Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TTÜ Botaanikaaed, referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti Maaülikool
Mehis Rebane
Tartu Ülikooli Botaanikaaed
Referaat
Juhendaja : Toomas Laidna
Tartu 2013
Üldandmed
Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof . G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all.
1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele .
Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi , tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine . Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus - ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak . 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm.
Avamaa
Üheidulehelised
käpalised Orchidaceae
loalised Juncaceae
amarüllilised Amaryllidaceae
lõikheinalised Cyperaceae
tarn Carex
liilialised Liliaceae
laugulised Alliaceae
bambus Bambuseae
stepirohi Stipa L.
sebralill e. juudihabe Tradescantia
hosta Hosta
kannad Canna
spargel e. asparaagus Asparagus officinalis
Kaheidulehelised
kermesmari Phytolacca
kanep Cannabis
rebashein Amaranthus
sinine käoking Aconitum napellus
himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle
bergeenia Bergenia
harilik füüsal Physalis alkekengi
vilt-ristirohi Senecio cineraria
üheksavägine Verbascum thapsus
raudosi Equisetum hyemale
laanesõnajalg Matteuccia
salu -siumari Actaea spicata
liiv-vareskaer Leymus arenarius
linaliilia Phormium
jasmiin Jasminum
kaisel Schoenoplectus
pilliroog Phragmites
Püsikud, puud ja põõsad
hõlmikpuu Ginkgo biloba
küdoonia Cydonia
tulbipuu Liriodendron
hõbevaher Acer saccharinum
harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia
Kanada tsuuga Tsuga canadensis
hall nulg Abies concolor
forsüütia Forsythia
veigela Weigela
torkav kuusk Picea pungens
kreeka pähklipuu Juglans regia
lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium
mädarõigas Armoracia
igihali Vinca
riitsinus Ricinus
liht-naistepuna Hypericum perforatum
aedruut Ruta graveolens
iiris Iris
valge mooruspuu Morus alba
amuuri korgipuu Phellodendron amurense
tobiväät Aristolochi
Kasvuhoone
Palmihoone
mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus
flamingolill Anthurium crassinervium
valge streliitsia Strelizia alba
suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora
kääbuspalm Chanaerops humilis
harilik viigipuu Ficus carica
puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii
võipätakas Pinguicula esseriana
huulheina liik Drosera capensis
Laose datlipalm Phoenix roebelenii o’brien
kanaari datlipalm Phoenix canariensis
lüüra-viigipuu Ficus lyrata
kuld -nõelköis Epipremnum aureum
kalanhoe Kalanchoe
Kaktuselised
öökunginganna Selenicereus grandiflorus
keelkaktus Opuntia brasilensis
Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii
muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum
pehme soomuslehik Echeveria pulvinata
uhke tääkliilia Yucca gloriosa
Troopika ja lähistroopika
dendroobium Dendrobium
sirmjala liik Woodwardia orientalis
kaunis punahuul Aeschynanthus specious
harilik maapähkel e. arahhis Arachis hypogaea
mattpunane kliivia Clivia miniata
roomav viigipuu Ficus pumila
söödav ingauba Inga edulis
tähtviljapuu Averrhoa carambola
papagoihelikoonia Heliconia psittacorum
TTÜ Botaanikaaed-referaat #1 TTÜ Botaanikaaed-referaat #2 TTÜ Botaanikaaed-referaat #3 TTÜ Botaanikaaed-referaat #4 TTÜ Botaanikaaed-referaat #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mehka24 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Botaanikaaia referaat
5
docx

Botaanikaaia referaat

Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a

Põllumajandus taimed
Tartu Ülikooli botaanikaed
30
odt

Tartu Ülikooli botaanikaed

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond......

Põllumajandus taimed
Botaanikaaia ajalugu
4
rtf

Botaanikaaia ajalugu

Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade.

Eesti taimestik
Pm taimed botaanikaaias
2
docx

Pm taimed botaanikaaias

Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja

Taimekasvatus
Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade
18
docx

Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid..................................................

Aiandus
Botaanikaaed
4
doc

Botaanikaaed

Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele,

Põllumajandus taimed
Tartu Botaanikaaia Ajalugu
2
docx

Tartu Botaanikaaia Ajalugu

Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Botaanikaaia idee sai alguse 1802. aastal, mil värskesse ülikooli astusid teiste seas sisse kaks loodusteaduse huvilist. Neid asus juhendama noor teadlane G. A. Germann, kelle eestvedamisel rajatigi ülikooli poolt ostetud maatükile esimene botaanikaaed. Kahjuks poldud aga arvestatud liigirikka aia jaoks vajalike tingimustega ning aed tuli üle viia uude kohta. Selleks sobis 1806. aastal ülikoolile annetatud krunt Emajõe ääres, mis erines eelmisest suurema pindala, mitmekesisema relfeefi ning allikate olemasolu poolest. Germanni suure töö ning innuka organiseerimise tulemusena kasvatati aias 1807-ks aastaks juba 2367 erinevat liiki taime ning 1810-ks aastaks koguni 4360.

Ajalugu
Aiaplaan
11
docx

Aiaplaan

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL LOODUSMAJANDUS AIAPLAAN Seletuskiri Juhendaja: Liivi Martjak Koostaja: Viktoria Ivanova Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm paksuse segukihi abil plaat. Se

Aiandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun