50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marianne.kymnik
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................
Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni
Eesti Maaülikool Uurimustöö Tartu Ülikooli botaanikaaias käigust Õppejõud: T.Laidna Koostas: Villu Mikk PSII Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja
Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus
Teose esimeses trükis käsitletakse 388 soontaime, 1784. aastal ilmunud väljaandes lisandub veel 131 liiki, täiendatud kordustrükis on kirjeldatud juba 681 liiki soontaimi. 1797. aastal ilmus Otto Friedrich von Pistohlkorsi koostatud nimekiri Liivimaal looduslikult kasvavatest puuliikidest. Tõenäoliselt pärinevad andmed eelkõige autori kodukoha ümbrusest, Rutikvere mõisast Põltsamaa lähedal. Eesti floora uurimine Tartu keiserliku ülikooli perioodil Aastad 1802-1852 (asjaarmastajate e. botanofiilide periood) 1802. aastal taasavati Tartu Ülikool. Esimeseks loodusloo professoriks ja botaanikaaia juhatajaks oli Gottfried Albrecht Germann, kes oli selles ametis aastatel 1802-1809. Germanni suurtööks oli botaanikaaia rajamine 1803. aastal. 1807. aastal avaldas ta ka botaanikaaia taimede loendi, milles on eraldi tähistatud Tartu ümbruses ja Eestimaa kubermangus looduslikult kasvavad liigid.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu
maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid