EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid...........................................................................4
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad ...
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa vegetatiivsed taimeorganid LEHT Lehte võib iseloomustada kui taime vegetatiivset organit, mille kasv on piiratud(meristeem talitleb teatud aja vältel) ning mis harilikult ei kanna endal teisi taime organeid. Lehe ülesanded: *peamiseks fotosünteesi(süsiniku assimilatsoon) ja transpiratsiooni(ehk taimauramine on vee aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond....................................
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel. Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On taimi, mille varred asuvad enamvähem muutumata kujul mullas, maapinnale ulatuvad neil ainult õied. Taime varre ülesanded: *külgharude moodustamine *lehestiku, õite ja viljade ...
trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele Kallus-haavakude, tekib põhikudede baasil. Intertsellulaar-rakkude vahel tekkinud tühikud. Põllumajandustaimed. Juur on radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan. Ei kanna kunagi lehti, aga võivad areneda pungad. Orgaaniliste ainete sünteesi organ. Vee ja mineraalainete omastamine. Fotosüntees, hapniku omastamine, kinnitusorgan. Juur on säilitusorgan. Juurevöötmed: · kasvukuhik- aplikaalne meristeem. · Pikenemisvööde- rakkude kasv · Diferentseerumisvööde-
invasiivseks. Põhjuseks arvatakse olevat muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest. · üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid · geneetiliselt modifitseeritud organisme 13 Kust nad tulevad? Kultuurist (tahtlikult introdutseeritud) · Põllumajandustaimed · Dekoratiivtaimed Umbrohud (tahtmatult introdutseeritud) Millal ja millistest immigrantidest saavad invasiivid? 3 x 10% reegel · 10% immigrantidest levib uude kasvukohta · 10% neist moodustab püsivaid populatsioone · 10% neist muutub invasiivseks 12. Ohustatud ja haruldased taimed haruldus · Aja ja ruumi faktor tuleb täpselt määratleda kui me tahame harulduse astet kirjeldada ja mõista ning liikide hävimist pidurdada. Ruumis
Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks võivad olla muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tirazeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine)
Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks võivad olla muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine)
annaabi.ee 
