Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga...
hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad
SALUMETS Tingimused salumetsas · Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. · Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi. · Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas. · Salumetsad on soojad ja niisked metsad. · Salumets hakkas Eestis levima 6500 aastat tagasi. Salumetsa levik · Salumetsa on Eestis umbes 5% kogu Eesti metsast. · Salumetsad on hakanud kahanema sellepärast, et inimesed on teinud põldusid nendest. · Rohkem on salumetsasid Haapsalus, Rakveres ja Võru piirkonnas · Vähem aga Hiiumaal , Põhja-ja Lõuna-Eestis Salumetsa rinded · Samblarindele on eriti · Rohurinne võib sisaldada
Referaat Salumets Sisukord: sisukord...................................................................................................... ..........................................lk2 Keskkonnatingimused salumetsas.............................................................................................lk3 Taimestik...................................................................................................... .......................................lk4 Salumetsa selgroogsed loomad ............ ....................................................................................lk5 Salumetsa puud ja põõsad......................................................................................................... ...lk6 2 Keskkonnatingimused: Salumetsad levivad kõige viljakamatel parasniisketel muldadel. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu ·
neid tõelistele salumetsadele, kus valitsevad laialehised lehtpuud (tamm, vaher, jalakas, saar jt.). Eriti ingliskeelses kirjanduses kasutatakse sagedasti ka pehmepuiduliste (softwood) ja kõvapuiduliste (hardwood) lehtmetsade nimetust samas eelpool toodud tähenduses, sest laialehiste lehtpuude puit on tunduvalt tugevam ja leiab kasutamist tarbepuuna kõige mitmesugusemal viisil, sellal kui pehmepuidulised sobivad eeskätt kütteks. Võsaülased salumetsa all. Saluilmelisteks võib kõnealuseid segametsi nimetada sellepärast, et neile on iseloomulik lopsakas rohttaimestik, nn. alustaimestik. Enamik saluilmeliste metsade alustaimestiku liikidest (imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus
metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir Suurhaavasikk Sarapuu Sinilill Näsiniin Kurrel Kopsurohi Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik Orav Rebane Raudkull Metssiga Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Vesi • Konkurents • Temperatuur • Kisklus • Radioaktiivsus • Parasitism Sarapuu Abiootilised tegurid Biootilised tegurid
.......................................................................................... 11 .2.1 Harilik jänesekapsas ............................................................................. 12 3.3 Loomastik salumetsas .......................................................................................... 13 .3.1 Metssiga ................................................................................................ 14 3.4 Salumetsa tähtsus ja kasutamine ......................................................................... 15 4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 16 5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 17 2 SISSEJUHATUS
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill,
õhukesed ja seetõttu põuakartlikud Tundlik reostuse suhtes Enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad Rannaniidud enamasti kitsa ribana saartel, v.a Saarnaki, kus ulatuslik tuderloa niit Lookadastik-Saarnakil, Hanikatsil, Kõrgelaiul, Kõverlaiul ja Öaksel Tavalisemad metsad: kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik Hanikatsil ka laialehelist salumetsa Taimestik harukordselt liigirikas Laidudelt leitud ühtekokku üle 600 liigi kõrgemaid taimi Hanikatsi 444 taimeliiki Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea (pildil), mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jne. Harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill Looduskaitse ja inimtegevus Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine
siinseid loodusja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks, mis sai oma praegused piirid 1991. aastal. · Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. · Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Paremal on Kavadi järv. Taimestik · Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. · Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. · Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. · Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. · Paremal on vaade Vällamäele ja Perajärvele . · Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud kõige suurem turbakiht Eestis -- 17 meetrit. Loomastik · Vanades kuusikutes elutseb Laanerähn,ohtralt on rukkirääku ja valgetoonekurge. · Looduspargi linnustik on suurte
kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa Altnurga saarik. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. Vaid ühe seenestiku jaoks ebasobiva uurimisaasta jooksul leiti siit ligi 700 liiki seeni, sh 135 liiki, mida leiti Eestis esimest korda. Luhaniidud ehk endised jõeheinamaad vajavad avatuna hoidmiseks pidevat hooldamist. Väikesepinnalised liigirikkad luhaniidud on Alam-Pedjal Pedja ja Põltsamaa jõe äärsed luhaniidud. Neist on väga linnustikurikas pidevalt niidetud Kirna-Jüriküla luht.
Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud
Ka Eestis on viirpuu sageli kohatav kõrge põõsas või harvem madal puu. Peamiselt näeme teda siiski parkides ja aedades, kus võib leida üle kuuekümne liigi. Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on aga tekkinud Eestis ja levinud ka ainult siin pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Tavalisem on Eestis harilik viirpuu. Enamasti kasvavad kõik viirpuud kas valgusküllasel aasal või salumetsa serval. Siiski on selle mitmekesise ja kiiresti muutuva perekonna liikidel ka ühtteist ühist. Kõigil neil on korrapärased viie kroonlehega õied. Neil õitel aga on alati üsna ebameeldiv lõhn. Viljaks on õunvili, millel on lihakas kest. Vahel on see söödav, kuid mõnikord õhuke ja mõru. Hariliku viirpuu viljad on suured ja veidi jahuse maitsega, seetõttu on talle rahva poolt ka jahumarjapuu nimeks antud. Need marjad on kasutamist leidnud kosutava söögipoolisena, aga ka ravimina
põuakartlikud. Mullastik on väga õrn ja tundlik reostuse suhtes. Taimkattes on enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad. Rannaniidud esinevad enamasti kitsa ribana, üksnes Saarnakil leidub ulatuslikum tuderloa (Juncus gerardii) niit. Lookadastik moodustab olulise osa Saarnaki, Hanikatsi, Kõrgelaiu, Kõverlaiu ja Öakse taimkattes. Metsadest on tavalisemad kaasik, kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik, Hanikatsil kasvab ka laialehelist salumetsa. Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea (II kat.), mets-õunapuu (III kat.), läikiv kurereha (II kat.), harilik muguljuur (II kat.), kärbesõis (II kat.), jumalakäpp (II kat.) jne. Oma levila läänepiiri on
ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri
Tüüpiline Alutaguse alustaimestk Taime- ja loomakuningriik Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on
vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve. Umbes kolm neljandikku tänapäeva Vooremaa territooriumist on kultuuristatud ning looduslikku taimkatet on säilinud vaid väikeste areaalidena. Suuremaid metsi leidub regiooni servaaladel Vaimastvere ja Laiuse vahel, Kassinurme ja Kaarepere, idanõlval aga peamiselt Roela ümbruses ja mõhnastikel. Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt). Nõgudes kohtab peamiselt soostunud niite ja kaasikuid ning lepavõsa. Roela metsamassiiv Voore ja Levala ümbruses on kujunenud tähtsaks metsaökoloogia ja produktsioonibioloogia uurimisalaks.
