum tunnus. Sügelemine põhjustab kratsimist, kratsimine nahaärritust ning see omakorda sügelemist ja haiguse süvenemist. Tugev sügelemine päeval ja öösel põhjustab stressi ja väsimust, mis samuti ägestavad haigust.
Nahakuivus on iseloomulik kroonilise põletiku puhul ning põletiku paranemisjärgus. Sageli on see atoopilise nahapõletiku haigetel pärilik omadus, mis ei kao ka siis, kui põletik on taandunud. Kuiva naha sügelemislävi on madal, kaitsevõime on nõrk, mistõttu nahale sattunud ärritajad ja allergeenid pääsevad kergesti mõjule. Ka lihtsalt kuiv nahk võib sügeleda, mis põhjustab kratsimist, kratsimine nahapõletikku.
Nahk on vastuvõtlikum nakkusele. Seepärast lisandub sageli atoopilisele nahapõletikule bakteritest, herpeseviirusest või pärmiseentest tingitud nakkus . Seda soodustavad immuunsüsteemi nõrkus, kratsimine ja mõned salvid .
3.2. NAHAHOOLDUS JA RAVI
Nahahooldus on atoopilise nahapõletiku ravis erilise tähtsusega. Naha puhtuse eest hoolitsemine ja kreemitamine peavad kujunema harjumuseks.
Kreemi tuleb panna alati peale veeprotseduure kergelt niiskele nahale ja vastavalt vajadusele ka sagedamini. Tundlikule nahale mõeldud kreeme ja salve müüakse apteegis.
Kreemide sobivus on individuaalne. Veeprotseduure ei tohi teha liiga sageli. Seebi asemel on soovitav kasutada spetsiaalseid pesemisvahendeid, mis sisaldavad nahka pehmendavaid ja niiskust siduvaid aineid ning kuivatavad nahka seetõttu vähem.
4. SOOVIMATU KODULOOM - KODUTOLMULEST
Paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10 - 30° ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma.
Head elutingimused leiavad nad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmes mööblis, sisustustekstiilides ning pehmetes mänguasjades.
Lesti leidub ka puhtaimas kodus. 1 gramm madratsitolmu võib sisaldada 15 tuhat lesta.
Allergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutuda tugevaks allergeeniks, põhjustades allergiahaigusi: allergilist nohu, astmat, silmapõletikku või atoopilise nahapõletiku ägenemist.
Allergianähud võivad olla ajutised või pidevad , olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad allergianähud öösel või varahommikul.
4.1. ABINÕUD LESTADE VÄLTIMISEKS
Lestad ei talu kuivamist. Seepärast peakski hoidma pideva ventilatsiooni ja kütmisega toaõhu suhteline niiskus alla 45%.
Niiskem on jahedate põrandate ja välisseinte läheduses, seetõttu ei tohiks sinna paigutada vaipu ega pehmet mööblit. Sooja põranda tagab põrandaküte või põranda all olevate ruumide kütmine. Kodus peaks olema võimalikult vähe lestade elupaigaks sobivaid paiku.
Lihtsa sisustusega kodus piisab kui koristada kord nädalas. Siledatelt pindadelt peaks eemaldama tolmu niiske või mikrokiust lapiga .
Vaipu ja pehmet mööblit peaks puhastama kloppides või tolmuimejaga. See ei mõju küll elusatele lestadele, kes kinnituvad iminappadega kangakiududele, kuid eemaldab allergeenina toimivaid surnud lesti ja nende eritisi.
Teadmiseks Euroopas reisides:
Palju lesti on niiske kliimaga soojades Vahemeremaades, eriti rannikul, aga ka Prantsusmaa lääneosas, Inglismaal ja Iirimaal. Lestavabad on Soome ja Rootsi kesk- ning põhjaosa (va. rannikualad ) ja üle 1500-1800 m kõrgused mäestikud.
5. TOIDUALLERGIA
Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolme aastastel lastel.
Toiduallergia avaldusteks võivad olla:
¤ kõhuvalu, iiveldus , oksendamine ja/või kõhulahtisus
¤ huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse
¤ nõgesetõbi ja/või näoturse
¤ atoopilise nahapõletiku ägenemine
¤ allergiline nohu ja/või silmapõletik
¤ kõrvapõletik
¤ kõriturse
¤ astma (hingamisraskus)
Allergiat võib põhjustada iga toiduaine!
Kõige sagedasemad toiduallergeenid imikutel ja väikelastel on:
¤ lehmapiim
¤ muna
¤ kala
¤ nisu
¤ soja
Üldtuntud toiduallergeenid on:
¤ tsitrusviljad
¤ maasikad
¤ tomat
¤ herned
¤ pähklid
¤ mandlid
¤ šokolaad
¤ kakao
¤ mesi
¤ muna
¤ kala
Üldtuntud toiduallergeenid ei ole lubatud allergiahaigetele, lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele.
