Sissejuhatus sotsioloogiasse (10)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

I pool

Sotsiaalsed faktid ( enesetapud , valimistest osavõtt, asjastamine , subjektiivne reaalsus ) (lk 4–6).
Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi.
Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste . Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõppudel, nii on ka lihttöölistel võimalus valima minna; 2)valijateks regristreerimise tingimused on lihtsamad kui Ühendriikides. Asjastamine. Me peame ühiskonnast rääkides täpsstama, kellest ja millest me räägime. Liiga sageli võib lugeda, et ühiskond teeb seda, või ütleb toda, kuid see on asjastamise loogiline viga ehk abstraktsest mõistest konkreetse asja tegemine.
Subjektiivne reaalsus. Meie subjektiivne reaalsus(meie meeles olevad ideed ja tunded) areneb suuresti sotsiaalsete vastastikuste mõjutuste kaudu. Me tugevdame omi muljeid teistelt pärit arusaamadega, näiteks mõne rock-bändi või partei kohta.

Teadusväliste tegurite mõju sotsioloogilistele uuringutele (32–34).
Sotsiaalseid uuringuid läbi viies tuleb arvestada ka teadusväliste tegurite mõjusid. Need teadusvälised tegurid on väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate ning uuritavate poolne pettus. Väärtushinnangud – teadusliku meetodi üks alustugesid on püüe olla väärtusneutraalne, st vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Potentsiaalne konflikt objektiivsuse taotluste ja tegevuse vahel, kas saab korraga teha head ja luua head sotsioloogiat?
Finantseerimis allikad – on küllaldaselt näiteid selle kohta, et finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas uurimistulemusi kasutatakse. “Kes maksab , see tellib muusika ” Pettus – iga uurimismeetod sisaldab endas teatud pettuse elementi, ka lihtsaima ankeet-küsitlus tungib vastajate eraellu eesmärkidel mida need ei tea ja vb heaks ei kiidaks. Saadud vastuste ekslikkus – uurijad saavad petta kui nad pole teadlikud neljast teemat puudutavast peamisest probleemist, mis on: 1) tahtmatu valetamine , kui respondent arvab et ta teab tõde, mis aga hiljem osutub valeks. 2)teadlik info varjamine või vastutusest kõrvalepõiklemine 3) teadlik valetamine, eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteele (eriti tihti eraelu või intiimelu puudutavates küsimustes) 4)teadlik valetamine, eesmärgiga varjata näiteks ettevõttes või organisatsioonis toimuvat

Struktuur- funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid (11, 13).
Struktuur-funktsionalistliku teooria põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Ühiskond kui tervik ja tema alamad jaotused on institutsioonilised sfäärid (majandus, poliitiline süsteem). Iga ühiskondliku sfääri põhiülesanne – iga funktsioon tuleb täita, kui kogu grupp tahab säilida ühest generatsioonis teise. Avalik funktsioon- viitab „avatud, määratletud või kavatsetud eesmärkidele“. Varjatud funktsioon- „ootamatud ja ettekavatsemata tagajärjed“. Disfunktsionaalne käitumine- mõned käitumismustrid, mis võivad tegelikult vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. Nt. Sõda funktsionaalne ühiskonna jaoks, sest vähendab välist ohtu. Samas on ta äärmiselt disfunktsionaalne sõduritele ja tsiviilisikutele. Funktsionaalsust hinnates tuleb küsida, kas see käitumine või struktuur aitab või takistab süsteemi kui terviku arengut ja kas indiviidide ja sotsiaalsete gruppide eesmärgid saavutatakse .

Keel ja taju, Sapiri -Worfi hüpotees (38–39).
„Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada sama sotsiaalse reaalsuse esindajateks“. Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Inimesed elavad ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Võõra keele õppimine tähendab seepärast sisenemist teistsugusesse eluviisi, teise reaalsuse tajumise viisi.

