.......................................................................9 Kasutatud kirjandus ja internetilehed:............................................................................ 9 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade mustast männist ja selle sortidest. Tuua välja liigi kasvupiirkonnad, kasvutingimused, liigilised eripärad ja nende kasutamine haljastuses. Samuti antakse ülevaade antud liigi võra- ja käbi kujudest, koore- ning okaste värvusest. Referaadi koostamiseks oli vaja tutvuda erineva kirjandusega ning uurida liigikirjeldusi ka internetist. 3 MUST MÄND (Pinus nigra) Must mänd on Lõuna-Euroopas lõuna- hispaanias ja Püreneedest kuni Krimmini ning
Tõesed v väärad? 1.Liigi isendid on geneetiliselt (ühesugused). Väär. Erinevad 2. Kohastumused tekivad populatsioonides. Väär. Ja liikides 3.Mikroevolutsiooni põhjustavad (neutraalsed mutatsioonid). Väär, geenivool ja geneetiline triiv. 4. Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid. Õige 5. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides. Õige. 6. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. (ei tea) 7.stabiliseeriv valik (kõrvaldab)populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Väär, kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumist. 8. liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11
Tõene või väär? Paranda vead! Liigi isendid on geneetiliselt ühesugused. Tõene. Kohastumused tekivad populatsioonides. Tõene. Mikroevolutsiooni põhjustavad neutraalsed Väär. Katkeva tasakaalu põhjustavad mutatsioonid. neutraalsed mutatsioonid. Liikide iseseisvuse tagavad Tõene. ristumisbarjäärid. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes Tõene. populatsioonides. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. Väär. Liikide kohastumused pole alati täiuslikud. Stabiliseeriv valik kõrvaldab populatsioonist Väär. Lõhestav valik kõrvaldab geneetilise muutlikkuse. populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Liigiteke algab tavaliselt populatsioonide Tõene. geograafilisest eraldumisest. Lõpeta laused sobiva vastusevariandiga! Populatsiooni geneetiline struktuur on... ...genotüüpides si...
Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Kommensalism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik. Parasitism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Konkurents. Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Populatsioon... - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni. ·Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone. ·Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. Populatsioonide arv näitab kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerib... ·sisefaktorid-konkurents, migratsioon ·välisfaktorid- haigustekitajad, kisklus Populatsiooni tihedus ·isendite arv pinnaühiku kohta
Erütrotsüütide · Kui veres leukotsüüte anti-B · B-grupi verega inimesel 4. Vere koguse säilitamise südant ja suurendab vererõhku settereaktsioon ja selle kiiruse füsioloogilisest normist rohkem anti-A · 0-grupi verega mõlemad, mehhanism ja tähtsus. 10. Vereplasma osmootne ja määramine (ESK). ESK liigilised leukotsütoos · kui vähem nii anti-A kui ka anti-B · AB-grupi Veebilanss · Organismi lisanduva onkootne rõhk. iseärasused. leukopeenia · Leukotsüütide hulga verega inimese vereplasmas
Lisajuurte tekkimise võimel põhineb näiteks puittaimede paljundamine okste mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik – peajuur puudub ja juurestik paikneb maapinna lähedal ka pinnastes, mis on juurtele läbitavad ka palju sügavamal. Näiteks männile ja tammele on aga iseloomulik võimalikult sügavale tungiv juurestik. Ülesande põhjal liigitatakse juuri skelettjuurteks ja imijuurteks. Skelettjuurte (peajuur jt suuremad juured) põhiülesandeks on taime kinnitamine
tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda reguleerib neerudes olev hormoon erütropoetiin, mille hulk veres suureneb hapniku osarõhu languse tagajärjel kudedes. Esinevad soolised ja liigilised iseärasused. Vajalikud on vitamiin (B12), raud, vask, koobalt. Vananenud erütrotsüüdid lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes ja punases luuüdis. 4.Mida mõistate erütrotsüütide settereaktsiooni kiiruse all? Milline on selle kliiniline rakendus ja millistel loomaliikidel on see kasutatav? Stabiliseeritud vere rakud settivad liigist ja tervislikust seisundist sõltuvalt. ESK suureneb tunduvalt põletike ja pahaloomuliste kasvajate korral
· Evolutsiooniline muutus on populatsiooni genofondi pikaajaline ja kindlasuunaline muutus ! Elutõendid: · kivistised · jäljendid · skeleti osad · elutegevuse tagajärjed KÜSIMUSTE VASTUSEID: · liigi isendid on geneetiliselt sarnased · kohastumused tekivad populatsioonides · liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid · geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides · liigilised kohastumused on alati suhtelised · stabiliseeriv valik kõrvaldab populatsioonist kahjulikud mutatsioonid · liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. · Populatsiooni geneetiline struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus · Mikroevolutsioon on uue liigi teke · Mingil geenil võib populatsioonis olla alleele määramata arv · Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on suguline valik
