Tartu Ülikooli botaanikaed (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED
Referaat
Põllumajandustaimed
Juhendaja : lektor Toomas Laidna
Tartu 2016
SISUKORD
Table of Contents
1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU 3
2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID 5
2.1 Taimesüstemaatika osakond 5
2.2 Eesti taimede osakond 5
2.3 Dendraarium 6
2.4 Alpinaarium 6
2.5 Rosaarium 7
2.6 Püsikute aed 7
2.7 Pojengide aed 8
2.8 Nõmmeaed 8
2.9 Samblaaed 9
2.10 Ravimtaimede aed 9
2.11 Elulõngade aed 10
3. KASVUHOONEKOLLEKTSIOONID 11
3.1 Palmihoone 11
3.2 Troopikahoone 12
3.3 Sukulendid 12
4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU

Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi  kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof . G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 
1810. a. taimede nimestikus oli botaanikaaia kollektsioonides esindatud juba 4360 liiki. 
1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele . Sel ajal jõudsid paljud uued taimeliigid Lääne-Euroopasse just Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu. 
1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud  A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Pikka aega (1874- 1895 ) oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. 
Järgmise direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aias silmnähtav areng: ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede ja stepitaimede väljapanekud . Lühikeseks ajaks küünis  taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seatakse ümber Engleri süsteemi järgi. 
Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918-1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 1923–1924.
Aia uus ülestöötamine algas direktor  E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930-1943) ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi. 
Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned , hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid  A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Seejärel on aia tegemisi juhtinud H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964) ning E. Lellep (1964-1969).
Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleksi ehitus. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak .  2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lagunenud lähistroopika kasvuhoone asemele uue troopikamaja ehitust, mis valmis2006.aastal. Samal ajal koliti ka Soinaste tänava paljunduskasvuhooned botaanikaaiale lähemale Oa tänavale , kus praegusel ajal asub kaks kasvuhoonet. 
Alates 1. jaanuarist 2014 liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga, tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed.

2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID

Esindatud on süstemaatika osakond (ühe- ja kaheidulehelised taimed), Eesti looduslikud taimed, püsikute org, Põhja-Ameerika taimed, Euroopa taimed, okaspuud, kiviktaimla, Ida- Aasia taimed, kasvuhooned, rosaarium, elulõngad, ravimtaimed ja pojengid .

2.1 Taimesüstemaatika osakond

1870.a rajatud taimesüstemaatika osakond asub kasvuhoonete ja aia peasissekäigu vahel. Kollektsioon tutvustab meie kliimas vastupidavaid looduslikke rohtseid õistaimi võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised.
Üheiduleheliste taimede osakonna vabakujuliselt kujundatud peenrad järgivad taimede looduslikku levikut Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab taimi 300 erinevast taksonist. Esimesed kevadised õitsejad on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merendera (Merendera trigyna), sibuliirised, krookused, lumi- ja märtsikellukesed.
Kaheiduleheliste taimede osakond asub samal kohal selle rajamisest saadik. Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Lihtsama õieehitusega sugukonnad asuvad väravapoolses nurgas , kujuteldav arengujoon läheb piki müüri suure olga lehise suunas ning sealt U-kujuliselt palmihoone eest tagasi, lõppedes kõige enam arenenud ja arvukaima korvõieliste sugukonnaga (Asteraceae). Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Siin saab näha ka vähetuntud kultuurtaimi – tatart, läätse, artišokki, lina, riitsinust, tubakat , safloori jt.

2.2 Eesti taimede osakond

Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas süstemaatikaosakonna kõrval. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Siin kasvab ligikaudu 300 liiki ehk ligi 20% Eesti looduslikest taimedest. Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid. Kõige uhkem on orhideede hulka kuuluv kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), samuti kuulub kaitstavate hulka harilik jugapuu (Taxus baccata ). Osakond täieneb igal aastal uute liikidega.
Foto 1: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

2.3 Dendraarium

Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks: Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika.
Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides). Ida-Aasia kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn ( Tilia americana), millel lehelabal pikkust kuni 20 cm. Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid.
Pargi arengusuund on ühendada puud ja rohttaimed ühtseks geograafiliseks istutuseks. Viimastel aastatel on taimegeograafiliselt rajatud parki palju täiendatud ja ümber kujundatud. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt ja mis peamine, ka pargialust rohurinnet püüdnud vastava piirkonna taimedega haljastada. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel.