Etnotsentrism ja kultuurirelativism (43).
Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea, ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnas ja kaitsta seda. Arusaama, et maailma tuleb mõista niinagu teda näevad teiste ühiskonde liikmed nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Näiteks tuleb vältida kalduvust pidada lihtsate ühiskondade inimesi endast vähem arenenuteks või vähem intelligentseteks.

Siirderituaalid, subkultuurid ja piiride säilitamine (46–47).
Avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas, tuntakse siirderituaalidena (kõige tavalisemad noorukiikka jõudmisega seotud; ristiusus laste leeritamine ). Rituaali funktsioon on kõikjal tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse eest, ja viia inimese püüdlused, emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla. Subkultuuriks ehk sulbkultuuri kohandumiseks nimetatakse erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna gruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades (nt arstid, kes kasutavad erialasõnavara). Kuna kõikides ühiskondades esineb tööjaotus, spetsialiseerumine ning erinevused võimus ja prestiizis , võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas.

Vähemusgruppide integreerumise mudelid (144–145).
Vähemuste ühiskonda integreerumise meetodid:Aja jooksul on välja pakutud mitmesuguseid ühiskonna integreerimise meetodeid , nende hulgas on tuntuimad sulatusahju ja kultuurilise pluralismi meetod. Sulatusahjumudel rajaneb usul , et immigrandid võivad ja peaksid massiteabevahendite ja ühise haridussüsteemi kaudu järk-järgult kaotama oma erinevused ja hakkama jagama ühiskeelt ja kultuuri ning tundma rõõmu võrdsetest eduvõimalustest uues maailmas. Kultuurilise pluralismi mudel rõhutab selliseid kultuuridele omaseid erinevusi nagu toit, perekond, religioossed rituaalid ja kogukondlikud ühingud ning võimaldab eri rahvuste, rasside ja religioossete gruppide liikmetel säilitada kõige intiimsema osa oma pärandist.
Segregatsioon ühiskonnas tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamus ühiskonnas võimul olevate gruppide poolt. Kahesugune segregatsioon: 1) de jure 2) de facto – tegelik, kuid mitte seaduslik. Kohanemine on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi.
Akultureerumine: mida mõni kord nim ka kultuuriliseks assimileerumiseks.Esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid,väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna sotsiaalsetesse gruppidesse . Assimileerumist, et eristada teda kultuurilisest assimilatsioonist, on nim ka sturktuurseks assimilatsiooniks. Assim tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja esmaste muude sidemete kaudu. Assimi ulatus ühiskonnas sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreledes domineeriva grupiga. Amalgeerumine ehk kokkusulamine on protsess, mis on kõige lähemal sulatusahju protsessile. Esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuure või rasse (segaabielud).

Integratsioonitõkked: eelarvamused , diskrimineerimine , rassism ja genotsiid (145–148).
Eelarvamus tähendab sõna-sõnalt arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta (stereotüübid stereotüüp on kujutlus, kus üks karakteristikute kogum omistatakse tervele grupile). Kui eelarvamus on suhtumiste kogum, siis diskrimineerimine on inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika. Eelarvamused ühiskonnas viivad sageli diskrimineerimisele ja diskrimineerimine omakorda tugevdab ühiskonnas valitsevaid eelarvamusi. Institutsionaliseeritud rassism: kui diskrimineerimine kuulub normide käitumis struktuuuri,pole individuaalne, on tegemist rassismiga. Eksisteerib alati sotsiaalsel survel , hoolimata sellest,mis sina ise arvad . Ettekavatsetud katse tappa tervet inimste kategooriat kui sellist praktikat nim genotsiidiks .

Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit - ja massikultuur , kultuuri tootmine) (257–259).
Massikultuuri kriitika: väidetakse,et massikultuur esiteks apelleerib kõige madalmale maitsele; teiseks loob tegelikkusest väärarusaamu ja tuhmistab mõtlemist; kolmandaks korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pkkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; neljandaks ei olegi tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil. Konfliktiteoreetilise lähenemise tähtsaim probleem konflikti vaatenurgast on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle. Mõned inimesed ja grupid peavad otsustama,mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. See on väravavahtide ja maitsekujundajate töö, kes moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad reeglina haritud kõrgemast keskklassist (otsustavad mis on tõeline ja hea). Konfliktiteoreetikute viimseks mureks on võimalus kasutada popkultuure kehtivale korrale vastuseisu vahendina (nt väljendavad soul, reagge, blues jne sageli töölisklassi elusid .). Eliit- ja massikultuur.Popkultuuri analüütikud eelistavad sageli rikaste tarbitavate toetatavat kultuuri,eliitkultuuri ja seda,mida naudib enamus-massikultuuri. Eliitkultuuri nähakse puhtama ja väärtuslikumana ning massikultuuri lahjema ja vulgaarsemana. Eliit-ja massikultuuri tarbijad ei ole eriti erinevad- inimestel esineb nii „kõrget“ kui ka „madalat“ maistet. Kultuuri tootmine: popkultuur on kolmekordse vastastikuse mõju tulemus,need mõjutajad on 1) toodetud asjad 2) kasumit saavad tootjad turustajad 3) sotsiaalsed grupid, kes neid tarbivad. Kõige tähtsam element popkultuuri levitamisel – tingimus mis teeb massikultuuri võimalikuks – on massiteabevahendite olemasolu ühiskonnas.

Isikutüübid Riesmani järgi (227).
Vastandades kolme erineva tööstusliku arengu tasemega ühiskonna ideaaltüüpi, identifitseeris David Riesman traditsioonide poolt juhitava isiku, kelle käitumise üle valitsevad tavad , seesmiselt juhitava isiku, kelle käitumist reguleerib sisemine mehhanism , mida ei sega välised jõud , ja kes on kapitalisti või industriaalühiskonna töölise prototüüp, ja teiste poolt juhitava isiku , kes on varustatud psühholoogilise radariga, mis peilib keskkonda, saamaks tarvilikke teateid käitumise suunamiseks. Viimane reageerib, kohandub teistega ja on iseloomulik postindustriaalsele ühiskonnale. Ta on kahest teisest tüübist vähem kindel kuidas käituda.

Konformse käitumise kujundamine: Aschi eksperiment, kolm faktorit (87–88).
1950.ndatel aastatel viis Solomon Asch läbi eksperimendi, mis kirjeldab konformsuse kujundamist. Aschi eksperimendi käigus (paluti hinnata milline 3-st alumisest joonest on kõige ülemisega ühepikkune) paigutati osalejate keskele ka läbiviija kaastöötajad , kes andsid teadlikult valesid vastuseid. Ja ¾ osalejatest mugandusid ning andsid samuti valesid vastuseid. Ehk enamik eksperimendi osalejaid aksepteeris grupi norme olukorras, kus need läksid vastuollu nende kogemusega.Kolm peamist faktorit mis kujundavad konformsust: 1) inimstel on kombeks vähemuses olles moonutada oma taju nii, et väheneks ebakindlus ja inimene saaks end tunda mugavamalt. 2) grupipoolesel survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviisi, et iga inimene hakkab olukorras, kus grupi seisukohad erinevad tema omadest , kahtlema oma seisukohtades. 3) iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukorras, kus ta on kindel oma seisukohtades.

Hälbivuse määratlused ja sotsiaalsed funktsioonid (89–91).
Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv, kuid käitumine võib olla määratletud kui vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. Näiteks tapmine konkreetsetes tingimustes on kuritegu , kuid on olukordi kus tapmine on isegi soovitatav, nagu hädakaitse või sõda. Sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt.Hälbelisusel on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine.(Durkheim). Näiteks viha kuritegevuse vastu liidab seesmiselt ühiskonnna liikmeid. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused.