Paavo Russak). 6. Professionalismi edasine kasv mängijad on kes "Kalevi" palgal, kes pannakse toetaja asutuste ettevõtete palgale n.ö. varjatud professionalism. 7. NL-i süsteemi peeglis langeme järjest allapoole kuni 1983.a, täpselt tollaseks naistepäevaks 8. märtsiks, teevad mehed halva "kingituse" langevad NL-i kõrgliigast välja järgnevaks kolmeks hooajaks. Meie kõigi aegade sügavaim mõõn meestel. J. Salumetsa uut tulekut, nüüd treenerina jäi veel 3 aastat oodata. 8. Uus tõus tuli (koos Salumetsaga) 1987.a. sügisest taas NL kõrgliigas kuni 1990-ndate algusaastateni välja. Tulemused: 1991.a. NL meister 1992.a - OM Euroopa kvalifik. III koht 1993.a. EM-i VI koht 1994.a. Idaliiga võitja 1994.a. Põhjamaade lahtiste mv.-te I koht Sisuliselt n.ö. Jaak Salumetsa aeg. Arvestatavamad mängijaisiksused: Tiit Sokk, Margus Metstak, Aivar Kuusmaa, Andrus Nagel, Sergei Babenko. 9
kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Vaatamisväärsused Suur Munamägi Suur Munamägi (318 m), mis asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka
Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum Toitumine toiuds sisalduva energia osaline kasutamine elutegevuseks ning ülejäänu edasiandmine toiduahela järgmistele lülidele Toiduahel jada organisme, keda seob järjestikku toitumine Autotroof taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise Heterotroof loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne
J2rved: Enamasti on nad tekkinud merelahtmetest maat6usu tagaj2rjel. Harku-, Kasmu-, Kahala j2rv. *Muld ja taimkate Valdavalt on mullad tekkinud mereliivadel mist6ttu on toitainete vaesed leede mullad. Rusu kaldel panga all on paekivi murendid toitaineterikkamad mullad. V2hesel m22ral esineb soomuldi. Rannikul on taimestik mosaiikne: randastel, merikapsas. Taimed on soolalembesed. Merihumul, pilliroog, vareskaerad, luikheinad, kurglehine roos. Rusukaldel kasvab pangamets, mis on salumetsa alltyyp. Seal on laialehelised puuliigid(vaher, saar, kuusk, m2nd, jalakas, lepp, sanglepp). Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress. Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared.
Vaade Haanja kõrgustikult Võru suunas Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a. loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk, mis siinmail on reeglina kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Küngastevahelised nõod on enamasti märjad ja soostunud. Neis domineerivad kas lepalodud, 6 madalsookaasikud või mitmesuguses arengustaadiumis olevad lagesood. Viimaste hulgas on ülekaalus toitaineterikkad madalsood
tuulegeneraatorid, lennuväljad, suured tootmiskompleksid. Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu läheduses, kus asuvad matkarajad. Lennukoridorid nimetatud paigas on vajalikud, et nad saaksid lennata järvele toituma. Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava andmete kohaselt elab järve ümbruses üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja-nahkhiir ning pargi-nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid. [8] Joonis 3. Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada. Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine,
poole kogu rahvuspargi territooriumist, seal paiknevad kaitseala ainuke loodusreservaat ja suurem osa sihtkaitsevöönditest. Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad. Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel. Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel. Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad salumetsa kooslused taastuma. Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud. Väärtuslikumad ja kuivenduse mõjuta madalsoometsad esinevad peamiselt Ähijärvest läände ja lõunasse jäävatel aladel. Lodumetsi esineb rahvuspargis läbivoolulistes
eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks.
mõhnadevahelised järved (Aegviidu, Jussi) ning orujärved (Viljandi järv, Rõuge järved). 11)Millised mullad Eestis sobivad kõige enam põlluharimiseks? Kõige paremini sobivad põlluharimiseks Leostunud pruunmullad. 11)Kuidas mõjutab põhjavett õhuke pinnakate? Kõik reoveed, -ained jms saavad kergelt imenduda põhjavette, mille tõttu põhjavesi võib kergelt reostuda. 11)Iseloomusta salu ja palumetsa. Salumetsa levib kõige rohkem Pandivere kõrgustikus. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, haab, tamm ja vaher. On väga liigirikas. Kunagi äärmiselt laialdased metsad, nüüd haruldasemad põllustamise tõttu. Palumetsad levivad eriti Lõuna-Eesti liivastel aladel ja kuivematel metsaaladel. Iseloomulikud taimed on mänd, üksikud põõsad, pohl, leesikas, mustikas, üksikud kõrrelised, väga tugev samblarinne. 12)Nimeta Eesti muldkatet iseloomustavaid tunnuseid! Eesti muldkatet iseloomustab
2.9 Samblaaed Sammalde salapärase maailmaga saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede varaseimad kivistised pärinevad Ordoviitsiumi ajastust, u. 470 miljoni aasta eest. See tähendab, et sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Mõned liigid nagu metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), mida leidub peamiselt samblaaia põhjanõlval salumetsa koosluses, säilitab ka kuivanult rohelise värvuse. Veesilma naabruses kasvavad haruldane alssosi (Equisetum scirpoides) ning Eestis vaid ühe leiukohaga esindatud Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Avastamist jätkub huvilisele palju, sest 2015. aasta kevadise seisuga kasvab samblaaias üle 100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest. 2.10 Ravimtaimede aed Emajõepoolse aiamüüri äärt mööda lookleb 2011. aastal loodud ravimtaimeaed. Aia 130m2
Põllumajanduslikku maad peab pidevalt niitma ja karjatama, et see võssa ei kasvaks. 6. Metsamajandus Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk. Vällamäge katab põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Haanja piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ja neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher ja saar. (http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5unaEesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik ) 7. Transport Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Riigimaanteed on heas seisukorras. Teede pikkus, välja arvatud riigimaanteed, on Haanja vallas 163 km
voortevaheliste vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive, kuid ka Luua ümbruses ning üksikutes kohtades voortel (nt Roela Suurmets, Kuremaa ja Kärde mets). Pedja-äärsed madalikud on loodusliku taimkattega (Remmel 1978). Luua ümbrus on metsade poolest kõige mitmekesisem. Suurema massiivina leitakse siit varjurohket salumetsa, kus lisaks valitsevale kuusele kasvab puurindes ka tamme, saart, jalakat ja vahtrat. Luua metsade lõunaservas olev Ehavere nõmm on salumetsale lähedane sürjamets, mis on kõikjal Eestis seotud eelkõige lubjarikaste seljakutega. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid
sest puudub pikaajaline stabiilne keskkond. • Kooslustel nõrk sisemine kontroll (parasiitide-kahjurite populatsioonilained). Mitmekesine elupaik • Kultuurtaimed (eriti dekoratiivsed) ja nendega seotud teiste liikide populatsioonid. • Prahitaimed. • Vanad aiad. • Raudteed. • Katused, müürid, • varemed, pööningud. Linna ala põliselustik • Vastupidavad salumetsa liigid • Vastupidavad niidutaimed • Selgroogsed – värvulised Passiivne inimkaaslev elustik • Toiduparasiidid • Inimese parasiidid • Jäätmete elustik Rohelised koridorid • Puhkevõimalused, esteetika • Liikide linna-keskkonda sisse- ja väljarände teed • Sidusus suurendab linnakoosluste üldist stabiilsust ja vastupanu n reostusele • Hariduslikud eesmärgid Metsakultuurid
Rannikumoodustiste läheduses ning suuremate soode ääres leidub ka soostunud ja soometsi (Linkrus 1998) Klindi jalamile moodustunud paetükkidest rusunõlvadele, mida niisutavad lubjarikkad allikaveed, on omapärane laialeheline pangamets (Arold 2005). Paekaldal asuvate hõreda taimestikuga loopealsetega võrreldes on pangametsad väga lopsaka taimestikuga (Aaloe, Miidel 1967). Tegemist on haruldase lopsaka salumetsa kooslusega, kus leidub pärna, vahtrat, saart, jalakat, sangleppa, haaba, remmelgat, toomingat, pihlakat ning vahel ka kuuske ja tamme. Kallaku pinnal kasvavatele puudele on iseloomulikud omapärased tõusvad tüved ning lopsakas ja liigirohke alustaimestik, kus kasvab palju sõnajalgu (Linkrus 1998). Linkrus tõstab haruldasematest liikidest esile mets-kuukressi (Lunaria rediviva), täpilise iminõgese (Lamium maculatum), karulaugu (Allium ursinum), hammasjuure (Cardamine bulbifera) ja
Lehed kuivalt varrele ligistunud, märjalt püstised või eemaldunud, lantsetjad. Ülemised varrelehed on kollased, alumised tumedamad - rohelised. Harva esinevad sigikehad e. sigilehed, mis vees ringi ujuvad ja sobi- vates tingimustes uue soovildiku taime annavad. 47 TERAVTIPP kasvab niisketel niitudel, veekogude kallastel, lodumetsade mättaharjadel, niisketes salumetsa osades ja soodes. Teravtipp on roheline kuni heleroheline 6-12 cm pikkuse sulgjalt haruneva varrega sammal. Nii varre kui ka selle harude tipud on ligistunud lehtede tõttu teritunud ja jäigad (siit ka sambla nimetus!). Varre oksatipud on nii teravad, et isegi torgivad veidi. Lehed ise on munajad ja lühidalt teritunud tipuga. Turvastunud muldadel kasvab teravtipp koos tüviksambla, soovildiku ja hariliku tiivikuga. Luht-kastevarre-mätastarna koosluses, lubika-
Enamiku mikroorganismide elutegevus on optimaalne temperatuuril 20-35 kraadi. Bakterid on nõudlikud ka mulla reaktsiooni suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon. Seened lagundavad orgaanilist ainet ka happelistes muldades. Alustaimestikukõdu lagunemise intensiivsus oleneb samadest tingimustest mis puudel. Kergesti lagunevad laialehised salumetsa taimed (naat, varjulill, püsik-seljarohi, nõges, kopsurohi, koldnõges jt.). Aeglasemalt laguneb kõrreliste ja puhmaste (pohl, sinikas, mustikas, kanarbik) kõdu. Laialehiste rohttaimede kõdu on rikas kaltsiumi ja lämmastiku poolest. Metsahuumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga
kanarbiku kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp. Kui mullale, veerežiimile ja alustaimestikule lisaks vaadata ka enamuspuuliiki, mis seal kasvab, saame metsatüübi, näiteks sinilillekuusik, mustikamännik, kanarbikumännik, naadikaasik. Sarnaseid metsatüüpe rühmitatakse tüübirühmadeks, sinilillekuusik kuulub näiteks laanemetsa tüübirühma, mustikamännik palumetsa tüübirühma, kanarbikumännik nõmmemetsa tüübirühma ja naadikaasik salumetsa tüübirühma. Mullastiku seost metsa koosseisuga võib märgata pealiskaudselgi vaatlusel. Väheviljakatel muldadel on tihemini ühest puuliigist koosnevad metsad (ehk puhtpuistud, näiteks luite- ja rabamännikud), viljakatel muldadel tihemini segametsad. METS … … tasandab temperatuurikõikumisi. … vähendab tuule kiirust. … aitab kaasa vee ringlusele looduses. … avaldab tugevat mõju lumikatte paksusele.
38242826.779475 128212 Luunja vald 27190 7800833-1Saluküla 58.53226826.706991 27190 Tartu vald 31196 7800834-1Saluküla 58.53232426.706213 31196 Tartu vald 26207 7800835-1Salulaane 58.12930026.154798 26207 Rõngu vald 26208 7800836-1Salulaane 58.12934026.155523 26208 Rõngu vald 25654 3700233-1Salumetsa 58.91604522.141369 25654 Hiiu vald 29506 3700232-1Salumetsa 58.91602822.140941 29506 Hiiu vald 13858 21467-1 Salumetsa 59.34218925.310053 13858 Anija vald 134131 21468-1 Salumetsa 59.34307025.311126 134131 Anija vald 32667 5900706-1Salumäe 59.44372326.399580 32667 Sõmeru vald 32668 5900705-1Salumäe 59.44422626.401355 32668 Sõmeru vald 26140 5900707-1Salumäe te59.46975126.317668 26140 Haljala vald 116483 5900708-1Salumäe te59.46973026.317856 116483 Haljala vald 26664 7000497-1Salutaguse59.17602724.807335 26664 Kohila vald 26665 7000498-1Salutaguse59
annaabi.ee 