2.4 Alpinaarium

Alpinaarium ehk mägitaimede osakond asub aia keskel endise linnamüüri Jüri bastioni kaitsevalli nõlvadel ja orus. Enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Et toime tulla mäestikutingimuste – tugeva tuule, päikesekiirguse ja järskude temperatuurimuutustega – on mägitaimed sageli madala padjandilise kasvuga, nende lehed aga tihti karvased, nahkjad või lihakad . Õied on suured ja värvikad. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Suvelava eest peenralt leiab aga ka viigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa), mis Eestis on võrdlemisi haruldased .
Oru lõunanõlv on ehitatud turbaaiaks, kus turbapätsidest ja kividest terrassidel kasvavad varjulembesed ja happelist mulda vajavad taimed. Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid ( Epimedium ), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium) jt.
Foto 2: Uusrajatis Tšehhi mägiaed

2.5 Rosaarium

Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. See jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes vasakule poole. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. Rooside õitseajal juulist kuni lume tulekuni pakub see külastajatele meeldivaid elamusi oma säravate värvide ja ainulaadse lõhnamaailmaga. Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Kõige arvukamalt on esindatud siin floribundroosid ja teehübriidroosid. Samuti võib meie rosaariumist leida väikeseõielisi pikkade roomavate võrsetega polüantroose, mida tuntakse pinnakatteroosidena.
Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'.

2.6 Püsikute aed

Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Suvel on ajavahemikke, mil liigilised kollektsioonid peavad väikest pausi õitsemises. Neid vaheaegu täidavad edukalt erinevad püsililled. Ajaloolise linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon, mida külastajad vaatamata nende suhteliselt lühikesele õitseajale meelsasti naudivad. Ka siin kasvab põnevaid sorte Eesti iirisearetajatelt. Maikuus ilmestavad seda nõlva aga nõeljalehise leeklille erksad värvilaigud. Linnamüüri ees olev arheoloogiliste kaevetööde tulemusel tekkinud org on pärast müüri restaureerimist 1995. aastal kujundatud samuti püsikute aiaks. Siin on tooniandvad eelkõige kõrgekasvulised liigid - lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) jt.

2.7 Pojengide aed

Pojengide aia rajamisega alustati 2004. aastal. Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioon asub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Pojengide aia keskosast leiab väikese meie kliimas vastupidavate looduslike pojengiliikide kogu, viimaseid on kasvamas ka pargialal Ida-Aasia osakonnas.
Viimasel ajal aednike seas suurt populaarsust võitnud Itoh hübriidid on kogus esindatud seitsme sordiga. Nimetatud rühm pälvib eelkõige tähelepanu pojengide seas just mitmete uudsete kollase värvusega sortide poolest - 'Bartzella', ' Garden Treasure', ' Viking Full Moon '. Pojengide õitseaeg algab liikidega mai lõpus - juuni alguses ja kestab juuli keskpaigani.
Foto 3: Hondo magnoolia (Magnolia kobus)

2.8 Nõmmeaed

Bastioni kaitsevalli põhjapoolses osas asub nõmmeaed, kus kasvavad hapulembesed, peamiselt kanarbikuliste sugukonda kuuluvad taimed. Kokku on nõmmeaia kollektsioonis 63 taksonit. Nõmmeaias saab tutvuda narbiku (Bruckenthalia spiculifolia) ja kaljupalukaga (Loiseleuria procumbens), mis on oma perekonna ainsad esindajad.
Varakevadel õitsevad eerikate sordid ja jaapani õisküüvits, mais eerika sordid, rodod ja kännasmustikas, juunis talihali ja narbik, juulis püharbik ja kanarbiku varasemad sordid. Kanarbiku kesk- ja hilissordid pikendavad nõmmeaia õitsemisaega novembrini. Lamava talihalja erksad punased marjad kaunistavad kollektsiooni sügisel kuni lumeni.
Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaias harilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris).

2.9 Samblaaed

Sammalde salapärase maailmaga saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede varaseimad kivistised pärinevad Ordoviitsiumi ajastust, u. 470 miljoni aasta eest. See tähendab, et sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim.
Mõned liigid nagu metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), mida leidub peamiselt samblaaia põhjanõlval salumetsa koosluses, säilitab ka kuivanult rohelise värvuse. Veesilma naabruses kasvavad haruldane alssosi (Equisetum scirpoides) ning Eestis vaid ühe leiukohaga esindatud Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii).
Avastamist jätkub huvilisele palju, sest 2015. aasta kevadise seisuga kasvab samblaaias üle 100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest.