Ekstsentriline käitumine ja vaimuhaigus kui sotsiaalne protsess (99–101).
Ekstsentriline käitumine-Ekstentrikute erilaadsust sallitakse ja teda ei isoleerita sotsiaalsest elust. Ekstsentrikud eiravad üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavaliseks kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, siis tähendab see, et teda ei peeta sotsiaalsele korrale hädaohtlikuks või segadust tekitavaks. Ekstsentrkuid sallitakse mitmel põhjusel: 1) neile vaadatakse kui tähtsusetutele kummalistele inimestele (nt punkarid) 2)nad on kinnise grupi liikmed, mis kaitseb neid (nt purjus poliitikud) 3) neid kaitseb nende positsioon, varandus või teadmised (nt Michael Jackson). Vaimuhaigus kui sotsiaalne protsess. Seda on raskem kindlaks teha ja vähem tähele panna, kui näiteks mõrva, seega on raskeminiklassifitseeritav. Vaimuhaiguste doagnoosid väljendavad üldjuhul ajastu käitumisnorme. Nt oli kunagi homoseksuaalsus vaimuhaigus. Sotsioloogile on vaimuhaigus residuaalne ehk jääkhälve. Otsustavat rolli inimese jäämisel vaimuhaigeks mängivad tema karjäärijuhused Karjäärijuhusteks nimet. Sotsiaalseid faktoreid, mis määravad inimese tuleviku sellega, et avavad või sulevad tema ees teatud võimalusi ühiskonnas (normi rikkuja töökoht ja sissetulek, eksimuse iseloom ja selle nähtavus jne). Lisaks on vajalik kindel agentide ring , et määratleda kedagi vaimuhaigena Sellesse agentide ringi kuuluvad informaalsed sotsiaalse kontrolli agendid ( sõbrad, perekond, naabrid ) kui ka formaalsed agendid (politsei, arstid) . Formaalseid sotsiaalse kontrolli agente nimet. Ka väravavahtideks , kuna funktsioneerivad valvuritena, lubades inimesi ravile ja paigutades silte , mis võivad muutuda siltide kandjale peremees -staatuseks.

II pool

Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181–182).
Võimu eliidi mudel (1956, sotsioloog W. Mills , raamat Võimu eliit) – Väitmaks ,et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektoris tehtavaid otsusesid , ei pea tõestama, et need inimesed nendes sektorites on üksteisega kontaktis . Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õige ja hea ning nad tegutsevad viisil,mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat startifikatsioonisüsteemi. Mills püüdis identifitseerida „rahvuslikku kõrgklassi“, kelle liikmetele kuulub enamik rahvuslikusest rikkusest, kes juhivad korporatsioone, panku, ülikoole ja muid sihtasutusi. Kontrollivad massiteabe vahendeid ja moodustavad kõrgema taseme valitsuses ja kohtutes (nt: USA peaaegu kõik presidendid pärinesid kõrgklassidest). Pluralistlik mudel: võimu eliidi mudeli kriitikud arvavad ,et ettekujutus võimu eliidist lihtsustab liigselt tegelikkust , lähtub eeldusest et juhid on liiga sarnased ja alahindab konflikti allikaid valitseva klassi sees. Pluralistid väidavad,et ärhuvid võivad olla väga erinevad. Põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Väikese linna mudel sarnaneb tõenäoliselt eliidi mudeliga kus kohalikud juhid on sagedases kontaktis ja teevad otsuseid mis on vastastikku kasulikud. Ühe ülikooli võimustruktuur võib läheneda pluralistlikule ideaalile , kus administratsioon , õppejõud, personal ja üliõpilased võitlevad nappide ressursside eest ega lase võimul koonduda kitsa grupi kätte.