Millised luuosad ümbritsevad kaudaalset vaagnaava? Esimesed sabalülid, istmikuluukaar, lai ristluu-köbruside. 40. Puusaluu soolised iseärasused. Kujunevad välja suguküpsuse perioodil. Isasloomade kraniaalne vaagnaava on peaaegu ovaalne ja süleluukamm paks. Emasloomade vaagen on tunduvalt ruumikam, vaagnapõhi laiem ja lamedam, niudeluukeha rohkem väljapoole kummunud, kraniaalne vaagnaava ümmargune ning süleluukamm õhem. Kõige enam erinevusi hobustel 41. Puusaluu liigilised iseärasused. Karnivooridel on niudeluutiiva ventraalsel serval tiivahari(spina alaris).Seal on niudeluutiiva tuharapind lateraalselt, mäletsejalistel dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav. Karnivooridel on vaagnapõhi kaudaalselt längus, seal ja väikemäletsejalistel üksnes veidi kaldu, hobusel aga horisontaalselt. Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel
Yanga, Shuang Chena, Feng Zhenc. Maastiku muutust seostatakse linnastumisega, eriti valglinnastumisega, mis on olnud viimase poole sajandi vältel märkimisväärne ning selle nähtuse kasvu ennustatakse veel mitmeks tulevaks aastakümneks. Lisaks üldpindala vähenemisele, on enamik loodusmaastikke killustunud väiksemateks osadeks. Järelejäänud osades, mida nimetatakse tavaliselt laikudeks või fragmentideks, võivad muutuda looduslikud elupaigad ja liigilised koosseisud, häiritud saada hüdroloogilised süsteemid ning muutuda energia vool, toitainete ringlus ning laikude vaheline ressursside vool. Seetõttu on oluline, et kaalutakse maastike ühendamist, mis on säilitava planeerimise ja maastiku muutuse analüüsi aluseks. Siiski, enne otsuste tegemist ning rakendamist, on äärmiselt oluline, et ollakse teadlik, kuidas maastiku killustumist mõõta. Maastikumeetrika töötati välja alles 1980. aastate lõpul. Maastiku mustri näitajad võivad
metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana. Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised ulatuslikud sooheinamaad on muutunud madalsoometsadeks. Fragmentidena leidub ka nõmmeniite. Ähijärve idakaldal on taastatud puisniit. Mustajõe luhal Jõepera piiranguvööndis on ainus rahvuspargis asuv lamminiit. Niite ohustavad maahoolduse puudumise tagajärjel tekkiv võsastumine ja taimkatte liigilised muutused, väetamine, üleskündmine, veereziimi muutused ja vähene looduskaitseline teadlikkus kohalike elanike hulgas. Niitude säilimiseks on vaja tagada tähtsamate niitude hooldamine ning kohalike elanike koolitamine. Metsad Karula rahvuspargi metsades on eristatavad kolm piirkonda: 1. Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus
aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); · kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A); · eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide bioroll avaldub nende kuulumises liitensüümi koostisse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: toit (taimne toit annab seejuures valdava osa); seedekanali
isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks maailma haruldaseima koerlase – etioopia hundi – arvukuse languse põhjuseks on olnud koerte katku viirus (Gordon jt., 2015). Nakkuse levikus esinevad liigilised erinevused. Kodukoerte hulgas toimub nakatumine oronasaalselt, kuid metsikutel koerlastel infitseeritud liha söömise kaudu (Gordon jt., 2015). Pärast inokulatsiooni taastoodab viirus ennast hingamisteede lümfikudedes ja on leitav sinna migreerunud makrofaagides. Tekkinud esmane vireemia levib mööda sooni distaalsetesse lümfi- ja vereloomeorganitesse nagu näiteks põrn, punane luuüdi, tüümus, lümfisõlmed.
aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A); eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide klassifikatsioon Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini.Vitamiine on hakatud tähistatama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamisjärjekorras. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel - rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate
aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees) 3) kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A) 4) eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad Bioaktiivsus - antud aine omab teatud regulatoorset mõju metaboolsetele ja ainevahetuslikele protsessidele. Vitamiinide bioloogiline roll avaldub nende kuulumises mittevalgulise komponendi, koensüümi kujul liitensüümi koostisesse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele
Samuti võib meie rosaariumist leida väikeseõielisi pikkade roomavate võrsetega polüantroose, mida tuntakse pinnakatteroosidena. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. 2.6 Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Suvel on ajavahemikke, mil liigilised kollektsioonid peavad väikest pausi õitsemises. Neid vaheaegu täidavad edukalt erinevad 7 püsililled. Ajaloolise linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon, mida külastajad vaatamata nende suhteliselt lühikesele õitseajale meelsasti naudivad. Ka siin kasvab põnevaid sorte Eesti iirisearetajatelt. Maikuus ilmestavad seda nõlva aga nõeljalehise leeklille erksad värvilaigud
Hinnatakse ka nahal olevat karva, kas siis pikkuse, peenuse ja tiheduse järgi. Seejuures tuleb arvestada looma olelustingimusi, sest madal temperatuur ja karm ilmastik soodustavad pika tiheda karvkatte tekkimist. 3.Põlvnemine Tihti kasutatakse valiku tegemiseks põlvnemist ehk vaadeltakse looma vanemate näitajaid, et hinnata vastava looma väärtust. On kindlaks tehtud, et kõige kindlamini päranduvad loomade liigilised omadused, siis tõulised ja alles seejärel individuaalsed omadused. Järelikult mõjutab suguloomade omaduste pärilikkust kõigepealt tõug. Seda kinnitab J.A. Novikov (1962), kes võrdles kolme tõugu lehmade järglaste piima keskmise rasvasisalduse kujunemist. Kõigi kolme vanem lehma piima rasvasisaldus oli 3,6%, nende järglastel aga kõigil erinev, see tuleneb tõulisest erinevusest. Paljude autorite andmeil on emade ja tütarde piimatoodangu korrelatsioonikoefitsent 0,2.
