Parasvöötme okasmetsad Suurima levikuga Kasvavad aeglaselt Suhteliselt hõredad nt USA Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha) Metsad koosnevad vähestest puuliikidest – peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna (tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks) Parasvöötme lehtmetsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Tootlikumad, aastane juurdekasv 5-10 m3/ha Liigiliselt mitmekesisemad kuid okasmetsad Kasutataks eelkõige mööblitööstuses Parasvõõtme segametsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Aastane j...
Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, lehtpuu puitu kasutatakse mööblitööstuses 3. Lähistroopika metsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas kuiva lähistroopika metsad ja 15-20 m3/ha aastas niiske lähistroopika metsad Puuliigid: kuiv lähistroopika – lehtpuud (tamm), loorber, küpress; niiske lähitroopika – okaspuud, kõvad lehtpuud Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud: Aastane juurdekasv: aeglase kasvuga Puuliigid: palmid, eukalüpt Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, küttepuit 5
Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu
Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese juurdekasvuga aastas, suhteliselt hõredad ning vähe puuliike ja enamasti kasut. Tarbepuiduks. 3 kalanduse vormi ja iseloomustus
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu.
................................................................................................7 Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonekollektsioonid..............................................................7 Palmihoone..............................................................................................................................7 Troopikahoone........................................................................................................................7 Lähistroopika hoone................................................................................................................8 Kõrbetaimede hoone...............................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9
või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad). Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdekasv ha kasvab kohta Ekvatoriaalsed Kongo DV, Brasiilia, palmid, punane puu, Enamasti koosnevad nad vihmametsad Uus-Giunea, kameripuu väheväärtuslikest
Abinõud maailmamere kalavarude kaitseks: väljapüüki piiratakse kvootide abil püügitehnikale on kehtestatud teatud nõuded püügivahendid on maksustatud keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane
TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad
toiduks. Kalakasvatus varustab ka looduslikke veekogusid noorkaladega, tugevdamaks olemasolevaid looduslikke või taasloomaks juba hävinud populatsioone ülepüük - töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Reguleeritakse kvootidega. 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia. Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa. Parasvöötme leht- ja segametsad - vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel, Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja- Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad
sandlipuu), mis kasvavad troopilistes metsades ning ka kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades. Kõige rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Maailma metsatüübid: Sõltuvalt kliimaoludest, muldadest on eri piirkondade metsade liigiline koosseis ja tootlikkus erinev. Eristatakse: Parasvöötme okasmetsi Parasvöötme leht ja segametsi Lähistroopika metsi Lähisekvatoriaalseid hõrendikke Ekvatoriaalseid vihmametsi Parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil Väikese aastase juurdekasvuga 1-2 m3/ha Suhteliselt hõredad Vähe puuliike Enamasti kasutatakse tarbepuiduks (paber, mööbel) Venemaa, Kanada, Rootsi, Soome, Slovakkia, Saksamaa, Prantsusmaa Parasvöötme leht ja segametsad Kasvavad väikesel territooriumil Aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, 2-3 m3/ha
Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. Metsakasutus agraar – ja tööstusühiskonnas: alepõllunduse käigus hävitati tohutud metsaalad. Väga palju metsa on ajajooksul hävinud
Parasvöötme okasmetsad on suurima levikuga,mis kasvavad aeglaselt,on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga(12m3/ha).Metsad koosnevad vähestest puuliikidest,kuid peaaegu kõiki neid kasut. Tarbepuidunatselluloosi ja paberi tootmiseks,ehitusmaterjaliks jm.Parasvöötme lehtmetsad(juurdekasv aastas 510m3/ha) on tootlikumad kui segametsad.Lehtmetsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust,mida kasut. eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks:niisketeks ja kuivadeks.Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud.Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur.Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi,mis kasvavad Vahemeremaades,USAs,Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud.Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel LõunaAm.,Aafrikas ja KaguAasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas
• Rahvastiku tihedus: 14,8 in/km² • Pealinn: Asunción • Keel: Hispaania ja guaranii • Rahaühik: guarani (PYG) • President: Federico Franco ASUNCIÓN Rahvaarv: 542,023 Pindala: 117 km2 GEOGRAAFILINE ASEND • Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas • Naaberriikideks on Brasiilia, Boliivia ja Argentina • Paraguay jõgi poolitab riigi kaheks PINNAMOOD JA KLIIMA • Idas asuvad suured rohtlad ja metsased mäe nõlvad • Läänes on suured soised maaalad • Lähistroopika kuni paravööde • Oktoobrist märtsini soojad tuuled • Maist augustini külmad tuuled • Kuiv periood juulist septembrini LOODUSVARAD • Lubjakivi • Mangaan • Rauamaak • Puit • Hüdroenergia KASUTATUDKIRJANDUS http://wiki.gomaailm.ee/wiki/paraguay/ http://en.wikipedia.org/wiki/Asunci%C3%B3n#Climate http://en.wikipedia.org/wiki/Paraguay#Climate http:// www.britannica.com/EBchecked/topic/442637/Paraguay#toc2 7962
.................. ja ................ ookean. Miks? ............................ ........................................... Kolmes arenenud riigis:................., ......................, ................... on suurima tähtsusega .................. püük. · Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? METSAMAJANDUS 57. oskab üldjoontes iseloomustada maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt
m³/ha. Liigid: okaspuud, lehtpuud. Üsna hästi säilinud, kuigi mullad pole viljakad. Parasvöötme lehtmetsad: Üsna liigirikas, enamasti laialehelised lehtpuud. Kuiv lähistroopika (Vahemeremaad): Puidu aastane juurdekasv on 1-2 m³/ha. Liigiline koosseis: väärispuud, okaspuud, lehtpuud, erikasutusega liigid. Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles. Niiske lähistroopika (USA kaguosa): Puidu aastane juurdekasv on 15-20 m³/ha. Liigiline koosseis: kõik lehtpuud ja väärispuit. Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu. Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele.
Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed ...
asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaades, USA-s, Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel onkeskkonnakaitseline, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus. Kuigi ka pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel on valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalsel kliimavöötmes kasvavad
Reostunud vesi võib põhjustada seedehäireid, kõhutüüfust, düsenteeriat, malaariat, hepatiiti. Õhusaastatus. Põhjustab nii neuroogilisi kui südameveresoonkonna haigusid. Sudu. Tööpuudus Kuritegevuse kasv Pole piisavalt elukohti, nälg Teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad): Maailma metsarikkamad piirkonnad/riigid: Venemaa(850mln ha), Brasiilia(54 mln ha), Kanada(250mln ha), USA(230mln ha); Euroopas: Rootsi(27mln ha); Soome(23mln ha), Prantsusmaa(15mln ha) Parasvöötme okasmetsad – külm parasvööde (Põhja-Ameerika loode- ja kagurannik; Põhja- Euraasia); kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-
