Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kõnetegevus" - 20 õppematerjali

kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism – kõne funktsionaalsüsteem.
thumbnail
3
docx

Kõnetegevuse psühholoogia

Need võivad olla kas esemed või inimene, kes suunaks ja toetaks toimingu juures last. Täiskasvanu, kaasaarvatud õpetaja on väliseks abistajaks ja lapse sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE...

Eripedagoogika
252 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Jõuti edasi et kõne sõltub situastioonidt, et mis olukorras, ma midagi räägin. Nt tõsta jalg! Kas siis oma jalg või teise jne? Keele kasutusvõime on individuaalne. Mmillest see võime siis seinseb? Mis võimaldav halvemine/parmeini künelda, kirjutada, mõista jne. Siis hakati neid küsimusi aju tegevusega seostama. Kõnetegevus ja selle modelleerimine ­ püüti kirjeldada kõnetegevuse erinüansse. Jõuti järledusele, et peab uurima 3 asja: kõnevõime mingil määral eirneb (et eri rahvustel keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles. Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt oluline!). (vt see punkt slaidilt üle!!) PsL peaks uurima a)inimesie kui isiksuse suht künetegvuse struktuuri (kindlate op-de järjestus) ja funtkisoonidega...

Pedagoogika
396 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Semiootika ajalugu

Nt ehatäht ja koidutäht on yhe ja sama osutuse eri tähendused. Saussure Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad/esitavad selle akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Sünkroonia ­ diakroonia Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond üldgrammatika. Diakroonia...

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kakskeelne laps

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism ­ kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel....

Lapse areng
247 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kakskeelsus

2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus ......................................................................................... 4 2. Multikltuursest õpikeskkonnast................................................................................................ 6 2.1 Teises keeles õppivate laste raskused............................................................................... 6 2.2 Õpetaja rollid multikultuurses klassis................................................................................. 7 Kokkuvõte...

Eripedagoogika
147 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keel ja Kõne

Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid...

Psühholoogia
183 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Sissejuhatus semiootikasse

6)Kommunikatsioonimudel- (7.loeng slaidid 6-12) 7)Keel ja kõne (Saussure) - Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid (kõne heli/abstraktsioon), tähed kirjakeeles. Tähistatav - mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Väärtus-relatiivne, suhteline omadus. Keel on...

Semiootika
170 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani

Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ­ ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 ­ 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele....

Eelkoolipedagoogika
310 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõneteo teooria, semiootikakoolkonna käsitlus.

Austin:Ütlused on olulised mitte sellepärast, et nad kirjeldavad asju, vaid seepärast, et nad teevad midagi. John Rogers Searle arendas Austini kõneteooriat edasi: Kõne on ka tööriist ja selle kasutusel on tagajärjed. Ütlus on öeldud sõna või sõnade rida. Need ei ole üksteisest eraldatud ja iseseisvad, vaid kujutavad endast pigem telliseid, millest taotluslik (intensionaalne) kõnetegevus koosneb: Esitised (Propositional utterance) ­ viitavad teistele asjadele Illokutiivsed ütlused ­ taotlus suhelda (vastastoime), Perlokutiivsed ütlused ­ taotlus mõjutada käitumist. Searle jagab kõneteod 5 suurde klassi: tõdemused, tundeväljendused(kirjeldavad olukordi ja tundeid), kohustumised, juhised ja kehtestused( muudavad olukordi,maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi) Kohustumised, juhised ja kehtestused muudavad olukordi: maailma korraldatakse ümber...

Kommunikatsiooniteooriad
13 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keelesemiootika

Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi ­ häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles...

Semiootika
76 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Semiootika konspekt ja küsimused

" Üldprintsiip -- märgi pidevus ajas, mis on seotud tema muutlikkusega ajas. Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime (see ei ole keeleprobleem), vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks...

Semiootika
176 allalaadimist
thumbnail
3
docx

1-2 aastase lapse kõne areng

Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ­ ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 ­ 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele...

Lapse areng, jälgimine ja...
49 allalaadimist
thumbnail
7
docx

K�netegevuse ps�hholoogia

Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel...

177 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

Selgitada, selgitada, selgitada! Nt Miks peab ütlema tere? Viisakuse pärast ei ole vastus · Õppekirjandus sakib. Õppigu psühholingvistikat. · Kõnearenduse ja keelearenduse aluseks on taseme hindamine. Teadus sellest, kuidas aru saada, edasi anda jms. 1. loeng. Kõnetegevus · üks kognitiivse PSL harudest ­ 3. etapp eksole · Alus- Võgotski tegevusteooriast. · Tegevus on inimese käitumine, aktiivsus. - praktiline tulem- soki kudumine. Praktilisest tegevusest saab alguse vaimne tegevus ja suhtlemine. Mida rohkem me tegevuse juurde räägime, seda rohkem areneb intellekt jms. - vaimne ­ eksamiküs saab selgeks - kombineeritud VT 3. slaid TULEB SELGEKS TEHA, MIDA ON LAPSELE ÕPETATUD enne kui näpuga näitama hakatakse, et seda ei oska...

Pedagoogika
159 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...

Erivajadustega laste...
227 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keeleteaduse alused II

Mõiste „etnolingvistiline vitaalsus" (järgnevas lihtsalt „vitaalsus") võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esita...

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Semiootika eksamikusimused

Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Semioloogia on semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide jamärgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Kõne — realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit Semantika – semioosi üks dimension. Märkide seos asjadega, mida nad tähistavad. (Mida see tähendab?). Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD; semantiline külg (diskursus) peab olema MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja arusaamise vahel peegeldab vaimu kahte eriomadust: ühelt poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust....

Semiootika
58 allalaadimist
thumbnail
30
doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide jamärgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. 3 Kõne — realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit Semantika – semioosi üks dimension. Märkide seos asjadega, mida nad tähistavad. (Mida see tähendab?). Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD; semantiline külg (diskursus) peab olema MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja arusaamise vahel peegeldab vaimu kahte eriomadust: ühelt poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust....

Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus semiootikasse

Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...

Semiootika
14 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...

Eripedagoogika
272 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun