Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane
vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Sümbolid on olemas ka loomadel- sabaliputamie avaldab meelt. Suund, Kontakt, Subjektiivsus. Kokku on igas keeles 216(6x6x6 Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või b) semioos ja selle dimensioonid Inkas 4. midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa
-värvid -vari -lõhn -peedeldus -helid PÕHILISED SUUNAD -Saussure( ring, kriips) -semioloogia -lingvistika (ÜLDINE SEMIOOTIKA, TEKIB NENDE KAHE VAHEL)1969 -Peirce(kolmnurk) -semiootika -loogika TEADMINE -usaldusväärsus CHARLES WILLIAM MORRIS Semioos kui 5-liiikmeline suhe -Märk mesilase tants, koera haiukumine -interpretaator -interpretant valmisoleks reageerida märgile -tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris) Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine) Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks.
kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru – pakkus juba Peirce o Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on
On üks lingvistika osa. semioloogia kui üldise märgiteaduse mõiste, kus uurimisobjektiks on märk (eelkõige keelemärk) ja tähistaja/tähistatava suhe ja mida iseloomustab rekonstruktsioon. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis oli enne sümbolite kasutuselevõttu Biosemiootikat võib määratleda kui teadusharu, mis on pühendunud semiootiliste (üldlingvistiliste) nähtuste uurimisele biosüsteemides. Lühemalt - see on semioosi teooria elusolendeis, ehk märgiõpetus bioloogias. Ehk ka - elunähtuste interpreteerimine ligvistiliste või keeletaoliste nähtustena. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide (sealhulgas molekulide) kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt kui molekulide kogumit ja keemilisi reaktsioone. * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke problem. On semiootika valdkond, mis vaatleb kultuuri kui semiootiliste
Tema uuendused loomade pidamisel võeti kasutusele paljudes maailma loomaaedades. Loomad reageerivad ja panevad tihti palju kergemini tähele märke, mida meie neile saadavad, kui meie märke, mida nemad meile saadavad. 8) Martin Krampen (1928-) – saksa semiootik, semiootikaprofessor Göttingenis. Ta on töötanud visuaalsemiootika ja keskkonnataju valdkonnas, olles ka professionaalne kunstnik. Sai tuntuks fütosemiootika (vegetatiivse semioosi) alase tööga, mis hiljem kujunes oluliseks suunaks semiootilises bioloogias e biosemiootikas. Fütosemiootika – uurimus taimedevahelise märgiprotsesside kohta. 1970ndatel hakkas Krampeni töödest huvitma Sebeok. 9) Thure von Uexküll, et al– endosemioos – Thure panustas palju nii meditsiini ja biosemiootikasse. Alustas Glotteral konverentse, seal kohtusid euroopa semiootikud ameerikasemiootikutega. Rahvusvaheliste biosemiootika
3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne) Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama
millest saab moodustada proportsioone. Morrise arvates on semantika pragmaatika ja süntaktika kõrval üks semiootika dimensioonidest. Semantika võib olla nõrk või tugev. Nõrk ehk signifikatiivne semantika on keel reeglite ja semantikaga, kus tähendus on kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalses ehk tugevas semantikas on oluline osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. - PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid,
2 tähistaja/tähistatava suhe ja mida iseloomustab rekonstruktsioon. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis oli enne sümbolite kasutuselevõttu Biosemiootikat võib määratleda kui teadusharu, mis on pühendunud semiootiliste (üldlingvistiliste) nähtuste uurimisele biosüsteemides. Lühemalt - see on semioosi teooria elusolendeis, ehk märgiõpetus bioloogias. Ehk ka - elunähtuste interpreteerimine ligvistiliste või keeletaoliste nähtustena. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide (sealhulgas molekulide) kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt kui molekulide kogumit ja keemilisi reaktsioone. * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke problem. On semiootika valdkond, mis vaatleb kultuuri kui semiootiliste
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste.
piire. Lisaks mainib ta, et seesugune sotsiaalse pärilikkuse ja geneetilise pärilikkuse seos tuleneb orgaanilisest valikust, mis tähendab, et kuna samas keskkonnas elavatel organismidel on ka sarnane geenipagas, siis sarnaselt käitudes võivad avalduda samad omadused kindlas keskkonnas kohanemiseks. Intelligentsus ja semioos Hoffmeyer seletab, et tihti on märkamata jäetud võimalus loomade intelligentsust mõõta, jälgides looma võimeid kasutada semioosi oma eesmärgi poole püüdlemisel. Ta mainib, et üks oluline omadus, mida omavad pea kõik olendid, kes liiguvad, on propriotseptsioon – teadlikkus oma keha paikńemisest ning liikumisest. Maurice Merleau-Ponty arvates eelneb selline enese tajumine arenenumale mõttetegevusele, mille puhub tekib subjektil subjektiivne arvamus. Loomade intelligentsist aitab paremini aru saada ka teadmine, et ka nemad näevad mõnikord und
seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Semioosi 3 mõõdet (Morris): 1) Semantika tähistab (märk-- ese) 2) Süntaktika kaasab (märk märk) (Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste)) 3) Pragmaatika väljendab (märk subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. ! Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne) · SEMANTIKAS on oluline mõtestatus · SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist
iseloomustada kui põhimõttelist polüglotismi. ... Kultuurimehhanismi olemusega seotud mitmekesiste suletud semiootiliste moodustiste kasv soodustab igati antud kultuuris ringleva informatsiooni mahu suurenemist ja järelikult maailmas orienteerumise efektiivsust. Kuid ta sisaldab ka omapärase „kultuuri skisofreenia“ ohtu, tema lagunemist paljudeks vastastikku antagonistlikeks „kultuurilisteks isiksusteks“. Kultuurilise polüglotismi situatsioon võib üle kasvada antud kultuuri semioosi „Paabeli torniks“. Ühetaolisuse kasvu tendents. ... Juba kultuuri struktuurisõlmede vaheliste kommunikatiivsete seoste süsteem ja pidev vastastikuse tõlkimise vajadus loovad aluse teist tüüpi korrastatusele: ühtsele struktuurile, mis „võtab maha“ osade mitmekesisuse terviku korrastatuse nimel. Kõige täielikuma rakenduse leiab see tendents metakeeleliste ja metatekstiliste moodustiste hargnevas süsteemis, ilma milleta ei ole ühegi kultuuri olemasolu võimalik
Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest
toolide hulka. Vana kreeka paradoks: ühes külas oli habemeajaja, kes ajas haebt kõigil, kes iseeendal habet ei ajanud. Kas ta ajas iseenda habet? Või Kreeka filosoofi Herakleitose väide: Kõik kreeklased on valetajad. Kas ta ise valetas? Tagasi nõrga semantika juurde: Keeles on selliseid sõnu, kus asi on hoopis teine otsene seos referendi ja märgi vahel, seos signifikatsiooniga on ähmane. Tugev semantika e. referentsiaalne semantika - 6. PRAGMAATIKA uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt
keskenduma signifikatsiooni protsessile (kui märgiprotsessidele ilma saatja osaluseta, vastandatuna kommunikatsioonile), st tegelema semiootiliste suhete uurimisega organismi ja tema elutu keskkonna vahel. Tema järgi tegeleks Zoosemiootika kommunikatsiooni ja biosemiootika teoreetilise bioloogiaga. Keskkonnasemioosi kontekstis on oluline Ch. S. Peirce'i arusaam sellest, kuidas (dünaamiline) objekt initsieerib või motiveerib semioosi. Semioositüüpide jaotus James J. Gibsoni ,,võimaldused" affordancies kirjeldab, kuidas keskkonna omadused teevad võimalikuks teatavad tegevused ja tähenduste omistamise, näiteks maapind võimaldab organismile tuge, pinnavormid nagu nõlvad ja astangud juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves omandab tähenduse peidupaigana jne. Tajuda maapinnavorme, tähendab tajuda nende võimalusi (radikaalne hüpotees, kuna sisaldab väidet, et keskkonnaelementide ,,väärtust" ja
neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, et keelejadad oleks õigesti teostatud. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid. Pragmaatika Termini võttis kasutusele Charles Morris (1938). uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks
W interpretaator (koer) X interpretant (koer hakkab käituma kuidagi) Y objekt (tähendus) (mäger) Z kontekst (mets, aeg) Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: Stiimul reaktsioon Morrise arvates oli märk stiimul (Nt. Koerale antakse mägra lõhna, ta reageerib sellele) Semioosi dimensioonid pakkus juba Peirce o Süntaktika käsitleb märgi ehitust ja kogu seda reeglistikku, mille abil me võime moodustada keerulisemaid koondmärke. Süntaks kuidas sõnadest moodustada lauseid. Mingi asi on õige või vale. o Semantika käsitleb märkide tähendust. Kasutame märke, kuna nad midagi tähendavad, mitte ilu pärast. Mingi asi on mõttekas või mõttetu.
sokrates, aga kolmesilbiline on sõna sokrates. Need on eri asjad. Kuna need laused pole omavahel seotud, siis me ei saa midagi järeldada, kuigi mõlemad laused vastavad tõele. Kui näed põllul kivi, siis see ei ole märk, see on kivi. Kui paned muuseumisse ja kirjutad peale "kivi" siis on taie, kivi tähendab iseennast autonüümne märk (iseennast nimetav) Märki ei saa defineerida nii nagu nt lauda. Märgi identiteet ei ole märgi sees, vaid on mujal. Seetõttu pakkus Morris sellise semioosi (olukord, millal miski muutub märgiks) Märk ise peab olema objekt, mida me tunneme/näeme kombates, aistingutega, peab eristuma taustast, olema meeltega tajutav. Tähendus see objekt, milleni viib Ch. W. Morris. Semioos (semioosis) : M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst) Semioos märgi saamise protsess Semiootika lätted: - Diagnoos - Prognoos - Ennustamine Meil on märgid, tuvastame haigust.
annaabi.ee 