2.10 Ravimtaimede aed

Emajõepoolse aiamüüri äärt mööda lookleb 2011. aastal loodud ravimtaimeaed. Aia 130m2 pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti. Vabakujulistel peenardel saab näha nii tuttavaid kui ka vähemtuntud looduslike liike ja ka kultuurtaimi.
Taimed on paigutatud peenardele sugukondade kaupa. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae).
2013. aastal tehti juurde maitsetaimede peenrar kus praeguse seisuga kasvab 54 taksonit. Seal kasvavad nt paraguai suhkruleht ( Stevia rebaudiana) ja magus lippia (Lippia dulcis).

2.11 Elulõngade aed

Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. Elulõngade aias leidub nii väikeseõielisi kui ka suureõielisi elulõngasorte ja looduslikke elulõngaliike. Kuni 5 meetri kõrguseks kasvavaid liaane kui ka poolemeetriseid püsikuid ja poolpõõsaid. Kollektsioonis on esindatud ka 42 perekond Kivistiku ja üks Eino Kala poolt aretatud hübriidset elulõngasorti.
Väikeseõieliste elulõngade seas on liike ja sorte, mis õitsevad nii üheaastastel kui ka ületalve säilinud võrsetel. Näiteks alpi elulõnga sort ’Estrella’ ei vaja Eesti tingimustes tagasilõikamist ja katmist, sest tema võrsed on külmakindlad ja nad õitsevad vanal puidul. Elulõngade õitsemine kestab maist kuni külmadeni.
Õite värvigamma varieerub valgest tumepunaseni, on eri tooni lillasid pehmest roosast kuni tumeda mustjaslillani.
Foto 4: Alpi elulõng „Estrella“

3. KASVUHOONEKOLLEKTSIOONID

Botaanikaaia kasvuhooned on üle 160 aasta olnud abiks troopiliste ja lähistroopiliste taimede õpetamisel ning samal ajal eksootiliseks ajaviitekohaks tartlastele ja külalistele. Kasvuhooneid on selle aja jooksul mitmeid kordi ümber ehitatud. Viimane renoveerimine toimus alles 2014. aastal kasvuhoonete palmihoone osas, mis seejärel sai ka uuendatud taimestuse. Kasvuhooned on jagatud nelja erineva kliimastikuga  ossa  - palmihoone, palav ja niiske troopikahoone, lähistroopikahoone ning külastuskeskuse kohal kuivema kliimaga kõrbetaimede osa.
Kasvuhoonetes on kokku üle 700 ruutmeetri kasvupinda, kus leiab kasvamas põnevaid ja eksootilisi taimi pea igast maailmajaost. Eriti rohkelt on esindatud troopilise Ameerika floora mitmekesisus . Lisaks taimedele pakuvad külastajatele palju rõõmu ka kilpkonnad, kalad ja papagoid ning hiid- raagritsikad .

3.1 Palmihoone

Palmihoone on ehitatud 1983.aastal endise palmihoone ümber. Tegemist on kasvuhoonega, mille kõrgus on 22 meetrit ja põrandapinda 500 ruutmeetrit. Endise kasvuhoone sein on kujundatud müüriks, mille peale ronivad mitmed liaanid . Veetaimede kasvatamiseks on palmihoones väike bassein.
Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast , Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Kollektsiooni suurim ja vanim taim on üle saja aasta vana kanaari datlipalm ( Phoenix canariensis).
Ameerika päritolu palmidest võib esile tuua brasiilia kolmharkpalmi (Trithrinax brasilensis), kariibi gaussia (Gaussia attenuata) ja saabalpalmide perekonna (Sabal) esindajad.
Aasia palmidest on nimetamisväärne laose datlipalm (Phoenix roebelenii).
Aafrika palmidest leiab siit hariliku datlipalmi (Phoenix dactylifera) ja tara -datlipalmi (Phoenix reclinata).
Musta mandri päritolu on ka paradiisilinnulille (Strelitzia) perekonnast pärit suured rohttaimed.
Austraalia regiooni floora esindajad asuvad basseini saarel. Palmidest on siin esindatud nägus aleksandripalm (Ptychosperma elegans ).
Euroopas looduslikult kasvavad kaks palmiliiki asuvad kasvuhoone tagumises osas - nii kääbuspalm (Chamaerops humilis) kui ka kreeta datlipalm (Phoenix theophrastii).
Palmihoonest leiab kasvamas ka mitmeid põnevaid troopilisi toidutaimi nagu banaan , ananass, suhkruroog , papaia, annoona jt.
Foto 5: Palmihoone sisevaade

3.2 Troopikahoone

Troopika ja lähistroopika hoones on kokku enam kui 600 taksonit taimi. Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist.
Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm ( Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii).
Valgete õitega pakuvad silmailu koolupõõsas (Carissa bispinosa) ja sarik-nõelsoomuk (Rhaphiolepis umbellata). Ebahariliku välimusega paistab silma lintpõõsas (Homalocladium platycladum) ja meeldivalt lõhnavad erinevad eukalüptid (Eucalyptus).
Troopika kasvuhoones on eksponeeritud nii liaane kui puid, samuti troopilisi epifüüte -bromeelialisi ja orhideesid. Puudest väärivad märkimist palsamipuud (Myroxylon).