· pikaajalised, kestvus 6... aastat lillemurusid. Energeetilisekütusena või väärindunud kütuse toorainena võib kasutada põldudel Karjamaal peaksid olema varajase käsutusega koplid, keskvalmivad ja hilised. Karjatatavad rohumaad kultiveeritavaid taimi, nt. Nisu, oder, raps, mais. Eesti perspektiivseim looduslik energiataim on har. rajatakse 5-7 liigilised, domineerivaid võib nende hulgas olla 1-2." Pilliroog. Energiahein- on kütuseks toodetav hein. Eesis päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes. 23.)Looma ja karjamaa vahelised suhted 29) Rohumaade majanduslik väljund ja selle hindamine
eelistamine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused Tõene või väär? 1. Liigi isendid on geneetiliselt ühesugused. 2. Kohastumused tekivad populatsioonidest. 3. MikroevolutsiooniKatkeva tasakaalu põhjustavad neutraalsed mutatsioonid. 4. Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid. 5. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides. 6. Liigilised kohastumused onpole alati täiuslikud. 7. StabiliseerivLõhestav valik kõrvaldab populatsioonist geneetilise muutlikkuse. 8. Liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige vastusevariant. 9. Populatsiooni geneetiline struktuur on: a) genotüüpides sisalduvate alleelide kogum, b) genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus, c) tunnuste mitmekesisus populatsioonis, d) immigrantide osakaal populatsioonis. 10
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka see...
pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul
hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. 18) Jämesool jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul
pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul
aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); · kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A); · eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. 35 Vitamiin A Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime.
veekeskkonnas Suktsessiooni protsesside mõjutajad Kliima muutumine piirkonnas Inimmõju ◦ Reostus ◦ Eriti tundlikud on “kinnised” ökosüsteemid ◦ Väetamine ◦ Maastiku muutmine sellisel määral, et isetaastumine on võimatu ◦ Mulla vaesumine/veerežiimi kardinaalne muutmine ◦ Metsade ulatuslik raie: muutub kogu piirkonna aineringe ◦ Kõrbestumine: taim hävitatakse enne seemnete valmimist Tsükliline suktsessioon Mingi ajalise kordumisega pidevalt toimuvad liigilised muudatused ökosüsteemis ilma suure häiringuta Lihtsustatud mudel ◦ Liik kas soodustab teise liigi kasvama hakkamist või liigi elutsükkel lõppeb ◦ Kanarbik-kilpjalg vaheldumine Muutuste maatriks: kirjeldab edasiste staadiumite esinemise tõenäosust käesolevast staadiumist tulenevalt Teatud tsüklilisus võib esineda ka sekundaarse suktsessiooni puhul kui mingi mõjutaja “saadab” koosluse selle eelmisesse staadiumisse ◦ Soodne kahjurite aasta ◦ Eriti külm talv/eriti kuiv suvi
suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks antibakteriaalne toime 1) lüsosüüm 2)antikehad tärklise seede algus 1) sülje amülaas (omnivooridel) lipaas (noorloom) sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete neutraliseerimine, kogus 100- 200 l/ööpäevas, isotooniline. Koertel nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon: parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid
Mäletsejate eripära mitmeosaline magu eemagu - vats, võrkmik ja kiidekas, libedik talitlus vastab lihtmaole 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks, antibakteriaalne toime lüsosüü, antikehad tärklise seede algus - sülje amülaas (omnivooridel), lipaas (noorloom), sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete neutraliseerimine, kogus 100- 200 l/ööpäevas, isotooniline. Koertel nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon: parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooride saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta-adrenergiliste reseptorite
aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); · kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A); · eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide bioroll avaldub nende kuulumises liitensüümi koostisse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: toit (taimne toit annab seejuures valdava osa); seedekanali mikrofloora tegevus;
kalaliigid (lõhe, angerjas, meriforell) ohustatud ja nende looduslik taastootmisvõime liiga väike. Nende looduslike asurkondade taastamiseks või tugevdamiseks tegeldakse kalavarude taastootmisega. alamõõduliste kalade püük Läänemere tursavaru on olnud pikemat aega madalseisus, selle põhjuseks on ülepüük. Ülepüügi tõttu kaob osa veekogude algupärased kalapopulatsioonid ja asenduvad teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud. Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
