Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka.
Milliseid probleeme tekitavad riigile rahvusvähemused? Rahvusvähemus ehk väljaspool oma riiki elavate inimeste moodustatud kogukond. Neil on oma kultuur ja tavad, ilma et neid saaks kuidagi moodi ühiskonnast välja arvata. Võtame näiteks Eesti, kus teadaolevalt elab üle 100 erineva rahuvuse. Probleemid seisnevad selles, et tihtipeale enamik rahvusest ehk siis oma riigi rahvas ei salli võõraid kultuure, usundeid, nahavärvi, keelt ega nende tavasid. Põhiliselt suurteimateks probleemideks on ikkagi rahvuste omavahelised läbi
RIIK Ühiskonna valitsemise süsteem Valitsemisasutuste kogum TUNNUSED Territoorium Rahvas Suveräänne võim Etnograafiline jaotus Jaotus kodakondsuse vahel 1) Põhirahvus 1) Kodanikud 2) Rahvusvähemus. 2) Välismaalased 3) Kodakondsuseta Riiklikud sümbolid Riigi funktsioonid 1) Lipp 1) Kujundada ühtekuuluvustunnet 2) Vapp 2)Korraldada avalikku elu. 3) Hümn. Pluralism - Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu
5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine - võetakse omaks põlisrahva kultuur, kombed, keel ja ajalookäsitlus. Neist saab osa põlisrahvusest
Venelaste integratsioon Eesti ühiskonda Integratsioon on tervikliku ühiskonna tekkimine, kus tema erinevad rahvused on võrdsed ja saavad omavahel läbi. Rahvusvähemus saab säilitada oma kultuurilise ja keelelise eripära, olles samal ajal võimeline toimima edukalt asukohamaa ühiskonnas. Integratsiooni põhilisteks tunnusteks on vastastikune tolerantsus ja usaldus. Eesti tolerantsuse probleemid pärinevad suuresti ajaloost, mis seob meid Nõukogude Liiduga. On karm tõsiasi, et NSVL hävitas Eesti Vabariigi ja on korduvalt rakendanud meie suunas vägivalda. Osa eestlasi on küüditatud ilma igasuguse süü ja kohtuostusteta Siberisse, samal
Jällegi on ka selles vastuolus populismi. Tihti püüavad erakonnad võita ka rahvusvähemuste toetust. Eestis võiks pidada arvestatavaks rahvusvähemuseks venelasi. Eesti riik on küll suutnud hästi toime tulla probleemidega, mis kerkivad seoses rahvusvähemustega. On püütud soosida nende kultuuri ja identiteeti, mis on iga demokraatliku riigi kohus. Siiski on tekkinud vastuolusid, mille eredamaks näiteks võiks tuua aprilli rahutused, kus üks rahvusvähemus üritas maksma panna oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi läbi rüüstamise ja vandaalitsemise. Üldiselt on siiski Eesti riik saanud hästi hakkama rahvusvähemuste ja nende probleemidega. Võib olla kõige raskem probleem millega tuleb võidelda on inimeste juurdunud valed väärtushinnangud ja ideoloogiad. Eestis võib näha, et järjest enam saab põhiliseks materiaalsete hüvede ja väärtuste taotlemine. Võib väita, et sellele on ehitatud ülese kogu
piirneb (juhul kui riik asub mere või ookeani ääres) maksimum 12 meremiili. 3) Maapõu- maa-ala ja territoriaalvee allolev ala. 4) Õhuruum- maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala. 29. Riigi elanikkond ehk rahvastik jaguneb: 1) Etnograafiliste ehk rahvustunnuse alusel 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel. 30. Etnograafiliselt jaguneb elanikkond: 1) Põhirahvus, nt. Eestis eestlased 2) Rahvusvähemus, nt. Eestis venelased ja ukrainlased 31. Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond: 1) Kodanikud 2) Välismaalased (omavad teise riigi kodakondsust) 3) Kodakondsuseta inimesed 32. Riigi ainuõigused on: 1) Riigivõimu otsus on kõikidele inimestele riigiterritooriumil kohustuslik. 2) Riigil on õigus anda välja seadusi ja kutsuda korrale mitteallujad.
tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulekut - omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile. - vähemalt 15aastane (et ise taodelda) 3. Milliseid võimalusi pakub Eesti kodanikule Euroopa Liidu kodanikuks olemine. Õigus reisida, elada, töötada ja õppida teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Võimaldab laiaulatuslikku diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. 4. Millised on Eesti rahvastiku eripärad -suur vene rahvusvähemus -vähe immigrante Aafrikast, Aasiast -näidatakse näpuga -tahetakse olla naabrist paremad 5. Millised on Eestis toimuva lõimingu suurimad puudujäägid? Miks? Integratsiooni-ehk lõimumispoliitika peamiseks probleemis on Eestis olnud suure osa, peamiselt venekeelse,elanikkonna kõrvalejäämine riigi ühiskonnaelust ja sulgumine Venemaa meediaruumi. 6. Millised ettevõtmised-asutused kuuluvad kolmandasse sektorisse? Kodanike loodud omaalgatuslikud ühendused
Vaikne Nurgake Eestlane oli hea ja hoolas põllumees, arvab see sammaldunud siga Lücke, aga nüüd on ta enda läbi ehitanud, läbi koolitanud, läbi laiselnud ja läbi prassinud. Kaputt. „Vaikne nurgake” on Lutsu leebe panus eestlase ja sakslase teineteisepeegeldusse. (Undusk, Jaan 2009.Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake" 27. veebruar). Novell oli kirjutatud 1934. aastal. Tegevuse alla on võetud eestivenelaste asemel baltisaksa rahvusvähemus. Oskar Lutsu mahe huumor on siin kõige sagedamini märgatav. Loo minategelane Heino Anderson jääb võrreldes teiste, ehk teravamalt väljajoonistatud karakteritega julgeks tüübiks, kes võib oma tegemiste ja tegematajätmiste üle kauaks valuliselt kahtlema jääda. Tasub silmas pidada, et Luts on oma teose ridade vahele rohkemat peitnud, kui neil ridadel endil seisab. Nendel on sünged ja sõgavad mõtted. Vaikse Nurgakese raamatu järgi on tehtud mitmeid
Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. See võimaldab reisida, elada ja töötada kõigis liidu liikmesriikides ning pakub laiaulatuslikku diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. 7. Keda peetakse rahvusvähemuseks? Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. 8. Nimetage Eesti kolm suuremat rahvusvähemust? Venelased, valgevenelased ja ukrainlased. 9. Mis on integratsioon? Integratsioon on protsess, mille käigus püütakse siduda seni ühiskonnas eraldatud gruppe (nt erineva rahvusliku või etnilise tagapõhjaga, erinevat keelt kõnelevad), neid üksteisele lähendada, nii et nad moodustaksid ühtse
koolijuhatajad lisaksid teistejärgulised ained. Ka vähenes venekeelsete perekonnanimede arv olümpiaadides. Võrdleme meie reforfmi Läti reformiga. · Teise keeleõppe siiseviimine oli astmeline. · Reform oli politiseeritud. Väga vähe tähelepanu pööratud inimestele, keda ta puudutas. · Lätis olid kõik vajalikud materjalid, näiteks õpikud, meil aga seda pole. · Kvalifitseeritud õpetajate puudumine · Rahvusvähemus tahab säilitada emakeelset haridust. Kas meid ootavad samad probleemid nagu Lätis? 1. Õppeedukuse taseme langemine 2. Konkurentsivõime langemine 3. Edukate õpilaste arvu langemine 4. Teadmiste taseme langemine 5. Ja teised Mida tahab valitsus tegelikult saavutada? See on väga aktuaalne küsimus. Mõned arvavad, et seetõttu, et meil on olemas tööjõudupuudus. Kui õpilastele ei ole keskharidus kättesaadav, siis nad lähevad
14. inflatsioon- on kaupade või teenuste hinnataseme tõus 15. allianss- liit ühendus 16. riigieelarve- näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate teenuste osutamiseks ja kui palju peaks riigikassasse raha laekuma 17. SKP- sisemajanduse koguprodukt-aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus 18.euroala- Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. 19. rahvusvähemus- erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest 20. lõimumine- ehk integratsiooni eesmärk on kaasa aidata Eestis sidusa ja tolerantse ühiskonna kujunemisele 2. Euroopa Liidu tegevusvaldkonnad: ühine turg, vaba liikumine ja Schengeni leping, kaubandus, arenguabi, keskkonnakaitse, ühine põllumajanduspoliitika. ELi ühtsel turul (nimetatakse ka siseturuks) liiguvad inimesed, kaubad, teenused
Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene) Rahvus ehk natsioon- ajalooline ühtekuuluvusvorm Rahvusriik- põlisrahvas + riigipiir kattub rahvuse asualaga Natsionalism-rahvuslus Religioosne mitmekesisus Religioon- uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem Eestis on suur pooldajaskond: Eestlaste omausul e loodususul, taarausul Kristlikel usulahkudel