3.3 Sukulendid

2006. aasta aprillis avati üks väga omapärase asukohaga taimekollektsioon. Nimelt projekteeriti sukulentsete taimede väljanäitamiseks olemasolevale majale kolmas korrus.
Ruum pole suur, pinda umbes 100 m2. Taimi on aga selle väikese pinna peale mahutatud üle 400 liigi.
Taimede paigutamisel on lähtutud geograafilisest põhimõttest – palmihoone poolt sisenedes näeme suures taimemaastikus ja kahes väiksemas aknapeenras Vanast Maailmast ehk Aafrikast ja selle lähedal asuvailt saartelt – Kanaaridelt ja Madagaskarilt pärit taimi. Enam on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste (Aloaceae) sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekond.
Vanimateks ja uhkemateks taimedeks on siilkaktused (Echinocactus grusonii). Värvikirevaks muutub kaktuste juures tavaliselt kevadel – märtsist maini on enamusel kaktustel õitsemise aeg.
Foto 6: Siilkaktused (Echinocactus grusonii)

4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU

Põllumajanduslikud taimed õuealal:
Phaseolus coceineus – õisuba
Foeniculum vulgare – harilik apteegitill
Corylus avetlana – harilik sarapuu
Phyllostachys viridiglaucescens – rohekas
sinine lehistähkbambu
Rheum tibeticum – tiibeti rabarber
Vitis amurensis – amuuri viinapuu
Achilllea asplenifolia – tume raudrohi
Achillea millefolium – harilik raudrohi
Physalis alkekengi – harilik füüsalis
Phyllostachys aureosulcata – triibuline lehistähikbambus
Lathyrus undulatus Boiss – laineline seahernes
Lathyrus nusolia – oras -seahernes
Lathyrus clymenum – kahevärviline seahernes
Petroselinum crispum – aedpetersell
Malus domestica Borkh - aed- õunapuu
Laurus nobilis – harilik loorberipuu
Lathyrus vicia sepium – aedhiire-hernes
Lathyrus pisum sativum – söögihernes
Laurus azorica – assoori looberipuu
Põllumajanduslikud taimed siseruumides:
Cocos nucifera – harilik kookospalm
Phoenix sylvestris – mets-datlipalm
Phoenix roebelenii – laose datlipalm
Brahea edulis – söödav brahheapalm
Phoenix dactylifera – harilik datlipalm
Dracaena draco – draakonipuu
Oryza sativa – harilik riis
Latania verschaffelti – kollane laatanpalm
Ficus carica – harilik viigipuu
Phoenix teaphrastiiv – kreeka datlipalm
Brachychiton discolor – mitmevärviline pudelpuu
Phoenix reclinata – tara-datlipalm
Chamaeropis humilis – kääbuspalm
Sabal – saabalpalm
Trachycarpus – karuspalm
Aloaceae – aloe
Saccharum officinarum – suhkruroog
Coffea canephora – kohvipuu

KASUTATUD KIRJANDUS

Artikkel “Tartu Ülikooli Botaanikaaed”, http://www.puhkaeestis.ee/et/tartu-ulikooli-botaanikaaed , (26.10.2016)

Artikkel „Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann“ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2965 , (26.10.2016)

Eesti entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_%C3%BClikooli_botaanikaaed , (26.10.2016)

Tartu Ülikooli botaanikaaia koduleht : http://www.botaanikaaed.ut.ee/et/node/87 , (26.10.2016)

Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis: http://www.utlib.ee/ekollekt/tyteadlased/ledebour.ht m , (26.10.2016)

Tartu Ülikooli Botaanikaaed, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_Botaanikaaed , (26.10.2016)

The Botanival Garden of the University of Tartu: http://www.coimbra-group.eu/uploads/2012/Tartu-Botanical%20Garden.pdf , (26.10.2016)

Eesti botaanikud: https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_botaanikud , (26.10.2016)

Fotod on pärit Tartu Ülikooli Botaanikaaia kodulehelt: http://www.botaanikaaed.ut.ee/ , (26.10.2016)