Sissejuhatus semiootikasse (0)

Sissejuhatus semiootikasse
Charles Sanders Peirce (1839-1914)
Loogika -teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast .
Kolm osa:
Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse.
Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria
Metodeutika- kasutatavad meetodid.
Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita.
TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS .
Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada.
Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb.
Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene.
probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud.
Kuidas ma tean seda?
R. DESCARTES -MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus
kust saada tõsikindlat teadmist?
Absoluutselt kõiges kahtlen
Iseenda olemasolus kahtlemine,.
Kui kahtlemises põhjani välja minna, ei oleks enam võimalik kõneleda.
„Mõtlen, järelikult olen olen olemas.“
I. KANT - lahutus
vimumaailm, mõttemaailm, tähenduste maailm.
objekt KOGEMUS subjekt .
A( iseendas ) M(Kant nimetas neid ARU KTEGOORIATEKS. ( A PRIORI)
KANT: AEG JA RUUM
kui maailmas ringi käija, millal keegi viimati puhat ruumi nägi. Asjad paiknevad ruumis, puhas ruum on võimatu. Ei ole vamalik aduda puhast aega. Me tajume vaid aja kulgu . Meie kogemus põhineb ajal ja ruumil.
kanti murrang selles: mei ei saa uurida asju ja nähtuseid, vaid nende võimalikkuse tingimusi.
need asjad mis teevad meie enda kogemuse võimalikuks. Aga tänu sellele, et need on tingimused jäävad need ise märkamatuks, neid ei saa puhtana kätte, kuid on olulised, et üldse midagi kogeda.
HEGEL-VASTUOLU
PEIRCE. Praktilised tagajärjed on su mõtted.
((Orav ja puu- ringid .))
((((kõik sõltubb defineerimisest.kuidas samida defineerid....))))
PEIRCE MÕISTMISE TEEB RASKEKS, ET TA TAHTIS OLA FENOMENOLOOG JA LOOGIK. SEE TEKITAB SEGADUST.
MÄRGITEOORIA:
Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks.
Märk on autentne Kolmasuse vorm.
Moodustajateks on 3 korrelaati:
1) traadilise suhte Esitis( see kelle jaoks on asi tähenduslik)
2)teine-selle objekt
3) interpretant( tõlgend , mentaalne representatsioon, efekt ,mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis.)
Märk on see, mis tähistab midagi, kellegi jaoks.
See on see, kuidas kogemusest tekib tähendus.
MÄRKIDE TÜPOLOOGIA:
1) märk ise oma olemuselt
2) märrk suhtes objekti
3) märk suhtes interpretanti
IKOON :
Sarnasus: 1 asi sarnaneb teisele: näib, külab, tundub maitseb, lõhnab samamoodi.
Iga kord kui räägid ja kasutad snõna nagu, siis sa räägid ikooniliselt.
tähistatava ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe.
Looduslikud märgid: suits , jalajälg, kaja , maitse jne.
suhe on arbitaarne või konventsionaalne.:: keelemärgid , tähestik, numbrid jne.
IKOON, INDEKS SÜMBOL!!!!- märgi suhe mingisse objekti, mille kohta ta käib, ikoon , sarnassussuhe, ...
KORDAMINE
FERDINAND DE SAUSSURE
-Keel on märgisüsteem abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem. See on olemas sõltumatult, eelneb keele individuaalsetele kasutajatele.
-Kõne on konkreetsed keelekasutuse juhud.
-Keel+kõne = kõnetegevus .
Tähistaja on 1 kahest märgiosast. See on jagamatu (va. Analüütilistell kaalutlustel .) Lingvistilise märgi mitte-materiaalne vorm.
Tähistatav on teine märgiosa. Ta on samuti jagamatu. See on vaimne mõiste, idee, kontsept, mida tähistaja tähistab. See ei ole referent v objekt füüsikalises maailmas.
Referents -mingi konkreetne puu, meie füüsilises maailmas. Osutab meie füüsilisele kogemusele puudest.(PUU NÄIDE)
Väärtus on relatiivne , suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega diferentsiaalne, st seda saab määratleda vaid läbi eituse-suhtes teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutumisega.
Mingi sõna on naiselik mehelik . Ütleme tihti endale teadamata seda selle sõna sootunnuste järgi.
PEIRCE
Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B Interpreteeritava mõtte C jaoks.
Märk on autentne Kolmainsuse vorm. Moodustajateks 3korrelaati:
esimene-traadilise suhte esitis
teine-selle Objekt
kolmas-Interpretant(tõlgend, mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteeritavas subjektis.)
Tõlgend ei ole alati individuaalse kogemusega seotud.
Koer näitab koera - viitab koduloomade klassi ühele liikmele.