Kollektiivse käitumise mudelid (268–271).
Emotsionaalse nakkuse mudel: Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile. Täpsustavat olukorra määratlemist tugevdab rahvahulga liikmete vastastikune mõju, mis loob tsirkulaarse reaktsiooni, tõstest pidevalt intensiivsust.Nii hulk on valmis plahvatama ja selleks, et see toimuks piisab ühest kuulujutust.
Lisaväärtuste mudel: koosneb kuuest tingimusest: 1) strukturaalne edendavus- sotsiaalsed institutsioonid on ehitatud edendama või piirama kollektiivset käitumist 2)strukturaalne pinge – tekib institutsiooni siis,kui inimesed tunnetavad ebavõrdsust,mis tuleneb sotsiaalsetest tingimustest. 3) üldistatud usu kasvamine ja levimine toimub kui in-d otsivad ebavõrdsusele seletust 4) esilekutsuvad faktorid on dramaatilised sündmused mis toetavad jagatavat uskumust (ei pea olema tegelikult toimunud- piisab kuulujutust). 5) tegevuse mobiliseerumine toimub kui rahva hulgast kasvab liider,kes näitab rahvale tegevuse õige suuna kätte 6) sotsiaalse kontrolli faktoriteks on ametivõimude reageering (võivad heaks kiita või maha laita, lõpptulemus sõltub ametivõimude ja hulgaliikmete omavahelistest läbirääkimistest)
Ressursside mobiliseerimise mudel: sellest seisukohast lähtuvalt ei ole protesti käitumine ja sotsiaalsed liikumised ebanormaalsed sündmused, mis tõmbavad ligi võõrandunud ja marginaalseid järgijaid, vaid osa käimasolevast protsessist, mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Vaatenurk rõhutab: 1) rahalisi, poliitilisi ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele. Mitte ainult raha ja inimesed , vaid ka sümboolsed ressursid on tähtsad. Inimesi mobiliseeritakse osalema mõju ja sõpruse kaudu.

Sotsiaalsete liikumiste liigitamine ja arengufaasid (271–274).
Sotsiaalsete liikumiste liigitamine: 1) reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi sees (nt: demonstratsioonid ja valimiseelne propaganda 2) revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid vundamentaalseid liikumisi väärtustes ja institutsioonides (hirmu ja ebakindluse suurendamiseks ühiskonnas- lennukikaaperdused, lapseröövid,pommiplahvatused) 3) vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda mida nim traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks (nt: abordivastane liikumine, valgete ülemvõimu eest võitlevad grupid jne). 4) utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele.
Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: 1) isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas (majanduskriis, sõde) 2) arusaam ,et teisedki jagavad viha ja ebaõiglustunnet. huvi suunamine ja infovõrgu tekkimine; liikumiste liidrid sageli karismaatilised 3) formaalsete organistatsioonide tekkimine 4) liikmete poolt liikumise eesmärkide aktepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuste tõttu

Konflikt ja selle leevendamise meetodid (63–64).
Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad rahuldada oma vajadusi vastaste hävitamise ja võimetuks tegemisega. Konflikt tekibki inimeste ja gruppide vahel just sellepärast, et olemasoleva korra tunnustamisest on loobutud , pidades seda rõhuvaks või ebaõiglaseks. KONFLIKTI VÄHENDAMINE: 1) koopteerimine mis tähendab lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmist dominantgrupiga, mille tulemusena tekib konflikti lahendamise rahulik võimalus (nt: tarbija õiguste eest võitlemine ja tema määramine kaubandukomisjoni liikmeks) 2) vahendamine , kolmanda osapoole kasutamine tuleb tihti ette väikse grupi tööalastes konfliktides ning abielulahutuste juures.Triaadid on püsivamad kui diaadid, sest diaadides puudub võimalik vahendaja 3) vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine (näiteks viha kanaliseeritakse sportmängudesse, Ameerikas näiteks jalgpalli).

Peremees-staatus (50–51), staatusekindlus ja -kindlusetus (121–122).
Peremees- staatuseks nimetatakse staatust, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse (nt nunn - tema teised staatused (õde, tädi, 35-aastane, naine,õpetaja jne) jäävad tahaplaanile). Staatuskindlus tähendab olukorda kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele (nt valgenahalisel juhtival kohal USAs on kõrge sotsiaalne staatus nii võimu, prestiizi kui jõukuse hierarhiates või mustanahalises koristajal on kõigis sotsiaalsetes hierarhiates madal staatus). Staatuskindlusetus on eri tasemetel olemine sotsiaalsetes hierarhiates (nt kuritegeliku sündikaadi liiril on küll raha ja võimu, kuid madal sotsiaalne prestiiz või tippsportlasel on jõukust ja prestiizi,kuid puudub märkimisväärne sotsiaalne võim).

