Botaanikaaia ajalugu (0)

Kirjand
Botaanikaaia ajalugu
Villu Uueda
Ai I
Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust .Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade.
Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed asutati 1803 aastal linna serva praeguse Tiigi tänava pargi peale.Kõige selle taga oli prof . G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse.Maa iseenesest oli ennem kuulunud krahvinna A. Rosenkampffile, kes aga otsutas kinkida selle ülikoolie.Esimesed aia planeere tööd tegi J.A. Weinmann, ülemaednik.Põhijaotus püsib tänaseni sama nagu see oli botaanikaaia algus aegadel .
1810. a. oli taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat.Tänu heale ja usinale tööle, osteti juurde ka maad, ja saadi kätte ka praegune pindala suutus 3,5 ha.Ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed.
1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks
Järgmise direktori M. Willkommi (1868- 1874 ) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks.
1874- 1895 oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Temaga koos töötas ülemaednik C.Bartelsen.Peale Bartelseni tuli N. Kuznetsovi 1895-1915 uueks direktoriks, kelle käe all toimus mitmeid uuendusi , ja taime taksonite arv küünids kümne tuhandeni.Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918-1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 1923–1924.
Aia uus ülestöötamine algas E. Spohri käe all 1924-1930 ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid
1943.a Sõja ajal hävisid pommitamise pärast peahoone , kasvuhooned ja samuti leidis ka oma lõpu Lippmaa.Taimi hakata päästma, viies neid ülikooli ruumidesse.
Taastamistööd võttis enda kanda A. Vaga aastatel 1944-1956. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass aastatel1956-1962 ja 1964), V. Masing aastatel1962-1964. Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht , millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi , tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine .
Jõudes aga aina lähemale praegusele hetkel, hakati ehitama 1995 uut troopikamaja mis oli sündmuste sunnil unarusse jäänud.1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak . 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm.
Selline on olnud siis Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu.Siiani on see püsti ja üks ilusaimatest kohtadest tartus.Botaanikaaed on koht, kuhu saab minna ja ennast puhastada, kogu selle ilu ümber mida pakub meile meie armas botaanikaaed.
Mis taimi nägin botaanikaaias mis on põllumajanduslikult kasulikud.
Õues:
Lathyrus undulatus Boiss – laineline seahernes
Lathyrus nusolia – oras-seahernes
Vitis amurensis – amuuri viinapuu
Petroselinum crispum – aedpetersell
Lathyrus vicia sepium – aedhiire- hernes
Laurus azorica – assoori looberipuu
Foeniculum vulgare – harilik apteegitill
Lathyrus clymenum – kahevärviline seaherne
Laurus nobilis – harilik loorberipuu
Sees:
Palmihoone:
Trachycarpus – karuspalm
Phoenix teaphrastiiv – kreeka datlipalm
Phoenix reclinata – tara -datlipalm
Phoenix canariensis – kanaari datlipalm
Cocos nucifera – harilik kookuspalm
Ficus carica – harilik viigipuu
Phoenix dactylifera – harilik datlipalm
Oryza sativa – harilik riis
Chamaeropis humilis – kääbuspalm
Troopikakasvuhoone:
Saccharum officinarum – suhkruroog
Ananas comosus – harilik ananass
Mandariinipuu -Citrus reticulata