Kolm märgi esitise ja tema objekti vahelise seose olemise viisi:
Ikooniline suhe-märki interpreteeritakse märgina seetõttu, et ta on oma objektile mingis suhtes või mingil määral sarnane. Midagi tuntakse märgi esitise abil ära , sest ta jagab oma objektiga mingeid tunnuseid või omadusi.
indeksiline suhe-märki interpreteeritakse sellisena seetõttu, et tema esinemine korreleerub mingil viisil tema objekti esinemisega.(kui kaks asja sinevad koos, nii, et üks viitab teisele. NT: kus suitsu, seal tuld .)
Sümboliline suhe-idee ja sõna vormi vaheline suhe, nende vahel on seos. Näiteks kukk-kukeleegu, mitte pärismärgid vaid sümbolilised.
Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess
SEMINAR ! ( SILVI SALUPERE )
Semiootika teadusena:
Vana –Kreekas meditsiin , filosoofia
- Augustinus -keskaja lõpu periood
-John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus- Revolutsioon UURIMINE -teaduste institutsionaliseerimine.
60ndad -80ndad

-Peirce
-Saussure
- Cassirer
- Lotman
-Eco
- Sebeok ( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.)
- Foucault
-Kristeva
-Greimas
-Deleuze
- Barthes

80ndad-90ndad

-Deeley
-M.Lotman
TEADUS:
-19-künenda sajandini oli teadus seotud naturaalse , füüsilise maailma uurimisega. Kõik mis väljapoole jäi oli liigitatud fülosoofi a valdkonda.
-19 ndendal sajandil tekib nähtus nimega Humanitaar teadus.( Sünnib saksakeelses keskkonnas.Hakatakse teaduseks nimetama. Ingliskeelne keskkond seda aga teaduseks ei tunnista. Humanitaarteadus on spekulatiivne. ( KAS SEMIOOTIKA ON TEADUS?)
Mis on teadus
OBJEKT-
-märk-märgisüsteemid
-märgisuhted
-märgiprotsessid
-tähendus-idee
-märgilisus
MEETOD-
-Kuidas?
Mida on üldse uuritud, mis märke ?
-liiklusmärk
-keel
-jäljed
- sümtomid
-žestid, liigutused
-numbrid
-värvid
-vari
-lõhn
-peedeldus
-helid
PÕHILISED SUUNAD
-Saussure( ring, kriips)
- semioloogia
-lingvistika
(ÜLDINE SEMIOOTIKA, TEKIB NENDE KAHE VAHEL)1969
-Peirce( kolmnurk )
-semiootika
-loogika
TEADMINE
- usaldusväärsus
CHARLES WILLIAM MORRIS
Semioos kui 5-liiikmeline suhe
-Märk mesilase tants, koera haiukumine
-interpretaator
-interpretant valmisoleks reageerida märgile
-tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima
-kontekst
SEMIOOSI KOLM MÕÕDET (Chares Morris)
Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine)
Süntaktika : Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta.
Pragmaatika : Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“.
KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR
Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks.
iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi.
ROMAN JAKOBSON
Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika
Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära keele organiseerituse kaks aspekti.
-Tähistatava ja tähistaja seost nimetab ta külgnevuseks ning see baseerub välisel faktoril.
-Seos sarnasusepõhjal on tingitud keele sisemisest faktorist.
Morfeem on morfeem siis kui tas on kõige väiksem tähenduslik ühik.
SEMINAR WINFRIED NÖTH
TOOTJA-TOODE-TARBIJA
Brändi uurimine
kaubamärgi imidž
Asjade tähendus, reklaamide suhestumine eseme tähendusega
-kõige paremast küljest näitamine.
-tähendus võib olla olulisem kui see asi ise
inimesed erinevad selle poolest, milliseid asju ja kuidas nad kasutavad.
Esimene naine kes kandis pükse .
ECO
-semiootilise sfääri reallsus
-sellest allpool mittesemiootilised nähtused. Me ei arva, et neil oleks semiootilisi omadusi. (see lävi on aja jooksul nihkunud)
-AL( alumine lävi) Mis hetkest on ese semiootiline ?
Praktiline tasand. ( on öeldud, et see ei ole semiootiline. Miks?) sest seal on liiga otsene.
Miks osaliselt sellele vastu vaieldakse?
-asjad iseeneslikult on tähenduslilkud, sest neid kasutatakse just nimelt mingil viisil, neid kasutavad mingid teatud inimesed.
Utilitaarne -kasutaja hindab asju kasutusväärtuse järgi.
Denotatiivne- asi tähendab meie jaoks seda, mis on tema kasutusväärtus.
Kui me läheme pesumasina kvaliteeti nt hindama .
eelteadmised on ebausaldusväärsed.
Semiootiline on kõik see, mida saab kasutada valetamiseks.
Kommertsiaalne märk: vahetusväärtus, palju raha saab
kallid asjad ja odavad asjad
Kommertsiaalsus ... hakkab mõjutama kvaliteeti, kallid asjad on kvaliteetsemad kui odavamad.