Sotsioökonoomiline staatus, sotsiaalse klassi hindamine (115–117, joonis 8.1).
Sotsioökonoomiline staatus- kaasajal kasutatakse inimeste staatuse kindlaksmääramiseks sotsioökonoomilist staatuse indeksit (SES), mis põhineb inimese sissetuleku , tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil. Paljudes uuringutes kasutatakse SESi veel sotsiaalse klassi hindamiseks. Sotsiaalse klassi defineerimiseks on mitu võimalust: kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas , tema eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse määratlust. Keskendudes töökohale ja sellele kuivõrd ta omab kontrolli otsuste langetamise protsessi üle, protseduuride lubamise ja nende järjestamise üle. Töölisklass on suurim kategooria ühiskonnas, kuna enamikul töötajaist puudub kontroll enda ja teiste poolt tehtava töö üle.
Joonis 8.1:omandi seosed inimese suhtelise sotsiaalse klassiga:
Tootmisvahendite omand
Kontroll
oma tööjõu üle
Kapitalist
Mänedžerid
Väike-
kodanlased
Töölised
(proletariaat)
Kapitalist – naudib omandit ja kontrollib teiste tööjõu üle. Mänedzerid, kontrollivad tööjõu üle, kuid omanike palgal.

Klassiteadlikkus ja klassiteadvus (117–118).
Klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiiži ja eluviisi erinevused määravad klassikuuluvuse. Klassikuuluvuse määratlemisel on kõige probleemsemad naised (kuna oma klassikuuluvuse määramisel nad määravad oma staatust: 1) abikaasast sõltumata; 2)arvestades võrdselt mõlema töökohti; 3) kasutades kaasadest kõrgemal oleva inimese staatust) .
Klassiteadvus tekib kui klassi teadlikkus muutub inimese enese määratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimsed näevad oma klassi huve vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele. Enamik inimesi kasvatatakse arusaamas, et ühiskonnas pole olemas sotsiaalseid klasse . Kõrgklassi kuulujad on ühiskonna ainsateks liikmeteks , kes rõhutavad oma klassikuuluvust ja sellest lähtuvaid hüvesid.

Staatuse omandamine: klassi immobiilsus, staatuse omandamise põhimudel (119–121).
Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast- põlvkonda. Madalamast klassist kõrgemasse tõusevad vaid vähesed, samuti ei lange järglane vanemate sotsiaalselt staatuselt palju madalamale.
Poja haridus
Poja hilisem töökoht
Isa töökoht Poja esimene töökoht
Perekonna SES(sotsioökonoomiline staatus) mõjutab pere rahalist olukorda -> mõjutab lapse haridustee pikkust -> mõjutab lapse esimese töökoha valikut. Esimene töökoht põhimõttelise tähtsusega ja avab uksed tulevikuks. Kuigi perekondlik taust on peamine inimese sotsiaalse mobiilsuse ennustaja , ei sõltu mobiilsus lõpuni ainult sellest. Sarnase taustaga, isegi samast perekonnast mehed võivad siiski elutee lõpetada väga erineva prestiiziga töökohtadel (õnne moment- olla õigel ajal õiges kohas, saada sõbralt vihje, järgida õigel hetkel oma südant).

Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220–223).
Sotsiaalne muutus on protsess mille kaudu aja jooksulmuutuvad väärtused, normid,institusioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsiooni süsteemid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: 1) keskkonna sündmused- keskkonnast tulenevad muutused on esiteks: loodussündmused(maavärinad,kliimanihked) teiseks: inimese loodud situatsioonid ( reostus ,loodusressursside üle või liigkasutamine) 2) sissetung - teiste suguharude koloniaalvõimude võimajandusliku võimu sissetung grupi territooriumile sarnaselt sõjale on ük sotsiaalsete muutuste esile kutsujaid. 3) kultuurilised kontaktid koos teistesse ühiskondadesse kuuluvate inimestega on sagedane sotsiaalsete muutuste allikaks ( kauplemine või abielu). 4) Innovatsioon – peetakse silmas nii avatusi kui ka leiutisi kuna need kaks protsessi on omavahel sageli seotud. Avatus tähendab looduse mõnest sellisest aspektist teadlikuks saamist, mis juba eksisteerib, kuid mis polnud varem tuntud(nt:relatiivsusteooriad, Jupiteri kuud, haigus-nakkus teooria). Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil (nt: personaal arvuti loomine või elektroonilise muusika kirjutamine). 5) Populatsiooninihked evolutsioonis – populatsiooninihked ehk rahvastiku muutused suuruses ja koosseissus. 6) difusioon – kultuuri elementide levik- kõige tähtsam muutuste tekitaja . Tähendab protsessi millega uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuri artiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaaegse difusiooni näited on Coca -cola, hamburgerid. Palju vähem ollakse aldid võtma vastu kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumused ja väärtused.
Muutuste kiirendamine. Mida rohkem on kultuuri artikleid mida kasutada seda suurem on tõenäosus elementide ühendamiseksmillekski uueks. Sellepärast ongi keerukamates ühiskondades muutuste tase kõrgem kui lihtsates. Mida laiem on ühiskondade kultuuriline baas, seda suurem on edasiste muutuste tõenäosus. Sellepärast ongi hakanud sotsiaalsed muutused üha kiiremas tempos toimuma. Termin kultuuriline lõtk kirjeldab tendentsi kus kultuuri eriosad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma eri kiirusega. Kultuurilise lõtku mõjusid kirjeldab tehnoloogilise difusiooni mudel, mille esimeseks resultaadiks on uuenduse adaptsioon keskkonda; teiseks sammuks on keskonna mugavdumine uue tehnoloogiasse; kolmandaks – sotsiaalse elu eri valdkonnad arendavad endale uued funktsioonid ja muutub organisatsiooni sisestruktuur; neljandas faasis konkureerivad institutsioonid omavahel, algne institutsioon võidakse välja vahetada või ümber kujundada.

Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid (227–229).
Mõned staatused on mõjukavamad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäoliselt muutuste agendid (nt: kui suguharu pealik võtab omaks mõned uuendused, teevad seda ka teised suguharu liikmed). Spetsiifiliste muutuste omaksvõtt sõltub paljudest teguritest, sealhulgas: 1) määrast kui palju uus on kooskõlas sellega mis kultuuris juba eksisteerib 2) hinnast – palju läheb maksma uue omaksvõtt või vanast käitumisviisist loobumine 3) vastupanust,mida osutavad status quo säilitamise pooldajad 4) üldisest hirmust muutuste pikaajalise mõju ees 5) muutusi tekitavate sündmuste toimest. Muutuste tüübid: 1) järk-järgulised ehk kasvavad muutused; 2) revolutsioonilised muutused( järsk ja põhjalik ümberkorraldus).

E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194–195, 199).
“religioosse elu algvormi” arvas Durkheim, et arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremooniad,mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Durkheimi jaoks on kõikide uskumuste süsteemidel olenemata nende vormist või sisust “sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktsiooni... ei ole olemas religioone mis oleksid väärad , kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad kuigi erinevalt inimese eksistentsi ette antud tingimustele. Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üht neist peetakse sakraalseks ja see sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi või üleloomulike jõude. Teine valdkond on profaanne, mis on maine, arusaadav ja mõistetav. Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimajaloos tekkisid (šamaanid, preestrid , rabid jne).

