1. Miks nimetatakse keelt märgisüsteemiks? 2. Milline seos valitseb tähistatava ja tähistaja vahel? 3. Kuidas liigitatakse keelemärke? 4. Mida me mõistame ikooni, indeksi ja sümboli all? 5. Vasta õpikust lk 25 küsimusele 3 6. Mida tähendab liitmärk? 7. Tee õpikust ülesanne lk 25 nr 4 1. Mõtted on teadvuses enamasti keelelisel kujul. Sümboliseerimisvõime kokkuleppelisele signaalile kindla tähenduse andmine. Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid laused 2
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st
aga märgi õõnestamise kaudu on temas toimunud midagi, mis on siiski tähistamisele kui protsessile omane. 2. Millistest mõttetraditsioonidest Laclau teoreetilises plaanis lähtub? Strukturalismist ja idealismist. 3. Kuidas välistav (antagonistlik) piir funktsioneerib tähistamisprotsessi ülesehitava printsiibina? Välistav piir on audentne piir, mis välistab ühe osa samast süsteemist, aga ei aktualiseeri kumbagi poolt piirist. 4. Kuidas tühi tähistaja terviklikkuse konstrueerib? Igasugune tähistamissüsteem liigendub tühja koha ümber, mis tuleneb võimetusest produtseerida objekt, mida süsteemi süstemaatilisus sellest hoolimata nõuab. See ei tähenda, et võimatusel pole asukohta, vaid võimatus on reaalne, millele tühi tähistaja osutab. 5. Miks ei ole Laclau jaoks tähistamisprotsessi lõplik sulgemine võimalik? Tähistamisprotsessi lõpliku sulgemise jaoks peaks kätte jõudma hetk, kus
Sümboli puhul on esitise ja objekti vaheline seos konventsionaalne, meelevaldne (näiteks riigilipp, sõna, punane kaart jalgpallis). Ikooniga on tegemist juhul, kui esitis on objektiga seotud sarnasuse kaudu (näiteks foto kellestki või millestki). Eksamil tuleb analüüsida, mis on ikoon, indeks, sümbol. Saussure'i märgimudel (tähistaja ja tähistatav) Tähistaja on märgi materiaalne pool (sõna ,,puu" nii öelduna kui ka kirjutatuna, pilt puust vms). Tähistaja kutsub esile tähistatava, mis on mentaalne mõiste, idee või kontsept, mis tekib meie peas (ettekujutus puust). Me näeme, et Saussure'i kaheosalisest märgimudelist puudub reaalse maailma objekt, mis oli olemas Peirce'i triaadis. (Keele)märgi arbitaarsus Saussure'il Saussure rõhutas, et (keele)märk on arbitraarne side tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne. Ei ole mingit
3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel puudub motiveeritud seos. Ssõnad, kus see seos esineb on onomatopoeetilised. Loodushääli ja helisid jäljendavad sõnad. 4. Sünonüümia on selline nähtus, millel on üks tähistaja ja mitu tähistavat 5
tähistaja häälikujärjend referent emakass kass objekt (kassipilt) Keelemärkide liigid: 1) Ikoonid tähendus on mõistetav seletuseta, referendiga piltlikult sarnane 2) Indeksid loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab, nt need, see,(kassikäpa pilt) 3) Sümbolid tähendus kokkuleppe alusel, seos tuleb ära õppida Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne ajalooliselt kujunenud, ei ole põhjendatud, kokkuleppeline tähendus kokkuleppe alusel. Diagrammid on sümbolitest koosnevad ikoonid. Maakaardid kujutavad objekte ikooniliselt, kuid objektid on tähistatud sümbolitena. 3. Keele teke ja ränded Keel tekkis umbes rohkem kui 100 000 a tagasi. Keele tekkimise hüpoteesid: Polügeneesi teooria keeled tekkisid maailma eri paigus teineteisest sõltumata umbes 50 000 a tagasi.
idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione interlingue ehk oktsidentaal (occidental) interslaavi keel 3. Kuidas peegeldub keeles kultuur?' Tänu keelele räägitakse oma kultuurist, keel on ise kultuuri osa. 4. Mis on keelemärk ja millest see koosneb? Keelemärk-sõna, koosneb tähenudsest ehk tähistatav, sellega seotud signaalid (tähistaja) 5. Mida tähendab, et keelemärgi tähistava ja tähistaja suhe on meelevaldne? Sõna ja ese pole seotud 6. Millised on märkide liigid? Selgita ja too näiteid: ikoon; indeks, sümbol. Ikoon- nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Neid kasutatakse sageli juhtnööride andmiseks või emotioonide väljendamiseks. Ikoon on keelemärk sarnasuse alusel. Nt emoij Indeks- on keelemärk loomuliku seose alusel
Märgiteadust nimetatakse semiootikaks. Enamus inimesed ei mõtle pikemalt märkide olemuse üle,sest neil ei ole selleks lihtsalt vajadust.Tähtis on inimestele meelde tuletada,et märgid pole alati olnud nii iseenesestmõistetavad,kui praegu. Ilma märkideta oleks suhtlemine võimatu, sest keel on märgisüsteem.Tüüpilised keelemärgid inimkeeles on sõnad .Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks.Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne. Häälikujärjend ei tule kuidagi tähistatavast endast või selle mõistest.Keelemärke on kolme liiki:ikoonid,indeksid ja sümbolid.Kõik kolm märki esinevad niihästi verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ikoon on märk,mis on sarnane objektiga või tegevusega,millele ta viitab.Indeksiks nimetatakse sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab.Sümbol on keelemärk,mille tähistaja ja tähistatava seos on meelevaldne ja kokkuleppeline.
1. Keele ülesanded Keele ülesanne on olla, kui suhtlusvahend, väljendamaks ennast, oma mõtteid, tundeid. Keel on kommunikatsioonivahend, mõtlemisvahend ehk kõige polüfunktsionaalsem suhtlemisvahend, mida teatakse. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikooniks nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nim. sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitaarne ja konventsionaalne. Enamik inimkeele sõnu on sümbolid. 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 6000-8000 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. 4. Suurimad keeled (5) Keelkonnad: Uurali keeled, Indoeuroopa keeled,Altai keeled,
Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Ta võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus
kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris):
M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hääliku- järjend tähistaja referent Tähenduse koostisosad ·Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. ·Ekspressiivne tähendus on keelendi
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet
Kust läheb keelepiir, on poliitiline mitte lingvistiline otsus. Keel on dialekt, mis on varustatud armee ja laevastikuga. Kui ei, siis pole. Keelkonna piirid on suvalised, kui rääkides kõnedest (nt Valgevene dialekt võib kuuluda ka leedu keele dialekti alla vm). Et nendest raskustest üle saada, tuleb asetuda keele pinnale. Heli ja mõte, nendest vastavus võimalik ainult tänu sellele, et neid väljendab keelemärk. Keelemärk on abstraktne. Sellel on kaks tähtsat omadust, märk on tähistaja ja tähtistatu lahutamatu seos. Nt paberileht koosneb kahest poolest, aga need pooled pole lahus. Ühele poolele tehes punkti võib selle vastavusse panna teise poole punktiga. Märk ei esinda mitte midagi, ta väljendub. See, mis ühendab tähistajat ja tähistatavat, see seos on meelevaldne. Tähistaja ja tähistatav ei käi eraldi. Erinevalt helidest ja mõtetest. Tähendus ja väärtus: * tähendus: see, mis seob märgi ja tema keelevälise reaalsusega. Seos keelevälise reaalsusega
1.Millal tekkis keel,millal kiri? keel u sada tuhat a,kiriu 5tuhat a 2.Millest koosneb keelemärk, mis seos on nende osade vahel? koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist,tähistatav;tähistaja, seosmeelevaldne e arbitraalne suhe ning ka kokkuleppeline e konventsionaalne suhe 3.Kuidas tekkis keel ühe müüdi või legendi järgi? Kirjelda seda. 4.Nimeta keele 5 funktsiooni.1.keel,kui info edastus vahend 2.kui suhtelmisvahend 3.kui mõtlemisvahend 4.kui kuuluvuse väljendaja 5.kui emotsioonide väljendaja 5.Mis on homonüüm, polüseem, sünonüüm, antonüüm? homon samakujulised,aga erineva tähendusega sõnad polüseemehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene sünonon häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna antonvastandsõna 6.Millise meetodi abil uuritakse keeli? Selgita, mida siis tehakse. (võrdlev ajalooline!)kirja,helisalvestamise kaudu, teadus on suutnud kaudseid me...
Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
mõtlev vaim saab teisele sõnumi edastada. Filosoofias on märgi loomust kaua arutatud. Algselt oli keeleteaduses ja hiljem semootikas kaks koolkonda: ühed uurijad pidasid märke düaadilisteks suheteks (kahe asja vahel), teised panid ette tõlgendada märke triaadiliste (kolme asja vaheliste) suhete rekursiivses mustris. Charles Sanders Peirce'i järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks. Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad organismid, inimesed ja sotsiaalsed grupid.Inimesele eriomane märgisüsteem on keel. Struktuur – mudel, mis on üles ehitatud teatud lihtsustavate operatsioonide abil. Vajalik, et oleks võimalik nimetada sarnaselt erinevaid asju.
.. KORDAMINE FERDINAND DE SAUSSURE -Keel on märgisüsteem abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem. See on olemas sõltumatult, eelneb keele individuaalsetele kasutajatele. -Kõne on konkreetsed keelekasutuse juhud. -Keel+kõne =kõnetegevus. Tähistaja on 1 kahest märgiosast. See on jagamatu (va. Analüütilistell kaalutlustel.) Lingvistilise märgi mitte- materiaalne vorm. Tähistatav on teine märgiosa. Ta on samuti jagamatu. See on vaimne mõiste, idee, kontsept, mida tähistaja tähistab. See ei ole referent v objekt füüsikalises maailmas. Referents-mingi konkreetne puu, meie füüsilises maailmas. Osutab meie füüsilisele kogemusele puudest.(PUU NÄIDE) Väärtus on relatiivne, suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega diferentsiaalne, st seda saab määratleda vaid läbi eituse-suhtes teistesse süsteemi elementidesse
1. Keele ülesanded – 1)Suhtlemisvahend 2)Informatsiooni vahendamine 3)Mõtlemisvahend 4)Väljendab kõneleja intentiteeti 5)emotsioonide väljendamine 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keel kui märgisüsteem – sõnad on inimkeeles tüüpilised keelemärgid. Ikoon – märk, mille tähistaja on sarnane objektiga v tegevusega. :D :P (käärid, ümbrik) Indeks – märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Norskamine magamist, haigutamine väsimust. Sümbol – keelemärk, mis on kõigeenam kokkuleppeline. Nt lõpmatuse märk, originaali märk, mees/naine. 3. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. 4. Suurimad keeled (5) – 1)mandariini 2)hispaania 3)inglise 4)araabia
Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks. suunavad subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, tema kohta midagi ütlemata. Interpretatsioon võib toimuda vaid keele põhjal. IKOONILISED MÄRGID - 4 Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Näiteks: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline märk, kui tema kui tähistaja ja tema ema kui märgitsetava vahel on topoloogiline sarnasus. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. SÜMBOL sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt.
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res)
ei ole üheselt mõistetavad. Pärisnimi(on unikaalne)-Toomas, Rita, Margaret Mitchell Mida tihedamini on mingi element seotud teistega, seda suurem on ta 8. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt se Deskriptsioonid(igal asjal on oma nimi, aga deskriptsioone võib olla väärtus. Märgil on ka tähendus- üks pool on tähistaja ja teine tähistatu. Üks keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete palju): ,,Tuulest viidud" autor, praegune rootsi kuningas pool ei saa olla ilma teiseta. Märk on struktuur, mis koosneb nendest kahest keele ja mõtlemise suhteid. mida ja kuidas me räägime asjast. b) osutuse teooria
ehk märgitoime/protsess. Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel, veel on märgisüsteemid näiteks liiklusmärgid, noodikiri. Märgisüsteem nagu ongi Morrise süsteem. 2 elementi: tähistatav ja tähistaja Tähistaja on sõna „puu“, tähistatav on see puu, mis sul tekib aju Hiljem lisanduv osutus, siis on semantiline kolmnurk Kunagi ei eksisteeri üksi, on osa suuremast süsteemist, mis on omakorda osa suuremast süsteemist Märk koosneb Saussure kohaselt tähistajast ja tähistatavast. Peirce: märk, tõlgendaja, objekt Saussurel 2, Peircel 3! Peircel: märktriaad – märk, tõlgend, objekt. Märk on suhtes objektiga, siis tekib automaatne tõlgendus
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasi andmiseks. Tähistatav e. tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e.
Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. Reaktsioon kujutisele sõltub meie eelnevast kogemusest, habitusest jmt. 7. IKOONILISED MÄRGID - On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. Mittesümmeetriline representatsiooniline seos: "ikooniline märk kujutab oma objekti, mitte vastupidi." (Wallis). Mitte tingimata. Mona Lisa, tema portree, reproduktsioon, foto -- ajaline, diakrooniline järgnevus. Kuid Peirce´i
Keeleteadus mitte ainult, et võib mööda minna teisi keeletegevuse elemente arvestamata, vaid ta on võimalik üksnes siis, kui teised elemendid on välistatud. Märk on süsteemi osa ja teda saab iseloomustada läbi süsteemi struktuuri. Mida tihedamini on mingi element seotud teistega, seda suurem on ta väärtus. Lisaks väärtusele on märgil ka tähendus. Saussure'i jaoks ei ole märk elementaarne, ta on kilateraarne?? üks pool on tähistaja ja teine tähistatu. Üks pool ei saa olla ilma teiseta, nagu paberileht. Tähistaja ja tähistatu vahel on suhe. Märk on struktuur, mis nendest kahest asjast koosneb. Keeles tuleb eristada kahte seisundit: Sünkroonia selles sisaldub diakroonia; Diakroonia tuleb välja otsida, kuidas see kujuneb. Keele reegleid on 2 tüüpi (sünkroonia): Süntagmaatilised käsitlevad seda, kuidas elementidest moodustada ahelad; assots. Morrise süntaktikaga
süsteemi raames piisavalt erinevate tunnuste kaudu. Prototüüpanalüüs- maailma mitmekesisus ja selle tajumine: mõistekategooriad on hajusate piiridega. Prototüüp on hajusate piiridega mõiste tähenduse tüüpiline esindaja. Prototüübid korrastavad meie mõistesüsteemi ja toovad esile seoseid süsteemi elementide vahel: põhitasand(tool), ülatasand(mööbel), alamtasand(tugitool). Põhitähendus- invariantne kõigil kasutusjuhtudel, rõhutab viitesuhet tähistaja ja tähistatava vahel. Tähendusvarjund-lisab mingi nüansi kas konteksti või tähendusnihke tõttu. Konnotatsioonid-väljendavad hinnanguid, suhtumist, tundevarjundeid. Usuaal e.tavatähendus- püsiv mistahes kontekstis, võrreldav põhitähendusega. Okasionaal e.juhutähendus- kõrvalekalle tavatähendusest, markeeritud nagu konnotatsioonidki. Konnotatsioon on püsiv, juhutähendus mitte. Otsene tähendus- denotatiivne. Ülekantud tähendus- metafooriline ja metonüümilne
Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus ,,Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikud kõnesündmusi, ehk parole'i-sündmusi." Keelemärk : tähistaja ja tähistatav (nt telefon = ese ja sõna ,,telefon") Tähistaja ja tähistatava seos on kokkuleppeline, meelevaldne Horisontaalne (sünkrooniline) ja vertikaalne (diakrooniline) telg. Näide: Ema vaatab televiisorit. Isa vaatab televiisorit. Laps vaatab televiisorit. Perekond vaatab televiisorit. Perekond vaatab aknast välja. Struktuuri mõiste Terviklikkus: Elemendid on allutatud tervikule, samas ühe elemendi muutumine toob
St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kirjutamisel ning ajus tekib kohesel kassi pilt ja inimene saab aru, et jutt käib kassist, täna nende tähtede selgeks õppimisele ja lugemisoskusele. See, et keelemärk on duaalne tähendab seda, et keelemärk koosneb kahest osast, ehk tähistajast (p+u+u) ja tähendusest (puu). Motiveerimata ja motiveeritud seos. Motiveeritud seos on see, kui märgi tähistaja näeb tähenduse moodi välja, st, et nt kui on mingi pilt, millel on kriips peal või kõrval sõrme viibutav märk, tähendab see, et tegevus või pildil olev asi on keelatud, kui on aga roheline rõngas ümber ja kõrval pöidla märk, on tegu lubatud asja või tegevusega. Motiveerimata seos on see, kui märgi tähistaja kujul ja tähenduse sisu vaheline seos puudub, st, et tegu on lihtsalt järjest asetsevate tähtedega, mille
Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime (see ei ole keeleprobleem), vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks Väärtus (valeur)-- relatiivne, suhteline om-s. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on
Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. 14. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Märk on seotud objektiga saranasuse kaudu. Peirce'il 3 ikooni alamklassi: kujundid, diagrammid ja metafoorid. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud. Eristab loomulikke ja kunstlikke(termomeeter). * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad:
asutamisaktile. Traditsiooniline vene üliõpilaste püha, mida Narvas on tähistatud 1990. aastate keskpaigast. Selle puhul toimub tõrvikurongkäik ja esmakursuslaste pühitsemine tõeliseks üliõpilaseks. Vene keisrinna Jelizaveta II 25. PAAVLIPÄEV Eestis saartel, määrati Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud pühaks. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistaja, mistõttu pidi selleks ajaks alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talvepoolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased. Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike päikseline ja soe suvi ning hea saak sajune ilm haigused ja vihmane suvi. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
Ego Id Teadvus Super-Ego Mitteteadvus Laps-nooruk Alateadvus Imik Peeglifaas Täiskasvanu Subjekt enne tema enese Mina sündi Tähistatav Auk kõnes Tähistaja Lihtne puhas Reaalsus on algselt olemasolev, selle juurde kuuluvad instinktid, vajadused jne. Ta ei saa olla ei hea ega halb. Ta on samaaegselt piiritletud ja absoluutne. Suhtes Reaalse ja Sümboolse vahel ja nende suhete tulemusel tekkiva maailma vahel sõltub kõik subjekti positsioonist. Subjekti positsiooni aga määrab eelkõige ära tema koht sümboolsuses (see määratletakse ära sümboolsest maailmast kõne maailma). Ego tuumaks on verbaalne nimetus
Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente STATISTILINE INFORMATSIOON see põhineb koodi (sõnade) märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel BITT informatsiooni statistiline ühik EKSTRAVERBAALNE keeleväline DUAALNE kaheplaaniline REFERENT ese või nähtus, millele tähistaja (sõnakuju) osutab ARBITAARNE meeleväline ONOMATOPOEETILISED SÕNAD mitmesuguseid hääli matkivad sõnad SÜMBOL liik märke IKOON on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis SEMANTIKA tähenduste uurimine FONOLOOGIA häälikulise struktuuri uurimine FONEETIKA päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine LEKSIKON sõnavara, kinnistunud sõnade allsüsteem MORFOLOOGIA sõnade sisestruktuuri allsüsteem
.. võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti algkodus lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist keelt (inglise,vene keel ) pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina..
millel on oma kindlad kasutusalad. 9. Keeletüpoloogia keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. 10. Grammatiline kategooria koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Näiteks kääne, aeg, isik. 11. Keeleuniversaalid vt ette poole. 12. Häälik Väikseim kuuldeliselt erisatatav inimkõne üksus. 13. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus Tähistaja on vorm, mida antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, tähistatav on pilt. Kaksikliigendus: Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks: h, o, b, u, n, e. See on teine liigendus. 14. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnekommunikatsiooni ahel: Kõneleja mõte kõnesignaal kuulaja mõte
rekonstruktsioon, et seletada praeguseid erinevusi Boppi ja Grimmi ajastul oli see iseenesestmõistetav, et selline keel olemas Uusgrammatikud arvasid, et pigem konstruktsioon, et keelt polnud olemas A.Kuhn avastas, et eri keeltes sarnaseid fraseologisme (vm), nt "kustumatu tuli" mitmetes keeltes sarnane, järelikult on olnud inimesi, kes seda rääkisid Keel on puhas suhete süsteem Keel kui märgisüsteem Märk koosneb kahest komponendist: Tähistaja & tähistatu, need ei tähenda sisu ja vormi Kumbki ei saa olla teiseta Saussure'i metafoori järgi need on nagu paberilehe 2 poolt, pooled eraldatud, kuid on lahutamatud see metafoor töötab enamasti, mitte alati (õppejõud keeras lehe kokku, nii et sel on vaid 1 pool) Märgi arbitraarsus (suvalisus) Tähistaja lineaarsus .. Keeles on tähistaja ja tähistatu suhe suvaline (arbitraarne) Tähistaja ei ole heli, vaid abstraktne "akustiline kujund"
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk
Aga ühest pilgust filmiajaloo nii kõnekale peatükile siiski piisas, et filmile tevikuna anduda ja peategelasele kaasa elada. Tänapäeval teab muidugi igaüks enne filmi nägemistki, et Orlok on vampiir, kuid Murnau film oli mõeldud tema kaasaegsetele. Aga ka meie kaasagseid on see film kahtlemata palju mõjutanud. Kaadrid, mis ,,Nosferatust" otseselt järgmistesse vampiiri- jm õudusfilmidesse jõudsid, on järgmised: kurjuse kehastaja liikuv siluett või vari ülimate õudusehetkede tähistaja ja tekitajana, krahv Dracula iseloomulik liikumisviis ja riietus (pikk must kuub, keep või mantel), pulksirge kirstust ülestõusmine, iseenesest sulguvad uksed jne. Selles filmis on Orlok täielik stiilietalon, keda (erinevatel põhjustel) tänapäevases popkultuuris seniajani jäljendatakse või järgitakse. Aili-Maarja Mäeniit
Ei kehti: p on paratamatu p on aprioorne Leidub paratamatuid tõdesid, mis on aposterioorsed. Saul Kripke Näiteks teaduslikud identsusväited on paratamatud, kuid neid saab teada vaid empiiriliselt. Vt. Nimetamine ja paratamatus, 1980. "H2O = vesi" eesti k. 2001 Mõiste "vesi" on jäik tähistaja - ta tähistab igas võimalikus maailmas H2O-d. Sellest ei järgne, et "H2O" ja "vesi" oleksid sama tähendusega. Aprioorsus ja paratamatus Ei kehti: p on aprioorne p on paratamatu Leidub aprioorseid tõdesid, mis on kontingentsed. "Ma olen praegu siin". Vaatleme varrast S, mida kasutatakse väljendi "üks meeter" osutuse fikseerimiseks. Keegi otsustab, et väljendiga "üks meeter" tähistakse selle varda pikkust
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mõned a...
monoteism usk ainsasse, kõikehõlmavasse Jumalasse pindstruktuur nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund postmodernsus ühisnimetaja muutustele inimeste mõtlemises, kultuuris psühhoanalüüs Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria; selle kohaselt enamik inimese käitumisest määratud ära psüühikasiseste jõudude poolt seem tähendusüksus; tähenduse väikseim koostisosa semantiline kolmnurk süsteem, milles on tähistaja, tähistatav ja objekt semiootika teadus märkidest ja märgisüsteemidest semiootiline ruut - ühe või teise semantilise kategooria loogilise artikulatsiooni visuaalne representatsioon simulaakrum süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu Sinn lause ,,mõte" sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed
Need 3 vastavad klassikalisele retoorika jaotusele. stilistika fonoloogia kompositsioon süntaks temaatika semantika Semantika: Kuidas ja mida tähendab/tähistab tekst? ”Kuidas” on lingvistilise semantika probleem, kuid lingv. sem. on piiratud; jääks kõrvale keelemängud, konnotatsioonid – kõik, mis on fraasi piiridest väljas. Tähistamine (signification) on l. s. objekt. Tähistaja kutsub esile ettekujutuse tähistatavast. Tähistamise määratleb sõnaraamat. Sümboliseerimine (symbolisation) – üks tähistatav sümboliseerib teist tähistatavat – tekib lausungis, süntagmaatilises ahelas. Tekstisisene sümbolism- ühe tekstiosa jaoks on tähistatavaks teine tekstiosa (nt. personaaži iseloomustavad tema teod, portree. Või kui teksti on lülitatud autori abstraktsed arutlused, on nende illustratsiooniks süžee. Nt. “Tões ja õiguses”).
(nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirja algus - Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi). Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia)
fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem.
fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem.
fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem.
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