Toiduallergia diagnoos põhineb toidupäeviku abil jälgimise ja katsetamise tulemustele. Kahtlustatav toit jäetakse menüüst välja 2-3 nädalaks. Sümptomite taandumisel proovitakse väljajäetud toiduainet uuesti. Nähtude taasilmumisel on tõenäoline põhjus leitud.
Katsetada ei tohi ilma arstiga nõu pidamata. Omapäi proovides võib laps jääda toitainete vaegusesse või saada uuesti proovides ülitugeva reaktsiooni.
Uurimise teeb keeruliseks see, et sageli põhjustavad toiduallergiat samaaegselt mitu toiduainet. Lapse kasvades tuleb üha rohkem arvestada lenduvate ja olmeallergeenidega.
Abistavate uuringutena saab teha nahateste toiduallergeenidega ja määrata üksikute toiduallergeenide vastaseid antikehi veeniverest. Nendest uuringutest ei ole abi, kui on tegemist toidutalumatusega.
Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult œ - 1 aastat. Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite.
Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja.
Sobiv menüü kujundatakse igaühele individuaalselt toidupäeviku abil koostöös arsti ja lapsevanema vahel. Toiduallergia põhjustajad on igal toiduallergiat põdejal erinevad.
Imiku- või väikelapseeas avaldunud toiduallergia korral toiduainete taluvus lapse kasvades enamasti taastub. Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta eluaegselt.
6. PUTUKAALLERGIA
Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta., surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained.
Kõige tugevaimaid allergilisi reaktsioone kutsuvad esile mesilaste ja herilaste pisted.
Allergilised reaktsioonid võivad olla:
¤ LOKAALSED REAKTSIOONID: nõelamiskohal tekib naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub 1-2 päevaga. Allergikul on punetus ja valu tugevamad, turse läbimõõt üle 10 cm ja kestab kauem.
¤ Nõgestõbi, sügelus ja turse
¤ Halb enesetunne ja väsimus
¤ Keele ja kurgu paistetus
¤ Hingamisraskused
¤ Kõhuvale, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus
¤ Rasketel juhtudel vererõhu langus, teadvuse kadu ja šokk
¤ Mida kiiremini tekib reaktsioon, seda raskem ta on. Raskeid reaktsioone põhjustavad rohkem nõelamised pea piirkonda
6.1. ESMAABI
Esmaabi putukahammustuse puhul on järgmine:
¤ Võta nõel välja mürgikotikesest ja purusta!
¤ Aseta pistekohale külm mähis või jääkuubikud
¤ Pistekoha võib hiljem määrida putukahammustusevastase salviga (IOFF geel , saialille salv või tinktuur jt.) või hormoonsalviga (hüdrokorisoon jt.)
¤ Võta sisse antihistamiinne ravim : näiteks Zyrtec või Claritine 10 mg täiskasvanule ja suuremale lapsele, 5 mg alla 6 aastasele lapsele
¤ Üldreaktsiooni tekkel võta lisaks prednisoloni tablette 25 mg täiskasvanule ja koolilastele; 15 mg väiksematele lastele
¤ Tee kohe EpiPeniga adrenaliini ( Epinephrini) süst: 0,3 mg doos täiskasvanule ja suuremale lapsele; 0,15 mg doos alla 8 aastasele lapsele
Kui on esinenud reaktsioone, tehakse täpsustamiseks allergilised nahatestid või määratakse spetsiifiline IgE vereseerumist, et otsustada spetsiifilise immunteraapia vajadus.
Sääskede, kihulaste, sipelgate, parmude , põdrakärbeste jt. hammustustest võivad allergikutel tekkida tavapärasemast suuremad, tugeva punetuse ja tursega nahareaktsioonid.
Kirbud võivad põhjustada väikesekublalist sügelevat löövet. Lõunamaades põhjustavad allergilisi reaktsioone moskiitod , mõned liblikad ja sipelgad . Kõigi nende reaktsioonide puhul kasutatakse putukahammustusevastaseid ravimeid.
Viimasel ajal on uuritud prussakatest põhjustatud allergiat. Allergeeniks on nende väljaheited. Arvatakse, et nad soodustavad bronhiaalastma ägenemist toatolmulesta allergiaga inimestele.
7. ASTMA
Astma on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikul eelsoodumusel.
Bronhide ahenemise tagajärjel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud:
¤ Kuiv köha
¤ Vilisev hingamine
¤ Hingamisraskus
Astma kulg võib olla erinev: vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus, peapööritus või iiveldus. Sagedamini ilmnevad astmahood öösel ja varahommikul.
Õiget eluviisi ja ravi järgides ei tunne inimene end enamasti haigena ja võib ka täielikult tervistuda. Soodumus astmaks on aga eluaegne - elustiili rikkumine võib haiguse uuesti vallandada!