riigi poliitiline juht. Õigeusu kirikule on kloostrid väga tähtsad ja need on ammusest ajast olnud Küprose usuelu kantsiks. Kuigi paljudest iidsetest rajatistest pole praeguseks jäänud midagi enamat kui varemed, tegutseb saarel siiski kümme aktiivset kloostrit. Küprose türklastest elanikud saare põhjaosas on mislemid ja elavad islami usu reeglite järgi. Saare põhjaosas on lausa üle puistatud moseedega, kus moslemid käivad palvetamas. Üks rahvusvähemus Küprosel on armeenlased. Need, ühtekokku 2000 inimest, kuuluvad armeenia kirikusse. Siin on ka moroniidi kirik veel üks kristlik sekt umbes 7000 liikmega. Enamik nendest on tulnud Liibanonist. Küprosel rajati see koguni 9.sajandil. Riigi vaatamisväärsused Salamis Antiikaja linn Salamis asub küprose idarannikul Famagusta linna lähedal. 7. Sajandil hävitasid Salamise araablased. See on riigi tähtsaim arheoloogiline objekt. Praeguseks on
Saksa okupatsiooni ajal lahkus neist üle kolmandiku, st ligi 40 000. Uue juurdevoolu kutsusid esile revolutsioon ja Kodusõda Venemaal. Eestisse immigreerus üle 20 000 inimese Judenitsi Loodearmeest ning umbes sama palju põgenikke. 1925. aastal võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi kultuuriautonoomia seaduse, mis andis vähemusrahvustele Eestis oma kultuuri, hariduse ja ühiskondliku tegevuse arendamisel suure vabaduse, kuigi võib ütelda, et vene rahvusvähemus ei kasutanud seda võimalust täiel määral. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel püüdis vene kogukond Eestis igati säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Seda hõlbustas põgenikkonna sotsiaalne koosseis, kus oli piisavalt haritud inimesi. Siin käisid loengutega esinemas tuntud vene filosoofid-emigrandid: Nikolai Berdjajev ja Semjon Frank, kirjanikud (nt Nobeli preemia esimene venelastest laureaat Ivan Bunin), poliitikud, näitlejad jne. Pandi alus kontaktidele
ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud. Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal. 1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile. 2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki
esindajad ei ole mingil ajaloolis-poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. 3. Rahvusvähemus. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse
põhirahvusest tuge, st selle rahvuse esindajad ei ole mingil ajaloolis-poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused: 1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega, 5) solidaarsustunne. Poliitilise tähenduse kohaselt on rahvas antud riigi kogu elanikkond, kes kuulub selle riigi juurde (elab püsivalt selle riigi territooriumil).
põhirahvusest tuge, st selle rahvuse esindajad ei ole mingil ajaloolis-poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused: 1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega, 5) solidaarsustunne. Poliitilise tähenduse kohaselt on rahvas antud riigi kogu elanikkond, kes kuulub selle riigi juurde (elab püsivalt selle riigi territooriumil).
Riik on tekkinud läbi territooriumi. Juba riigi tekkimise algusest peale ei ole riigid olnud natsionaalsed, nad on olnud multinatsionaalsed ehk mitmerahvuselised. Riigi rahvas kui juriidiline kategooria. Juba Cicero on öelnud: ,,Riigi rahvas see ei ole mitte igasugune suurinimeste ühendus. See on suurinimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguskorra vastu." See riik, kes ei tee kõike võimalikku integreerida rahvusvähemus kodanikeks, see peab varem või hiljem arvestama nende inimeste vägivaldse vastuhakuga. Riik loob juriidilise sideme (kaasajal seaduse abil) enda ja tema territooriumil elava inimese vahel. Siis saabki riik endale kodanikud. Rahvusvaheline õigus on selle loovutanud kodakondsuse instituudi lahendamise riikidele eraldi ja kodakondsuse küsimuse lahendamisel lähtutakse kahest põhimõttest. PS §8; Kodakondsuse seadus
poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele allkomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused (Uibopuu, 77.): 1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikonna enamusega, 5) solidaarsustunne . 31 Salzburgi Ülikooli professor H.-J.Uibopuu osundab lisaks (op.cit
annaabi.ee 
