Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Marianne Kümnik
TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED
Referaat
Põllumajandustaimed
Juhendaja : Toomas Laidna, MSc
Tartu 2015

Sisukord

Sisukord 2
Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu 3
Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid 4
Taimesüstemaatikaosakond 4
Eesti taimede osakond 4
Dendraarium 5
Alpinaarium 5
Rosaarium 5
Püsikute aed 6
Pojengide aed 6
Nõmmeaed 6
Samblaaed 6
Ravitaimede aed 7
Elulõngade aed 7
Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonekollektsioonid 7
Palmihoone 7
Troopikahoone 7
Lähistroopika hoone 8
Kõrbetaimede hoone 8
Kasutatud kirjandus 9

Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu

Tartu Ülikooli botaanikaaed on asutatud 1803 . aastal, linna serva. Ülikooli botaanikaaia asutajaks oli professor Gottfried Albert Germann(talle on püstitatud botaanikaaias mälestuskivi ja monument ), kes oli botaanik . Ta oli aia esimene juhataja ja kes tõi aia kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusesse. Ülikoolile kinkis krundi koos hoonetega krahvinna Anna Maria von Rosenkampff. Johann Anton Weinmann oli aia planeerija ning korrastus- ja ehitustöid juhtiv ülemaednik. Põhijooned aias on säilinud tänaseni. Aastal 1810 oli botaanikaaias esindatud taimede nimestikus juba 4360 liiki.
1811.aastal valiti loodusteaduse professoriks noor ja andekas saksa päritoluga botaanik Carl Christian Friedrich von Ledebour. Ta töötas botaanikaaias direktorina veerandsada aastat. Tartu Ülikooli botaanikaaed edenes energilise töö tulemusena jõudsasti. Aia loodenurgas osteti juurde maad, millega saavutas aed oma tänapäevase suuruse 3 ha. Ehitati bastioni orgu troopikakasvuhoone, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. Korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele . Sel ajal jõudsid ka Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid .
Tartu ülikooli botaanikaaia silmnähtav areng toimus järgmise direktori Nikolai Kuznetsovi ajal. Kuznetsovi ajal toimusid ulatuslikud hoonete remondid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud . Mõneks ajaks küündis taksonite ehk liikide arv aias kümne tuhandeni. Kuznetsovi enda huvides lähtuvalt toodi uusi taimi eelkõige Kaukaasiast. Engleri süsteemi järgi seati ümber taimesüstemaatika osakond. Sel ajal oli Venemaal kõige loetavam ajakiri „Jurjevi Keiserliku Ülikooli Botaanikaaia Tööd“, mis ilmus Tartus.
Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli- Eesti botaanik Nikolai Petrovitš Popov 1915-1917, vene botaanik Mihhail Tswett 1917-1918,P.Claussen 1918, Henrich Riikoja 1918-1919, F. Buchholtz 1919-1923, M. koaho 1923-1924.
Saksamaalt kutsutud aedniku F. Boemeri( 1923-1930) ja direktor E. Spohri(1924-1923) koostöös algas aia uus ülestöötamine. Botaanikaaia edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930-1943) ajal. Õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi.
Direktor Lippmaa hukkus sõja ajal (1943), kui hävisid linna pommitamise tõttu ka Tartu Ülikooli botaanikaaia peahoone ja kasvuhooned . Päästetud kasvuhoonetaimed paigutati laiali Ülikooli ruumidesse. Taastamistöödega pidi tegelema A. Valga(1944-1956). Edaspidi juhtisid aia tegemisi H.Trass(1956-1962 ja 1964, V. Masing (1962-1964) ning E. Lellep (1964-1969).
Seejärel oli pikka aega direktoriks H. Kimmel( 1969-1986). Sel ajal oli suurteks saavutusteks tiigi puhastamine aastal 1970 ja uue palmimaja valmimine aastal 1984. Tähelepanu pöörati enamasti kommertskultuuride roosi , tulbi ja nelgi kasvatamisele algatati ka meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai Ülikooli botaanikaaed 2,5 hektarilise Tartu linna lõunaosas, Soinastes. kus 1990 järgmise direktori A. Pärna(1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus - ja tootmiskompleksi ehitus.1995-2001 oli direktoriks geograafiamagister Ain Vellak . 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lähistroopika kasvuhoone asemele uees troopikamaja ehitust ja see valmis 20016. aastal.
Alates 1. jaanuarist 2014.aastal tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, mil liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga.

Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid

Taimesüstemaatikaosakond

Taimesüstemaatikaosakond on rajatud 1890. aastal. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks:
Üheidulehelised- osakonnad on kujundatud vabakujuliselt ja peenrad järgivad loodusliku levikut Euroopast Ida- Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab 300 erinevat liiki taimi. Suve esimesel poolel kasvavad ja õitsevad taimed on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merenda(Merendera trigyna), sibuliiriselised, krookuselased, lumi-, märtsikellukesed kirgaslilled, puškiiniad, püvililled, madalakasvulised risoomsed iirised ja koerahambad
Kaheidulehelised- Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Seal asuvad nõgeselased, rebasheinalised, puulõielised ja veel teisi liilke taimi. Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Kasvavad ka kultuurtaimed: tatar , lääts, artišokk, lina, riitsinust, tubakat, safloori jne.

Eesti taimede osakond

Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof . F. Bucholtz. 
Seal kasvab ligikaudu 20% Eesti looduslikest taimedest . Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid. Sinna kuuluvad kuldking (Cypripedium calceolus), harilik jugapuu  (Taxus baccata ),
näsiniin ( Daphne mezereum), võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera). Osakond täieneb igal aastal uute loodusest toodud liikidega.

Dendraarium

Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks.
Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides) ja erinevaid sammaltaimi .
Ida- Aasia osakonnas on kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Seal võib kohtuda humalataimega, pähklipuu , kultuurtaimi ja ravimtaimi.
Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn ( Tilia americana). Tähelepanu väärivad  kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid.
Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel.

Alpinaarium

Alpinaarium  ehk mägitaimede osakond enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Eestis on võrdlemisi haruldased kaviigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa).
Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium). Talvekindlust testivad ka kivi-jugapuud (Podocarpus) ja sirmokas (Sciadopitys 

Rosaarium

Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal.
Rooside  250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi, teehübriidroosi, väikeseõielisi roomavate võrsetega polüantroose ja populaarseim roosirühm on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'.

Püsikute aed

Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia - ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi ( Stipa ) ja teised. Siit võib leida ka kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu (Viburnum x rhytidophylloides) sorte, jaapani kontpuu (Cornus cousa) ja väikese lõuna- mooruspuu (Morus australis ), hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera). 

Pojengide aed

Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', ' Garden Treasure', ' Viking Full Moon '. 
Pojengide aiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii).

Nõmmeaed

Nõmmeaias on kokku 63 taksonit. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd -eerika kultuuridel . Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu-ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia) ja veel paljud teised.
Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaiasharilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris).

Samblaaed

Sammaldega saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Kuiva kindel sammal on harilik keerik (Tortula ruralis). Kuivatalumatud liigid soosammal (Paludella squarrosa), harilik koonik (Conocephalum conicum), ka haruldased samblad kasvavad botaanikaaias nt: alssosi (Equisetum scirpoides) ja Eestis haruldane Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii).

Ravitaimede aed

Aia pinnal kasvab  397 ravimtaimeliiki ja –sorti.Selle aiaosa peamine eesmärk on pakkuda elavat õppematerjali , mida raamat ega internet ei võimalda ja tutvustada ravimtaimi meie külastajatele. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on:  huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae).

Elulõngade aed

Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. Elulõngade aias leidub nii väikeseõielisi kui ka suureõielisi elulõngasorte ja looduslikke elulõngaliike. Liikidest on esindatud Clematis tibetana, saagjalehine elulõng (Clematis serratifolia), pruunikas elulõng (Clematis fusca), hilis -elulõng (Clematis stans), ida-elulõng (Clematis orientalis ) ja Farges'i elulõng (Clematis fargesii). 

Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonekollektsioonid

Kasvuhooned on jagatud nelja erineva kliimaga ossa

Palmihoone

Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast , Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Otse uksed kasvuhoonesse astudes võib kohata seal aedkannat (Cannacede. Kollektsiooni suurim ja vanim taim on üle saja aasta vana kanaari datlipalm ( Phoenix canariensis). Pärit on taimed erinevatest maadest: Ameerikast, Aasiast, Aafrikast, Austraaliast ja ka kaks taime Euroopast. Palmihoonest leiab kasvamas ka mitmeid põnevaid troopilisi toidutaimi nagu banaan, ananass , suhkruroog, papaia , annoona, harilik kakaopuu ja teised.

Troopikahoone

Troopika  kasvuhoones on eksponeeritud nii liaane kui puid, samuti troopilisi epifüüte -bromeelialisi ja orhideesid. Puudest väärivad märkimist palsamipuud (Myroxylon). Suured valgete õitega sämplehikud(Bauhinia forficata), punaste õisikutega tulipuud (Spathodea campanulata) ja Megaskepasma erythrochlamys.

Lähistroopika hoone

Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas  iilekstamm ( Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii).

Kõrbetaimede hoone

Taimi on seal erinevatest paikadest Vanast Maailmast ehk Aafrikast, Kanaaridelt, Madagaskarilt. Enim on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae)  ja aaloeliste Aloaceae sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekonnad.

Kasutatud kirjandus

Artikkel „Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann“: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2965
Tartu Ülikooli botaanikaaia koduleht : http://www.botaanikaaed.ut.ee/et/node/87
Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis: http://www.utlib.ee/ekollekt/tyteadlased/ledebour.ht m
The Botanival Garden of the University of Tartu: http://www.coimbra-group.eu/uploads/2012/Tartu-Botanical%20Garden.pdf
Eesti botaanikud: https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_botaanikud
Tartu Ülikooli Raamatukogu Riikoja, Heinrich Inventarinimistu http://dspace.utlib.ee/dspace;/bitstream/handle/10062/46307/f112_riikoja.pdf