Sotsiokultuuriline, -kõrgeim, abstraktseim tasand
sotsiokultuurilised märgid: ((defitsiitsus, sotsiaalne positsioon, hind)) Mood.
Kampaaniad , mis jaotavad inimesed gruppideks .
Michel Foucault
TEADMINE
Kolm põhilist uurimistelge
1) teadmine-kuidas oleme konstitueerunud kui oma teadmise subjektid ?
2)Võim-kuidas oleme konstitueerunud kui subjektid, kes teostavad võimusuhteid või neile alluvad ?
3)Subjekt( eetika )-kuidas oleme konstitueerunud kui oma tegevuse moraalsed subjektid?
Kanti 3 antropoloogilist küsimust peegelduvad:mida ma võin teada, mida pean tegema ja millele võin loota.
Foucault-konkreetsus, süsteemipõhisus, erinevused
Kant-universaalsus
Tõde saab rääkida ühes konkreetses ajas ja ühes konkreetses kohas viibides. Peab suhestuma.
Oleviku ajalugu-kuidas oleme saanud selleks, kes me oleme? Kuidas võiksime olla teistmoodi?
Arhiiv:tema jaoks. Süsteem, mis valitseb selle üle, mida me saame öelda ja mida mitte. See piiritleb meie sõnumeid ja ka eritleb neid: arhiiv on „lausungite moodustamise ja teisendamise üldine süsteem.“
Episteem
-inimene sünnib alles modernses episteemis ning „võiks kihla vdada, et inimene kaob, kustub just nagu rannaliivale joonistatud nägu.
Kolm episteemi.
- Renessanss
-Klassikaline
- Modernne
RENESANSS :Kuidas erinevad ajastub märki suhtusid? Ajastute muutudes muutuvad ka vaated, freimid.Märgid on signatuurid, nad on kirjutatud asjade endi sisse või peale. Maailm on loetav justkui raamat. Keel ise on osa asjade korrast mida on võimalik samamoodi maailmast üles korjata.
NT:kui mingi lille peal on islma kujutis siis on ilmselge, et seda saab kasutada silmahaiguste raviks...
Teadmine ei arene pidevalt täiuslikkuse suunas, vaid muutuvad need suhted, kuidas üldse on võimalik teadmise objekti suhestuda(oleks vale käsitleda huulust ja hullumeelset ühtse objektina, mis püsib läbi ajaloo-Foucault: „Hullust ei ole olemas.“
Teadja(subjekt) ei püsi läbi ajaloo samana! Teadmise vormid loovad subjektsust.
VÕIM
Tõde ei eksisteeri väljaspool võimu ega ilma selleta. Ta on seotud võimusüsteemidega, mis teda toodavad ja toetavad , tähendab tõde luuakse mingisuguste sündmuste abil.
Igal ühiskonnal on oma tõerežiim , tõe „Üldine poliitika“.
Ei saa rääkida universaalsest tõest.
Uus meetod, mlle ta nimetab Genealoogiaks.
Seda tuleb määrata kõigepealt negatiivselt, ehk mis ta ei ole, mitte mis ta on.
Kuidas võim toimib?
Võim ei ole miski, mida saab omandada: Võimu rakendatakse lugematutes punktides liikuvate ja ebavõrdsete suhete kaudu.
A sunnib B-d tegema midagi mida too ei taha.
Võim tuleb altpoolt( ei ole binaarset opositsiooni domineerijate ja domineeritavate vahel)
Võimusuhted on kavatsuslikud ja mittesubjektiivsed.
Kus on võim, seal on ka vastupanu, mis ei asu kunagi väljaspool võimu.
Võim ei tulene üksikisiku valikust või otsustusest.
SUBJEKT
Samal ajal nii allutatu kui ka tegutseja .
Võimusuhe eeldab, et seda, kelle üle võimu teostatakse, tunnustatakse kui teatud määral vaba subjekti.
Seksuaalsuse ajalugu: Eetika subjekti eneseloome võimalusena: suhe enesesse, mis ei sõltu teadmisest/ võimust .
Vana Kreekast avastab seksuaalsusega seotud subjekti, kes võrreldes Kristlusest leitava seksuaalsuse subjektiga suhtub selllesse teisiti.
Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule. Kristluses on ihu võrreldes hingega patune .
Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud.
Vana Kreekas on aga läbi naudingu võimalik ennast luua kui aktiivset subjekti.
Eetika kui elust kunstiteose vormimine .
BIOSEMIOOTIKA
Biosemiootika kujuneb 1990 alguses. 25 aastat vana semiootika osa.
Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975)
Praegune paradigma - epigeneetiline pööre 21. Saj.
Biosemiootika.- valdkond , mille uurimisalaks on elusorganismide märgiprotsessid ja tähendusloome.
