Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes
majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Luuderohi on mürgine . taimemahla nahale sattumine võib tekitada tugeva ärrituse. Söömine aga oksendamise ja tugeva kõhuvalu. 3.Lõhnav draakonipuu : Lõhnava draakonipuu sordid kasvavad hästi ka poolvarjulises kohas, vältida tuleb otsese päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed. Lõhnavale draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist
Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks,
6.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.......................................................13 6.3 Valgusnõuded.............................................................................................. 14 6.4 Paljundamine............................................................................................... 14 6.5 Kahjurid ja haigused.................................................................................... 14 7. DRAAKONIPUU.................................................................................................. 14 7.1 Üldiseloomustus.......................................................................................... 14 7.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.......................................................14 7.3 Valgusnõuded.............................................................................................. 15 7.4 Ümberistutamine..........................................
Toataimede nimekiri 1. puis-aaloe - Aloe arborescens 2. flamingolill Anthurium 3. kõrge lehtliilia - Aspidistra elatior 4. kuningbegoonia Begonia × rex-cultorum 5. tiigerlehik Calathea 6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21
Kahjurid Näiteks villtäi. Viltjad tupsud kaktusel. DRAAKONIPUU Kuulub agaaviliste sugukonda. Ääris-draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim pärinedes Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 3090 cm pikad ning 27 cm laiad. Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks. Käänd- draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra. On levinud toataimed tänu vähenõudlikkusele ja vastupidavusele. Toataimena on Eestis levinud esimesed kolm nimetatud liikidest. Hooldamisjuhised on nendel liikidel sarnased. Valgus Väga valge või poolvarjuline keskkond. Hoiduda otsesest
kutsutakse “Öökuninganna”. Kasvutingimused: Kuiv troopiline kliima, mõõduka vihmaga (500-2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C. Samuti elavad üle ka lühildased külmaperioodid Kasvatatakse: Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasia riikides nagu Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja- Austraalias ja Lõuna-Hiinas Saagikus: Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Tavapärane saagikus on 10-12 000 kilogrammi vilja hektari kohta aastas. Kasutamine: Süüakse toorelt kas toatemperatuuril või veidi jahutatult (koort ei sööda).
Ja tema iga õis puhkeb ainult üheks ööks. Mistõttu on ta nime poolest veel ka "kuulill" või "öökuninganna". Kaktuseõis punane - kasvupiirkonnad, sinine - leiukohad Kirjeldus Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Koor on roosa, viljaliha enamasti valge, vahel ka lillakas. Seemned on mustad ja tillukesed. Vili ise ei ole eriti magus, kuid see-eest värskendav. Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Vietnami restoranides pakutakse taldrikutäis draakonivilja õhtusöögi lõpetuseks, see maksab 5000-15000 dongi e. 3-8 krooni kilo. Kasutamine • Süüakse kas toatemperatuuril või veidi jahutatult (koort ei sööda). • Valmistatakse mahlu, kuivatatakse. • Kasutatakse jookide ja maiustuste maitsestamiseks, (Nt: puuviljasalatites).
Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm Phoenix dactylifera harilik datlipalm Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Phoenix sylvestris mets-datlipalm Phoenix roebelenii laose datlipalm Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm Latania verschaffelti kollane laatanpalm Oryza sativa harilik riis Cocos nucifera kookospalm
rodema.es Tenerife maastik ● Saare lõunaosas – kaunid liivarannad ja lauge maastik ● Keskosas – El Teide ● Põhja – ja lääneosas on metsadega mäed, www.aurinko.ee lopsakalt rohelised orud, maalilised ja järsud kaljulõhed. ● Tenerifet katab vahemereline kuivalembene www.novatours.ee põõsastik. Tenerife taimestik ● Kanaari mänd ● Kanaari datlipalm ● Draakonipuu nagi.ee ● Loorberipuu et.wikipedia.org www.kleongroup.ee et.wikipedia.org Tenerife kliima ● Tenerife kliima on subtroopiline. ● Ööpäeva keskmine temperatuur on 19- 26°C. ● Keskmine veetemperatuur on 19-23°C. lagalog.com ● Tenerife loodeosa on niiske, lopsaka troopilise taimkattega.
· Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu · Oryza sativa harilik riis · Latania verschaffelti kollane laatanpalm · Ficus carica harilik viigipuu · Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm · Brachychiton discolor mitmevärviline pudelpuu · Phoenix reclinata tara-datlipalm · Chamaeropis humilis kääbuspalm · Sabal saabalpalm · Trachycarpus karuspalm · Aloaceae aloe · Saccharum officinarum suhkruroog · Coffea canephora kohvipuu
kutsutakse “Öökuningannaks” Kasvab kuivas troopilises kliimas, mõõduka vihmaga (500- 2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C. Samuti elavad üle ka lühildased külmaperioodid Kasvatatakse Kesk-ja Lõuna-Ameerikas. Samuti Aasia riikides näiteks Tais, Filipiinidel, ja Malaisial. Neid on leitud ka Hawaiil ja Iisraelis Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist, 5-6 tsüklit saaki aastas. Tavapärane saagikus on 10-12 000 kilogrammi vilja hektari kohta aastas. Draakonivilja süüakse toorelt kas toatemperatuuril või veidi Täname tähelepanu eest!
