BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust.
Tartu Ülikool Referaat Semiootiline nišš Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et ...
talvitumisteekonda. Hilisemalt, olles saanud loomaaia direktoriks, hakkas ta keskenduma teda pikka aega huvitanud teemale – loomad tehiskeskkonnas, näiteks laboris, loomaaias, tsirkuses. Nagu eespoolgi kirjeldatud, suutis ta kirjutada mõlemal oma uurimiseelistuste ajajärgul vägagi teedrajavaid töid (nt "Wild Animals in Captivity" ning "The Psychology and Behaviour of Animals in Zoos and Circuses"). Koos Sebeokiga arendasid nad tugevalt tol ajal veel kujunevat biosemiootika valdkonda. 4 Kasutatud materjalid: Stanford = Stanford Encyclopedia of Philosophy https://plato.stanford.edu/entries/behaviorism/ (08.04.2017) Biblio = Hedigeri bibliograafia https://www.librarything.com/author/hedigerheini (12.04.2017) Hediger, H. K. P. 1950. Geographical range. Wild Animals in captivity Hediger, H. K. P. 1981
.............................................................. 5 Sissejuhatus Oma töös tuginen ühele allikale: Jesper Hoffmeyer'i raamat `'Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust'', mis ilmus 2014. aastal. Autor tugineb oma raamatus John Deely'le ja Maxine Sheets-Johnstone'ile. Raamatust valisin referaadiks ühe peatüki, milles Hoffmeyer kirjutas loomade ja inimeste biosemiootiliste sarnasustest. Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi Inimese semioosialast annet ei saa mitte kuidagi nimetada imeks, sest see pidi välja kujunema evolutsiooni teel, seega, see anne peab olema ka teistel eluvormidel. Jesper Hoffmeyer mainib John Deely terminoloogiat ja kuidas see võib tunduda võõrik, sest looma omailm võrdub paratamatult tema objektiivse (teadaolevana eksisteerivat) maailmaga. Hoffmeyer kirjutab, et
puudujääke ja on selles mõttes tema vältimatuks täienduseks. Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Kultuur kui subjekt ja iseenese objekt 1989- Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Tähendust tekitava üksuse invariantne mudel eeldab kõigepealt: teatud piiritletust, sisendi/väljundi olemasolu, immanentset struktuuri. 15)Biosemiootika ja kultuurisemiootika- Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis 1930-ndaist aastaist alates, seoses subjektiivsete aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse: (1) märkide ja tähenduse päritolu; (2) intentsiooni ontoloogia,
võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. · Biosemiootika On semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika mudeleid eluslooduse mõistmiseks.Biosemiootika üheks rajajaks peetakse bioloog Jakob von Uexkülli. Veel oli Peirce, Morris. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide kasutamist
Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule. Kristluses on ihu võrreldes hingega patune. Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud. Vana Kreekas on aga läbi naudingu võimalik ennast luua kui aktiivset subjekti. Eetika kui elust kunstiteose vormimine. BIOSEMIOOTIKA Biosemiootika kujuneb 1990 alguses. 25 aastat vana semiootika osa. Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975) Praegune paradigma- epigeneetiline pööre 21. Saj. Biosemiootika.- valdkond, mille uurimisalaks on elusorganismide märgiprotsessid ja tähendusloome. Biosemiootika otsesest uurimisalast jäävad välja asjad mis seostuvad inimkultuuriga. See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi. Keele-eelne teadmine –eeldab -õppimisvõimet -(auto) kommunikatsiooni -vahendatust Selle tõsikindlus põhineb -äratundmisel -seostamisel -imitatsioonil Imiteerimine võimaldab tõsikindlust.
mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. ? 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid
Sümbol on keelemärk,mille tähistaja ja tähistatava seos on meelevaldne ja kokkuleppeline. Keel ei ole ainus koht,kus kasutatakse märke. Neid kasutatakse ka näiteks liiklusmärkidel,tehnikavaldkonnas jm. Ilma märkideta ei oleks tsivilisatsiooni ja ilma selleta poleks inimestel midagi,mis neid eriti loomadest eristaks.Kuid ka loomadel on oma märgisüsteem,mis on üldjuhul mitteverbaalne.Loomade suhtlemine kuulub zoosemiootika valdkonda,mis omakorda kuulub biosemiootika alla.Loomade suhtlemisel on kõige suurem roll kehakeelel,mida inimesed kasutavad vähe võrreldes loomadega. Märgid on vajalikud informatsiooni edastamiseks,mis on hädavajalik meie elus.Ilma informatsiooni liikumiseta poleks teadust ega kultuuri.Semiootika on teadus,mis on pidevas muutumises.Selle põhjustajaks on näiteks teaduse areng,mis toob juurde tähistatavaid.Märgiteaduse areng on paratamatu ja vajalik.
teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). On üks lingvistika osa. semioloogia kui üldise märgiteaduse mõiste, kus uurimisobjektiks on märk (eelkõige keelemärk) ja tähistaja/tähistatava suhe ja mida iseloomustab rekonstruktsioon. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis oli enne sümbolite kasutuselevõttu Biosemiootikat võib määratleda kui teadusharu, mis on pühendunud semiootiliste (üldlingvistiliste) nähtuste uurimisele biosüsteemides. Lühemalt - see on semioosi teooria elusolendeis, ehk märgiõpetus bioloogias. Ehk ka - elunähtuste interpreteerimine ligvistiliste või keeletaoliste nähtustena. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide (sealhulgas molekulide) kasutamist
· organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid elupaikadega (ökoloogia) · eri tasandite vahelisi suhteid, et mõista, kuidas kogu tervik töötab (süsteemibioloogia) Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad) Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika. Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed
sajand hakkas midagi jamama. Semiootika keskmeks on arusaam, et kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida hoiavad püsti märgid Põhiobjekt on märk ise. Uuribki märki, ent see on väga hajus mõiste... 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu. Sest loomadel ju pole keelt. Signaalid loomadel, aga inimestel tulnud juurde midagi, mis võimaldab ka sümbolilist mõtlemist. (jaguneb zoo-ja inimsemiootikaks). * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem. Lotmani loodud, Tartu koolkond. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu
semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid
määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Äratundmine leiab aset: Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed Juhtlõngad (clues ), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) 16. Biosemiootika 17. Tähenduse liigid 18. Kultuurisemiootika Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika.
Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks.
olukordi, millel on loomade jaoks oluline tähtsus, aga kus semiootilist vahendatust pole (nt äike lööb puusse ja tapab seal all puhkava metsseakarja). Nöth kirjutab, et erinevalt bio- ja zoosemiootikast peaks ökosemiootika keskenduma signifikatsiooni protsessile (kui märgiprotsessidele ilma saatja osaluseta, vastandatuna kommunikatsioonile), st tegelema semiootiliste suhete uurimisega organismi ja tema elutu keskkonna vahel. Tema järgi tegeleks Zoosemiootika kommunikatsiooni ja biosemiootika teoreetilise bioloogiaga. Keskkonnasemioosi kontekstis on oluline Ch. S. Peirce'i arusaam sellest, kuidas (dünaamiline) objekt initsieerib või motiveerib semioosi. Semioositüüpide jaotus James J. Gibsoni ,,võimaldused" affordancies kirjeldab, kuidas keskkonna omadused teevad võimalikuks teatavad tegevused ja tähenduste omistamise, näiteks maapind võimaldab organismile tuge, pinnavormid nagu nõlvad ja astangud juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves omandab tähenduse
Formaalne semiootika. Loogika kui formaalne semiootika. Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - Uurib märgiprotsessi elusolendites * kultuurisemiootika - Kultuurinähtuste analüüs semiootilise analüüsiga. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu. Inimeste omavahelise interaktsiooni analüüs 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika Teadus kommunikatsioonisüsteemides ja märkidest, mida inimesed (ja loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. (mõistmise probleem, informatsiooni edastamine) LOOGIKA
Teksti moodustamine sõltub kommunikatsiooniolukorrast. Kasutatakse tagasiviiteid, struktuurilist sidusust asesõnu ja sünonüüme. Mari on minu õde, ta töötab siin. Struktuuriline sidusus (grammatiline & lingvistiline) erineb semantilistest sidususest. Tekst ei pea olema tingimata ainult sõnaline, töötab ka mõnes muus süsteemis. Linnasemiootika uuritakse milliste tähenduste abil loob linn tähendusi (tegelikult linnaelanikud). Monumendid, linnaosad, haljasalad, tänava nimed. Biosemiootika. R. Bart Kirjutas moe-keelest artikleid ja selles keeles loodavatest tekstidest. Mitte ainult mood kui kõrgmood. Märgiline riietumine. Väiksemad eesmärgid on külmakartus etc, peamised eesmärgid on mingite sõnumite saatmine (vormid koolis, ametnike [politsei]), ettekirjutamata vorm (paljud õpilased käivad siiski samamoodi riides), kirjutamata reeglid (õppejõud ei tule tihti teksastega tundi). 15. nov. 05. a. R. Bart uuris ühtlasi toidu-valdkonda
Järgmine etapp seisneb minimaalse formaalse keele koha määratlemises. Ja alles seejärel peaks teooria hakkama tegema valikut representatsiooni süsteemidest, milles ta hakkab formuleerima oma protseduure ja mudeleid (näiteks, semiootiline ruut või elementaarne väljend). Semiootika liigitus objektist lähtuv Üldsemiootika e teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus. Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused Biosemiootika /zoo-, füto, müko etc/ ökosemiootika Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes
Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Charles Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Thomas Albert Sebeok oli ameerika semiootik. Rajas zoosemiootika, andes sellele teadusharule 1963. A nime. Biosemiootika arendaja. Ta toimetas ka raamatusarja "Approaches to Semiotics" (kirjastus Mouton de Gruyter), milles ilmus üle saja köite.Oli ajakirja ,,semiotica" peatoimetaja kuni surmani. T oimetas semiootikaentsüklopeedia. BIHEIVIORISM Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: 20. Saj tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduste suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist. Semioloogia semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