Biosemiootika otsesest uurimisalast jäävad välja asjad mis seostuvad inimkultuuriga.
See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi.
Keele- eelne teadmine –eeldab
-õppimisvõimet
-(auto) kommunikatsiooni
-vahendatust
Selle tõsikindlus põhineb
-äratundmisel
-seostamisel
-imitatsioonil
Imiteerimine võimaldab tõsikindlust.
Me võime seostada asju konventsionaalsel viisil- tänu keelevõimele
Inimene tänu keelevõimele saab luua teadmisi mis ei ole tõsikindlad.
Biosemiootika probleemideks on...(slaidis)
Nii nagu ilmub semioos ilmub terve võimalus modelleerida maailma.
See areng mis me tegime ema üsas, on võrdlemisi erinv sellest, mis me tegime aasta hiljem.
Organismide vahel on märgilised suhted. Siia puutub üksteise äratundmine
Selleks et järglasi saada, on vaja teist nt ära tunda.
Lõhn, väliskuju, hääl jne
See vastastikkune äratundmine on see kuidas toimub identifitseerimine.
Rühmitumine põhineb kommunikatsioonil ja äratundmisel
Thomas A. Sebeok(oluline)
ZOOsemiootika
Jesper Hoffmeyer (bioloog)
Karl Ernst von Baer
Baer
-areng, ontogenees
-sisemine, organism
Makrotase
Sümbioos
Epigeneerika
Holistlik
Romantism
Kontinentaalne
Darwin
Evolutsioon, fülogenees
Väline, keskkond
Mikrotase
Konkurents
Geneetika
Mehhanistlik
Viktoriaanlus
Anglo-ameerika
Gustav Bunge
-tuntud kui neovitalismi 1 esimesi autoreid
Jakob von Uexküll
-mees kes baradigmade vahet edasi ejas.
EKSAM
Kui lähed aine alla siis leiad Silvi Salupere kodulehe. Põhilehel . Seal on konspektid.
Semiootika ja Semioloogia. Peircelik ja Sausseurilik traditsioon. Kus need on aset leidnud, mis neid iseloomustab.
Võib juhtuda, et pead ühe või teise autori puhul näite tooma .
Milles seisneb keelemärgi arbitaarsus: Saussure. Tinglikkus.
Vormil ja sisul ei ole olemuslikku seost.
Peirce märk: Kolm osapoolt: Mis need on ja mida tähendavad: Objekt, interpretant, märk kui tervik ja märgikandja.
Interpretant- tõlgendav.
Tähistaja ja tähistatav. Saussure
Märgisüsteem ka: Märgi tähendus tuleneb märgisüsteemist. Märgi miniaalne tähendus on see, mille poolest märk erineb millestki muust oma süsteemis.(foneem)
Semioosi kolm mõõdet: süntaktka-kuidas lause osised omavahel koos seisavad. Asjade omavaheline suhestatus süsteemis, pragmaatika-elementide kasutamisega. ja semantika- elementide ja tähenduse vahelised suhted.
Keel ja kõne: mis on saussure jaoks keel ja kõne. ( Langue -keel, parole -kõne)
Paradigmaatika/süntagmaatika: Paradigmaatika põhineb valikuprintsiibil ja Sügmaatika ühendumisprintsiibiga(kombinatsiooniga)
Selektsioon/kombinatsioon:
NT: Süntagmaatika EMA TOIDAB KASSI. (üksteisesuhtes järjekorras ja seoses)
Kuidas tekitada paradigmaatika: Leiame analoogilise variandi mis olukorras on adekvaatne aga struktuur jääb samaks: Isa silitab koera.
Kommunikatsioonimudel ( Shannon -Weaver, Jakobson): On küsitud kahte kõige tuntumat : Kõige vanem: Shannoni oma ja siis edasiarendus Jakobsoni oma.
Kood: Kus on kasutanud ja kes. (Eco, Lotman)(jakobson ka vb)
Kommunikatsiooni mudeli kaudu tuleb see mõiste kas sisse.
Struktuur: Mida me nimetaksime selleks?
Strukturalism : Iseloomusta( Parthes)
Primaarsed ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid(Tartu moskva koolkond(lotman)
Biosemiootika, kultuurisemiootika , sotsiosemiootka: Millega tegelevad, peamised esindajad, olulisemad saavutused, ideed jne.Mille poolest erinevad.
Kultuurisemiootika, sotsiosemiootika:
Kultuuritekstuaalsus, inimeste suhted teksti
Sotsio: inimese ja ühiskonna suhted
Minimaalne semiootiline mehhanism (Lotman): Mida on vaja et see toimiks.
Tekst , kultuur, semiosfäär: Mille poolest on olulised.?(Lotman)
Umwelt (omailm) Uexküll: Biosemiootika