Botaanikaaia referaat (0)

Tartu Botaanikaaed
Referaat
28.oktoober 2011
Tartu Botaanikaaia ajalugu
Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof . G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni.
1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed.
1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge , Ledebouri õpilane, töötas siin 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868- 1874 ) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks.
Direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aia silmnähtav areng, ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küündis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seati ümber Engleri süsteemi järgi.
Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930-1943) ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid, tulemusena andis T. Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose “Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud”.
Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht , millele asus E. Lellep (1964-1969). Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi , tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine . Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus - ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak . 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm.
Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi.
Põllumajanduslikud taimed õues:

• Phaseolus coceineus – õisuba
  
• Foeniculum vulgare – harilik apteegitill
  
• Corylus avetlana – harilik sarapuu
  
• Phyllostachys viridiglaucescens – rohekas sinine lehistähkbambu
  
• Rheum tibeticum – tiibeti rabarber
  
• Vitis amurensis – amuuri viinapuu
  
• Achilllea asplenifolia – tume raudrohi
  
• Achillea millefolium – harilik raudrohi
  
• Physalis alkekengi – harilik füüsalis
  
• Phyllostachys aureosulcata – triibuline lehistähikbambus
  
• Lathyrus undulatus Boiss – laineline seahernes
  
• Lathyrus nusolia – oras-seahernes
  
• Lathyrus clymenum – kahevärviline seahernes
  
• Petroselinum crispum – aedpetersell
  
• Malus domestica Borkh - aed-õunapuu
  
• Laurus nobilis – harilik loorberipuu
  
• Lathyrus vicia sepium – aedhiire-hernes
  
• Lathyrus pisum sativum – söögihernes
  
• Laurus azorica – assoori looberipuu
  

Põllumajanduslikudtaimed sees:

• Cocos nucifera – harilik kookospalm
  
• Phoenix sylvestris – mets- datlipalm
  
• Phoenix roebelenii – laose datlipalm
  
• Brahea edulis – söödav brahheapalm
  
• Phoenix dactylifera – harilik datlipalm
  
• Dracaena draco – draakonipuu
  
• Oryza sativa – harilik riis
  
• Latania verschaffelti – kollane laatanpalm
  
• Ficus carica – harilik viigipuu
  
• Phoenix teaphrastiiv – kreeka datlipalm
  
• Brachychiton discolor – mitmevärviline pudelpuu
  
• Phoenix reclinata – tara-datlipalm
  
• Chamaeropis humilis – kääbuspalm
  
• Sabal – saabalpalm
  
• Trachycarpus – karuspalm
  
• Aloaceae – aloe
  
• Saccharum officinarum – suhkruroog
  
• Coffea canephora – kohvipuu