Maakera sademete piirkonnad M · Niiske ekvatoriaalne 10°N-10°S, mE, A üle 2000 mm A · Passaatide tuulepealne rannik 5-30°NS, mT, T üle 1500 mm E · Troopilised kõrbed 10-35°NS, cT, alla 250 mm A · Kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50°NS, cT, cP, D 100-500 mm U · Niiske lähistroopika 25-45°NS, mT (suvel), S 1000-1500 mm Maakera sademete piirkonnad M · Niiske lähistroopika 25-45°NS, mT (suvel), A 1000-1500 mm A · Kesklaiuste läänerannik 35-65°NS, mP, T üle 1000 mm E · Kesklaiuste üleminekuvöönd 45-65°NS, mP, cP, 500-1000 mm A · Arktika ja polaarkõrbed 60-90°NS, cP, cA, cAA,
ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Okasmets Eesti, Rootsi, Harilik mänd, 1-5 m3/ha a Kanada, Soome, ebatsuuga, nulg, Venamaa harilik kuusk Lähistroopika Brasiilia, Eukalüpt, palmid 10-20 m3/ha a mets Austraalia
(Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Loodus: Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on Põhja-Ameerika kirdeosas, kust regiooni uusaegne areng alguse sai, väga sarnane Euroopaga. Regiooni põhjaosa(Kanada ja Alaska) etendab sama rolli, mis lähisarktilised ääremaad Euroopas. Põhja-Ameerikas on ka vahemerelise loodusega piirkond- California. Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse). Loomad: Imetajate hulgas on ainult kaks endeemset sugukonda: harksarviklased ja kobrasoravlased. Okasvööndis elavad peamiselt karus loomad: puna orav, kobras, kärp, hunt, ilves, pruunkaru). Lehtmetsade loomastik on tunduvalt liigi rikkam: opossum, vöötorav,
a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986- 1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleksi ehitus. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lagunenud lähistroopika kasvuhoone asemele uue troopikamaja ehitust, mis valmis2006.aastal. Samal ajal koliti ka Soinaste tänava paljunduskasvuhooned botaanikaaiale lähemale Oa tänavale, kus praegusel ajal asub kaks kasvuhoonet. Alates 1. jaanuarist 2014 liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga, tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed. 4 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID Esindatud on süstemaatika osakond (ühe- ja kaheidulehelised taimed), Eesti looduslikud
...................................................... ............. 2. Parasvöötme lehtmets a. ................................................................................................................................. ............. b. ................................................................................................................................. ............. 3. Kuiva lähistroopika mets a. ................................................................................................................................. ............. b. ................................................................................................................................. ............. 4. Niiske lähistroopika mets a. .............................................................................
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Küpsena kaalub 1 vili kuni 50kg Raps Ainus õlikultuur, mida saab kasvatada jahedas parasvöötmes Õli ja söödataim Tuntakse 3. sajandist Saksamaa, Hiina, Kanada, India Keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5 (kõik peale turvasmulla sobivad) Ei talu põuda ega liigniiskust Vajab külviks väga hästi ettevalmistatud mulda Õlipuu Pärineb Vahemere piirkonnast Itaalia, Hispaania, Kreeka, Türgi Soe temperatuur Vahemereline lähistroopika Vajab väga vähe niiskust Vajab viljakaid muldi Ploomitaoline, kuid pisut väiksem vili (oliiv) Kasutatakse toiduainena ja naha hooldamiseks Õlipuu tähtsuse tõttu on teda seotud paljude kultuste ja müütidega. Õlipuu oli püha, teda ei tohtinud riigi loata langetada. Ta kuulus Athena ja Zeusi erilise kaitse alla ning oli pühendatud ka Apollonile ja Heraklesele. Õlipuuoksad sümboliseerisid rahu, spordivõitu olümpiavõistlustel, rõõmu ja elu Seesam