¤ Seepärast peab kodus olema puhas ja värske õhk, võimalikult vähe tolmu allikaid; seal ei tohi suitsetada ega pidada koduloomi.
¤ Inimene ei tohiks valida elukutset, kus puututakse kokku kemikaalide, loomade või mitmesuguse tolmuga.
¤ Liikumine pole astma korral mitte vastunäidustatud, vaid koguni vajalik, tuleb vaid leida sobilik spordiala ja liikumisstiil (ujumine sobib enamikule). Kui füüsiline pingutus (eriti külmas õhus) tekitab siiski astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Ka olümpiavõitjate seas on astmaatikuid!
Astmanähte vallandavad tegurid:
¤ allergeenid: kodutolm, tolmulest , loomade karvad, kõõm, eritised, hallitusseente eosed, õietolm ka toiduained
¤ viirusinfektsioonid
¤ õhusaastus: tubakasuits, kemikaalid, tugevad lõhnad, heitgaasid
¤ teatud ravimid (nt. aspiriin)
¤ toidulisandid
¤ külm õhk, ilmamuutus
¤ füüsiline pingutus
¤ olemasolevaid astmanähte võib süvendada ka närvipinge
Vallandavad faktorid on igaühel erinevad. Neid peab teadma ja oskama vältida!
7.1. ASTMA RAVIMID
Astma ravimid jagunevad 2 gruppi:
1. BRONHILÕÕGASTID - leevendavad kiiresti astmanähte. Neid peab alati kaasas kandma. Pidevaks pikaajaliseks tarvitamiseks need aga ei sobi.
2. PÕLETIKU- JA ALLERGIAVASTASED RAVIMID: hoiavad ära uute astmanähtude tekke ja annavad põletikulisele limaskestale võimaluse paraneda. Kasutatakse püsiravina kuid või aastaid. ASTMAHOO ESMAABIKS EI SOBI.
Eelistatakse ravimite inhaleerimist otse bronhidesse aerosool - või pulberinhalaatoriga, mida tuleb õppida õigesti kasutama, et ravim tõesti sihtkohta jõuaks. Tähelepanu tuleb pöörata kroonilistele infektsioonikolletele ja ka haigustele, mis põhjustavad ninakinnisust ( adenoid , polüübid, allergiline nohu). Ninahingamise taastamine kergendab astma kulgu - nina läbinud õhk on niiskem, soojem ja puhtam ning ärritab bronhe vähem. Oluline on osata jälgida oma seisundit , et selle halvenemist õigeaegselt märgata ja režiimi ning ravi korrigeerimisega ennetada astmahoogu.
SEISUNDI HALVENEMISELE VIITAVAD MÄRGID:
¤ Haigusnähud sagenevad või süvenevad
¤ Öised ärkamised köha või hingamisraskuste tõttu
¤ Langeb füüsilise koormuse taluvus
¤ Bronhilõõgastit tuleb võtta sagedamini, tema toime tundub nõrgenevat või lühenevat
7.2. ASTMAHOO ESMAABI
Kui inimesel on astmahoog, tuleks teha järgmist:
¤ Säilitada rahu
¤ Võimalusel katkestada hoo vallandanud teguri toime (nt. lahkuda korterist, kus on koduloomi)
¤ Võtta mugav asend, pöörata tähelepanu sügavale ja rahulikule väljahingamisele
¤ Juua piisavalt vedelikku
¤ Inhaleerida bronhilõõgastit
¤ Jätkata püsiravi
Õiget eluviisi ja ravi järgides ei tunne inimene end enamasti haigena ja võib ka täielikult tervistuda. Soodumus astmaks on aga eluaegne - elustiili rikkumine võib haiguse uuesti vallandada!
¤ Seepärast peab kodus olema puhas ja värske õhk, võimalikult vähe tolmu allikaid; seal ei tohi suitsetada ega pidada koduloomi.
¤ Mitte valida elukutset, kus puututakse kokku kemikaalide, loomade või mitmesuguse tolmuga.
¤ Liikumine pole astma korral mitte vastunäidustatud, vaid koguni vajalik, tuleb vaid leida sobilik spordiala ja liikumisstiil (ujumine sobib enamikule) Kui füüsiline pingutus (eriti külmas õhus) tekitab siiski astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Ka olümpiavõitjate seas on astmaatikuid!

KASUTATUD KIRJANDUS
¤ENE
¤ http://www.allergialiit.ee/et/artiklid/elustiil.html
¤ http://www.allergialiit.ee/et/artiklid/nohu.html
¤ http://www.allergialiit.ee/et/artiklid/nahapoletik.html
¤ http://www.allergialiit.ee/et/artiklid/tolmulest.html
¤ http://www.allergialiit.ee/et/artiklid/toiduallergia.html
¤ http://www.allergialiit.ee/et/artiklid/putukaallergia.html