KÕRBETAIMED KÕRBESOOMUKAS kasvab Jordaania kõrbes. See taim ei vaja rohelisi lehti, et fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu. Elusorganisme, mis elavad teiste arvel ning kahjustavad neid, nimetatakse parasiitideks. KOKERBOOM See EdelaAafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks.Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBEROOS Kõikjal Aafrika kuivades piirkondades ning Araabia poolsaarel
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgool Reisikorraldus EESTI PUHKUSEREISIJA Essee Saku 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 EESTI PUHKUSEREISIJA.................................................................................................................... 4 PUHKUSEPAKETT ........................................................................................................................... 6 Ekskursioonid Tenerifel:.................................................................................................................... 6 Lanzarote saar................................................................................................................................. 7 Lõbusõit ookeanil "Lina" jahiga............................
Too välja iseloomulikud jooned. Vulkaanid. Missugused puuliigid on iseloomulikud? Kus piirkonnas on rahvuspargid ja mida seal rahvusparkides kaitstakse? Teide? Maspalomase liivaluited? Loorberimets Anaga mägismaal? jne. Kanaari saared on vulkaanilise päritoluga. Vulkaanid: Cumbre Vieja - La Palma,Fuerteventura, Gran Canaria, Hierro, Lanzarote, Teide (Tenerife). 2000 erinevat liiki taimi. Kanaaride mänd mis kasvab üle 60 m kõrguseks, ning mis suudab üle elada metsatulekahjud. Draakonipuu, palmid, kaktused. Teide rahvuspark-vulkaaniline kuumaastik. Hispaania kõrgeim mäetipp (3718 m). Teide vulkaan on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 m kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi. Vulkaani jalamil asuv El Teide rahvuspark asutati 1954. aastal ning see ulatub 2000 m üle merepinna. Asub Tenerifel Garajonay rahvuspark-mis on Gomera saare suurim vaatamisväärsus ja turismimagnet.
Mitmeaastased taimed aga säilitavad oma maa-alused organid, mis mõnikord kuivavad küll peaaegu krõbisemiseni, kuid ikkagi säilitavad oma eluvõime järgmise kevadeni, mil alla sadanud vihmad need uuesti ellu äratavad. Kõrbes kasvavad veel kaktused, agaavid, tariskid, kokerboomid, kõrberoosid, palmliiliad, saksauulid, mürgise piimmahlaga piimalilled ja aaloed. Kokerboom - see Edela-Aafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks. Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena.. Selliseks taimeks on näiteks datlipalm. Datlipalmid elavad kuni 200 aastaseks. Paljusid kasutatakse ka ravimtaimedena. Kõrbest pärit kultuurtaimed on arbuus ja melon
lehistähikbambus Põllumajanduslikud taimed siseruumides: Cocos nucifera – harilik kookospalm Brachychiton discolor – mitmevärviline Phoenix sylvestris – mets-datlipalm pudelpuu Phoenix roebelenii – laose datlipalm Phoenix reclinata – tara-datlipalm Brahea edulis – söödav brahheapalm Chamaeropis humilis – kääbuspalm Phoenix dactylifera – harilik datlipalm Sabal – saabalpalm Dracaena draco – draakonipuu Trachycarpus – karuspalm Oryza sativa – harilik riis Aloaceae – aloe Latania verschaffelti – kollane Saccharum officinarum – suhkruroog laatanpalm Coffea canephora – kohvipuu Ficus carica – harilik viigipuu Phoenix teaphrastiiv – kreeka datlipalm 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
kergesti. Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. (Magnetmaterjalid on ferromagneetikud, mis säilivad oma magnetvälja välisvälja puudumisel (Fe, Co, Ni). Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid. Head materjalid trafode, mootorite, generaatorite südamike valmistamiseks. Kuni 4,5% Si feriiti stabiliseerimiseks. Kõvad säilitavad püsimagneti omadused pika aja vältelMagniko Fe + (24%), Ni (14%), Al (8%), Cu (3%)
joomiskõlbulik. · Poolkõrbelisel alal on lihakate varte või lehtedega taimed, et veevarusid säilitada ning lisaks ka astlad ja ogad. · Samblikud. · Vihma sajab vähe, päike paistab läbi aasta, sest põhja poolt tulevad vihm ja pilved ei saa üle Teide mäe. · Kohalikke taimeliike umbes sama palju kui eestis, aga suur osa on omased ainult Kanaaridele. Nt lihakate kandiliste vartega kanaari piimalilled. · Kadunud on datlipalmi, draakonipuu ja euroopa õlipuu metsad, sest on viljakal pinnasel ja on üles haritud. Nüüd vaid haljastuses leidub. · 1400 meetri kõrgusel kanaarimännikud. Esmalt kõrged ja tihedad, kuid kõrgemal hõredamad ja madalamad. · Kanaari mänd omane ainult neile saartele. On kaitse all. Annavad tüvevõsusid, sest tuleoht tegevvulkaani tõttu on suur. o Männikualune on taimestikuta ja kuiv. · Kraatri juures vulkaaniline kuumaastik. Seal sajab isegi lund.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