Lo s -Ang e le s e ja Alic e S p ring s -i Kliim a võrdlus e d Los Angeles · Ameerika Ühendriik · Põhja-Ameerika manner · Ameerika maailmajagu · Koha kordinaadid 35N 118W · Lähistroopika kliimavööde · Kõige külmem kuu,temp: 13 °C jan · Kõige soojem kuu,temp:23 °C aug · Üldine kliima,selles kliimavöötmes 12-20 °C · Temperatuuri amblituut- 10 °C · Aastase sademete hulk: 373(mm) Talvel · Mereline kliima,sest temperatuuri kõikumine on väike, sademeid palju,talved pehmed ja suved jahedad. Los Angelese kliimadiagramm Jan. Feb. Mar. Apr. May June July Aug. Sept. Oct. Nov. Dec. Year Temp
Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara hiiglaslikul alal leidub igasugust kõrbemaastikku, lisaks liivakõrbele esineb ka kivi- ja klibukõrbe. Kohati katavad maapinda kiviklibu, kruus ja kummalised geoloogilised moodustised. Paljudes paikades, kus kõrb on peale tunginud, esineb kõrbenud rohtlaala. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas
Tunnused: Kergesti äratuntavad, suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel iseloomulikud kannused, "sabad," mis on liblikale ka nime andnud, ja punased täpid. Röövikud helerohelised, mustade vöötide ja punakas-oranzide täppidega. Mõõtmed: Eesti suurim päevaliblikas, tiibade siruulatus 65-95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks. Elupaik ja levik: Kui välja arvata põhjapoolsed lumekõrbed ja lõunapoolt algav lähistroopika, siis katab pääsusaba levila ühtlase laia vööna kogu põhjapoolkera. Me võime teda kohata ühtviisi edukalt Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Siberis, Marokos, Iraagis ja Afganistanis. Vaid mägedes, enam kui 2 km kõrgusel ta enam ei ela. Tema peamised elupaigad on luhad ja luhasood, tee- ja metsaservad, vahel ilmub ka taluaedadesse. Arvatavasti oli pääsusaba kunagi tavaline kogu Euroopas. Tänaseks on temast saanud küllaltki haruldane putukas. Soid, kus kasvab röövikutele
riikidest, kus need vormid on tüüpilised; 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; MÕISTED METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; MÕISTED ENERGIAMAJANDUS 65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; 66
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine.
regionaalseid võimalusi. parasvöötme okasmetsad jahedamate alade metsad. Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-3 tm/ha). On suhteliselt hõredad, puulike on vähe ning enamasti kasutatakse tarbepuiduks. parasvöötme lehtmetsad soojemate alade, merelise kliima liik. Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv 5-10 tm/ha, liigiliselt mitmekesised. Puitu kasutatakse mööblitööstuses. kuiva lähistroopika metsad Vaikse ookeani rannik, USA läänerannik. Sooja kuiva kliima metsad. Madal tootlikkus (1-2 tm/ha), säilinud on neid metsi vähe, neil on keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad aastaringselt sooja niiske lähistroopilise kliimaga mandrite idaosas kasvavad metsad. On nii okaspuud, lehtpuud (nii igihaljad kui heitlehelised), ja väärispuit. Tootlikkus 15-20 tm/ha. ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas. Metsad on väga
13. Millised on kalandusega seotud keskkonnaprobleemid? 14. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid (4) viis, ühik, eelis, puudus. Pindala- ha, täit ülevaadet ei pruugi saada. Metsasus- %, täit ülevaadet ei pruugi saada. Keskmine juurdekasv- m3/ha, aastad on erinevad. Liigline kooseis- ha/%, ei anna täitülevaadet 15. Loetle maailma metsatüübid? Parasvöötme okasmets, Parasvöötme leht- ja segametsad, Lähistroopika mets, Lähisekvatoriaalsed hõrendikud, Ekvatoriaalsed vihmametsad 16. Millega tegeleb metsamajandus ja metsatööstus? Metsamajaandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega 17. Mis on metsatööstusklaster, millises piirkonnas paiknevad suurimad? Kõik hõlmuvad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad
Jaapan Jaapani riigi pindala on 377 835 km2. Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Valdavaks kliimavöötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab
Põllumajnduse võrdlus Maroko ja EGIPTUSE vahel MAROKO Kliima Maroko põhjaosas on lähistroopika kliimavööde ja keskosas on troopikavööde. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv Atlase mäestik on kaetud lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab aprillis ja mais ning ka oktoobris ja novembris. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23..
Tubakas: Brasiiliast, troopiline ja lähisekvatoriaalne kliimavööde, Tootjad: Põhja-ja Lõuna Ameerika, Austraalia, Edela Aafrika, Vaikse Ookeani saared, Kokapõõsas: Lõuna Ameerikast, kasvab 2-3m kõrguseks, algselt ergutavad omadused, 1980 tarbimine keelatud India kanep: India, Iraan, Afganistan, 1-2m kõrguseks, saadused hašiš ja marihuaana Suhkrukultuurid Taimed, millest saab suhkrut toota Suhkruroog: Vaikse ookeani edela piirkonnas, niiske lähistroopika ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde, 25-28 kraadi, 65% maailma suhkrutoodangust Suhkrupeet: Valguslembeline, suur vee vajadus, toitainerikkas muld, Vahemere äärest, Hiina, Venemaa, USA, Poola, 19 saj lõpus jõudis Eestisse, sahharoos asub viljades Suhkrupalm: Malaisia saarestikust, ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde Viinamarja kasvatus: Egiptus, Süüria, Mesopotaamia, viinamarjad jagunevad söömiseks ja
võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata uhke tääkliilia Yucca gloriosa Troopika ja lähistroopika dendroobium Dendrobium sirmjala liik Woodwardia orientalis kaunis punahuul Aeschynanthus specious harilik maapähkel e. arahhis Arachis hypogaea mattpunane kliivia Clivia miniata roomav viigipuu Ficus pumila söödav ingauba Inga edulis tähtviljapuu Averrhoa carambola papagoihelikoonia Heliconia psittacorum
o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), okasmetsad suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt lehtmetsad mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus metsad niiske lähistroopika Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud metsad ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, kõige liigirikkamadja lopsakas taimestik, vihmametsad puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks Metsade majandamise põhimõtted: Arengumaad Arenenud riigid
Lõunas ja edelas on poolkõrbet piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki Süüria kõrb. Ranniku lähedal ja piki Sha al`Arabi jõge ning Tigrise ja Eufrati ühinemiskoha juures Al Qurnast pisut allavoolu olid soised madalikud palmide ja pillirooga, kuid 1990. aastatel need kuivendati. Tegemist oli ainulaadse maastikuga, mille taastamisega praegu tegeldakse. · Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi. · Iraagis kasvavad looduslikult juurviljad ürtarbuus ja magusjuur. Viimast on traditsiooniliselt kasutatud kütusena. · Kasvatatakse otra, nisu, arbuuse, tomateid, datleid, viinamarju, kurke ja apelsine.
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad ...
Kasutatakse tarbepuiduna okasmetsad: Juurdekasv väike 1-2m3/ha aastas. tselluloosi ja paberitootmiseks. Parasvöötme leht- Pindala on vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad, Kasutatakse eelkõige ja segametsad: juurdekasv 5-10m3/ha. Segametsad 2-3m3/ha. mööblitööstuses. Okasmetsadest mitmekesisemad. Lähistroopika Niisked: Kasutatakse kütteks. metsad: Okaspuud, kõvad lehtpuud. Aastane juurdekasv suur 15-20m3/ha. Kuivad: Vähese tootlikusega, vähe säilinud. Ekvatoriaalsed Suurtel aladel. Juurdekasv suur. Koosnevad Alepõldudeks vähe sobivad. vihmametsad: väheväärtuslikest puuliikidest
- Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3. Lähistroopika metsad Niisked: USA, Austraalia Pähklipuu, datlipuu, eukalüpt suhteliselt suur juurdekasv. Kuivad: USA, Austraalia, vahemeremaad Madal tootlikkus, vähe säilinud. 4. Parasvöötme leht- ja segametsad USA, Prantsusmaa, Eesti ... - Puuliigid: Kitsalehelised, laialehelised Juurdekasv: Lehtmets (5-10 m3/ha), segamets (2-3 m3/ha) 5. Parasvöötme okasmetsad Vene, Rootsi, Soome ... - Kuusk, mänd, nulg Kasvavad aeglaselt, suhteliselt hõredad.
tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, ametialade jms järgi rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, rahvastiku demograafilise struktuuri ja paiknemise mõjutamiseks 1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; elamiseks ja majandustegevuseks on sobivamad lähistroopika ja parasvööde, sp on need kõige tihedamini asustatud. Asustustihedust posit mõjutavad tegurid: mõõdukas kliima, tasandikuline reljeef, viljakad mullad, pikem vegetatsiooniperiood, rikkalikult loodusvarasid, piirkond asub veekogu ääres, tööstuse ja transpordi arendamiseks piisavalt raha ja tehnoloogiat, head elamistingimused ja haridus, valitsus investeerib taristusse Asustustihedust negat mõjutavad tegurid: ekstreemne kliima, mägine reljeef, looduslik taimestik hõre,
PõhjaTsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. Suurimad linnad Santiago de Chile 4 628 000 Vina del Mar 319 000 Concepcion 318 000 8.1.13 Kristyna Kokk 20 Põllumajandus Maakasutus 8.1.13 Kristyna Kokk 21 Tsiili pinnamood ei soosi eriti p õllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa. Mullad Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi gleimullad ja kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem Põllumajandusega on võimalik tegeleda KeskTsiilis, sest seal on selleks k õige paremad tingimused Enamarenenud on loomakasvatusharud on lambad kõikjal riigis ja veised peamiselt riigi keskosas. 8.1.13 Kristyna Kokk 22 Toit Tsiilis kasvatatakse nisu,
Lahendus: Uute töökohtade loomine; suurem rõhk politseitööle; ümberõppe võimaluste pakkumine. Sotsiaalsed probleemid: Ebavõrdsuse suurenemine; kodutus; kultuuri kadumine; väikeste poodide, koolide kadumine. Lahendus: Valdade, omavalitsuste suurem toetus; sotsiaalmajade ehitamine; toetused, sotsiaalhoolekanne; vanadekodude töökorralduse pirandamine. 9. Too näiteid kliima ja pinnamoe mõjust rahvastiku paiknemisele. Kliima: Kõige soodsamad elamistingimused on lähistroopika ja parasvööde, ebasoodsad polaaralad, kõrbed, ekvatoriaalne kliima (liiga niiske). Hõredalt on asustatud külmad alad (nt: Gröönimaa, Island, Antartika), kõrbed (nt: Mongoolia, Sise-Aasia riigid) ja vihmametsad (nt: Amazonase madalad riigid) Pinnamood: Üle 80% rahvastikust elab tasandikel või madalikel, põllumajanduseks on sobivad suurte jõgede orud, kõrgmäed on ebasobivad elukohad. Hõredalt on asustatud Kordiljeerid, Andid ja Himaalaja
energia säästlikum kasutamine ● kanalisatsio onivõrgu ning prügimajanduse arendamine ● liiklusteede süsteemide parandamine 9.Too näiteid kliima ja pinnamoe mõjust rahvastiku paiknemisele. Kliima Pinnamood ● kõige soodsamad ● üle 80% rahvastikust elab elamistingimused on tasandikel või madalikel lähistroopika ja parasvööde ● põllumajanduseks on ● ebasoodsad polaaralad, sobivad suurte jõgede orud kõrbed, ekvatoriaalne kliima ● kõrgmäed on ebasobivad (liiga niiske) elukohad Hõredalt on asustatud külmad alad Hõredalt on asustatud Kordiljeerid,
Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük; METSAMAJANDUS 27. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit
lõuna-) kuiv, esineb 4 segametsad aastaaeg lehtmetsad (laialehelised) a metsastepp rohtlad (pusta,stepp,preeria,pampa) lähistroopika vahemerevöönd - igihaljaste, nahkjate lehted. 9 Loodusgeograafia Maret Vihman puude ja põõsaste vöönd mussoonmetsad,
GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. ...
3 LOODUS Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on Põhja-Ameerika kirdeosas, kust regiooni uusaegne areng alguse sai, väga sarnane Euroopaga. Regiooni põhjaosa(Kanada ja Alaska) etendab sama rolli, mis lähisarktilised ääremaad Euroopas. Põhja-Ameerikas on ka vahemerelise loodusega piirkond-California. Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse). USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja- lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