M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200).
Weber usust – protestantlik eetika ja kapitalismivaim. Weber näitab oma raamatus kuidas predestinatsiooniõpetus tekitas inimsestes mure lunastatud saamise pärast ja sobisid ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Ususüsteemide topeltloomust (status quo toetaja ja muutuste agent ) on hästi tabanud Max Weber, eristades preesterlikku ja prohvetlikku alget. Preestri funktsioonideks on tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures preester on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale. Prohvet on ametlike võimudega vastuolus . Weber rääkis karisma rutiniseerimisest , millega prohveti usk ametlikustatakse ja tema vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. (Tagajärjeks on bürokraatia)

Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur (196–197).
Uskumuste süsteemide funktsioonid. Avalikud ja varjatud funktsioonid: avalikud on väljendatud, kavatsuslikud ja varjatud on tunnustamata, sageli ootamatud. Näiteks tseremooniate, nagu armulaud , mõte on aidata inimesi ja gruppe , et nad tuleksid toime elu tundmatute ja ähvardavate aspektidega, nagu noore inimese tulevik, vaenlased, kurjus inimeses jne. Samas on neil ka varjatud funktsioon, mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid: sektantlikud konfliktid on religioonide-vahelised tülid. Funktsionaalne on omaksvõetav ja düsfunktsionaalne eemaletõukav.
Uskumus süsteemide struktuur: kolm olulist komponenti igal religioonil: 1) pärinemismüüt 2) käitumisreeglid- sellinefunktsioon “10 käsul” 3) tuleviku nägemus (nt: Kristuse teise tulemise ootamine). Marksism kui ilmalik ideoloogia: Inimkogemuse tähendus asub ajaloos. Marksism muutus totalitaarse riigi ametlikuks ideoloogiaks (Nõukogude Liit).

Perekonna tekkimise funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused (150–151)
Perekonna tekkimise funktsionalistlikud seletused- verepilastuskeeld ja vahetusfaktor.
Ühed suhted on lubatud ja teised keelatud. Näiteks verepilastus , mis tähendab seksuaalvahekorda inimste vahel, keda määratakse sugulastena , tavaliselt vanemad ja lapsed või õed ja vennad. On keelatud enamus ühiskondades( Siiski esineb erandeid , mille eesmärgiks on hoida varandust ja võimu perekonna raamides). Nii sunnitakse poegi ja tütreid abielluma väljaspool oma vahetut perekonda. Kõikide sotsiaaalsete suhete aluseks on retsiprooksuse kontseptsioon . Kingitus kohustab saajat midagi samaväärset hiljem tagastama. Peaaegu kõikides ühiskondades käib abieluga kaasas mitut tüüpi vahetusi: ühelt perekonnalt teisele ja külaliselt pererahvale.
Konfliktiteoreetilised seletused. Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja üldse mehed rohkem kui naised Verepilastuskeeldu ja reegleid, mis reguleerivad inimestevahelist abiellumist, kasutatakse sageli varanduse hoidmiseks ühes sugulusliinis. Tänapäevalgi veel kontrollivad perekonnapead grupiressursse sellega, et nad on abikaasa valiku juures. Nende arvates näitab ühiskonnas valitseb retsipooksus tegelikult vaid erinevus ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 249 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

249 laadimist Kokku alla laetud

10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nancy308 Õppematerjali autor

J.Kruusvalli "Sissejuhatus sotsioloogiasse" kordamisküsimuste vastused raamatu B.B.Hess,E.W.Markson, P.J.Stein "Sotsioloogia" kohta(HMS e roheliste kaantega) .

sissejuhatus sotsioloogiasse

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II

II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektorid võitlevad harili

Ühiskond

doc

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II

Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I

I pool (raamat) 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik saanud suurema grupi osak, selle

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami spikker

Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle kom

Sotsioloogia

docx

Sotsiloogia kordamisküsimused

Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine

Sissejuhatus sotsioloogiasse

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid,

Etenduskunst

docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs

Ühiskonna uurimine ja analüüs

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

..................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid