Märgid meie elus Meie ümber on palju erinevaid märke.Märgiteadust nimetatakse semiootikaks. Enamus inimesed ei mõtle pikemalt märkide olemuse üle,sest neil ei ole selleks lihtsalt vajadust.Tähtis on inimestele meelde tuletada,et märgid pole alati olnud nii iseenesestmõistetavad,kui praegu. Ilma märkideta oleks suhtlemine võimatu, sest keel on märgisüsteem.Tüüpilised keelemärgid inimkeeles on sõnad .Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks.Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne. Häälikujärjend ei tule kuidagi tähistatavast endast või selle mõistest.Keelemärke on kolme liiki:ikoonid,indeksid ja sümbolid.Kõik kolm märki esinevad niihästi verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ikoon on märk,mis on sarnane objektiga või tegevusega,millele ta viitab.Indeksiks nimetatakse sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mi...
1. Keele ülesanded – 1)Suhtlemisvahend 2)Informatsiooni vahendamine 3)Mõtlemisvahend 4)Väljendab kõneleja intentiteeti 5)emotsioonide väljendamine 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keel kui märgisüsteem – sõnad on inimkeeles tüüpilised keelemärgid. Ikoon – märk, mille tähistaja on sarnane objektiga v tegevusega. :D :P (käärid, ümbrik) Indeks – märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Norskamine magamist, haigutamine väsimust. Sümbol – keelemärk, mis on kõigeenam kokkuleppeline. Nt lõpmatuse märk, originaali märk, mees/naine. 3. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. 4. Suurimad keeled (5) – 1)mandariini 2)hispaania 3)inglise
Inimkeele omadused Inimkeelel on viis üldist omadust: 1 osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ning sündmusi; 2 tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3 suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldades suhelda; 4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud;
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasi andmiseks. Tähistatav e. tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e.
Käisime linnas. Seal oli palju rahvast. • Leksikaalses semantikas eristatakse semasioloogilist ja onomasioloogilist lähenemisviisi. Semasioloogiline lähenemisviis lähtub tähenduse uurimisel keelemärgist (vormist) ja küsib selle tähenduse järele, nt. mida tähendavad eesti keele sõnad hädaabi või kiirabi. Onomasioloogiline (kr. onomastikos ' nime- ') lähenemisviis lähtub denotaadist (e. referendist e. mõistest e. sisust) ja uurib, missugused keelemärgid on selle tähistamiseks kasutusel. Küsib nimetuste, tähistuse järele, nt. kuidas nimetatakse eesti keeles joodikut. • Fraseoloogia Tegeleb keele kujundlike püsiühenditega, mida säilitatakse keelekasutajate mentaalses leksikonis tervikutena. Praegune arusaam fraseoloogiast muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi erandlikku, siis nüüd peetakse sellist kujundlikkust keele põhiomaduseks.
* Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. * Monism olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb; olemas on üks ja ainult üks substants. * Naturalism - Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. * Nihilism - Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. * Nominalism - teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. * Objektiivne 1. Tõeline, erapooletu; 2. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust.
Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- ilu ja kusti olemust uuriv teadus F põhiküsimused: Platon: Mis on tõde?Mis on hea?mis on ilus? 9. Nominalism- teeoria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseeenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemi f-s. 10. Anamnese- teadmine on meeldetuletamine(platon) 11. Induktsioon- üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paramatult tõde tagv. 12
KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione ...
sellele, kuidas see tema meeltes avaldub. Seega Berkeley jaoks on ideed kõige aluseks. Asjad ei ole midagi muud kui ideede kogum. Kui me võtame näiteks objekti, mida me nimetame õunaks, siis see pole muud, kui meelte tulemusel saadud ideede kogum, mis on talletanud meile tahke ja punase objektina millel on hapukas magus maitse. Berkeley materialismi-kriitika peamiseks relvaks on empiristlik kriteerium mõtteka keelekasutuse kohta: keelemärgid omavad tähendust üksnes siis, kui nad märgivad midagi tajutavat, kogemuses antut. See, mida me asjana kogeme, pole mitte midagi muud kui ideede kompleks Berkeley üheks kõige kuulsamaks mõttekatseks on kokku võetud sellises ülesandes: Püüdke ette kujutada objekti, mis kesisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju. Berkeley väidab seda olevat võimatut. Ehk asjade eksistents sel korral kui keegi neid ei taju, on kaheldav.
materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes
3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuju 7. Märgisüsteem märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid. 8. Polüseemia mitmetähenduslikkus, nt klaas (materjal), klaas (anum) 9. Homonüümia samakõlalisus, nt tee (jook), tee (rada), tee (käsk)
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult hääldus...
omandavad funktsionaalsed omadused, saab teada, * Meeled on kaasasündinud, ka osa nende alusel kuidas ühe asjaga teist mõjutada. Tegevuses tehtavaid eristusi, nt. kõnehäälikutele PKE (parema asjadega vahendatud tegevus, tööriistad ja nende kõrva efekt- korraga lastakse mõlema kõrva juures sõnu kasutamine. ja parema kõrva ääres lastu jab paremini meelde), kuju II 4. Sünkreetsed keelemärgid (Keelepõhine): erilise, ja liikumise eristamine nägemises jm. sotsiaalse funktsiooniga asjad; osutavad assotsiatiivselt * Kaasa on sündinud ka meelepõhine reflektoorne suvalisele meelemärgile (0-I.3.). Märke kasutatakse käitumine. Esimesed refleksid kujunevad ~10 vaid ükshaaval! Tegevuses märgiga osutatav eristub rasedusnädalal, sünnimomendil on käitumismustrite
materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes
materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes
Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kirjutamisel ning ajus tekib kohesel kassi pilt ja inimene saab aru, et jutt käib kassist, täna nende tähtede selgeks õppimisele ja lugemisoskusele.
orienteeritud Tegevuses Asjadele orienteeritud käitumine, organism rahuldab vajadusi ka asja ebaolulistele tunnustele orienteerudes; asjade kasutamine I. 3. Situatsioonid: asjadevahelised seosed: asjad omandavad funktsionaalsed omadused, saab teada, kuidas ühe asjaga teist mõjutada. Tegevuses asjadega vahendatud tegevus, tööriistad ja nende kasutamine. II 4. Sünkreetsed keelemärgid (Keelepõhine): erilise, sotsiaalse funktsiooniga asjad; osutavad assotsiatiivselt suvalisele meelemärgile (0-I.3.). Märke kasutatakse vaid ükshaaval! Tegevuses märgiga osutatav eristub käitumiskeskkonnast, see muutub käitumise objektiks (Nt tööriista kumuleeruv töötlus) II. 5. Asjamärgid: Eristuvad asjadele ja asja-spetsiifilistele omadustele osutavad keelemärgid (Märke kasutatakse kahestes kombinatsioonides)
Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümboli...
vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ja tähistatav 4. Keel kui märgisüsteem! · Märgisüsteem- märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid · Märgisüsteemi ülesanne on määratleda reeglid, kuidas üksikuid keelemärke omavahel kombineerida nii, et tekiksid keerukamad keelemärgid 5. Polüseemia, homonüümia ja sünonüümia mõiste! · Polüseemia- mitmetähenduslik · Homonüümia- samakõlalisus · Sünonüümia- samatäehnduslik 6. Häälikute liigitus! · Häälikud jagunevad täishäälikuteks ja kaashäälikuteks · Kaashäälikud jaguenvad omakorda ahtushäälikuteks ja sulghäälikuteks · Täishäälikud on helilised ja kaashäälikud on helitud häälikud · Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
o Sarnastumine ehk assimilatsioon- inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri o Kohandamine ehk akommodatsioon- inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Keel · Keel on inimestele omane häälikutel põhinev märgisüsteem · Inimkeelel on 5 üldist omadust o Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi o Tähendus- iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust o Suhtlemine- keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda o Konstruktiivsus- keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide(tähed ja sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval
probleemi senisest parema lahenduse otsimisele ja esitab selle tulemused oma teoloogilises suurteoses ,,Cur Deus homo?". Oma sellesisulises arutluses lähtub ta piibellikust mõttest, mille kohaselt inimese süü patulanguses teostunud Jumalast tagamise suhtes on nii suur, et inimene omapoolselt ei ole suuteline seda kuidagi heaks tegema. Nominalism Nominalismi arvates ei eksisteeri üldmõisted kui niisugused reaalsetena, neil pole mingit tähendust. Nad on ainult keelemärgid, millel ei ole tegelikkuses vastet. Reaalselt eksisteerivad ainult üksikesemed (ld. k. res singulares), üldine on lihtsalt "hääleväljend", millele on asjaga kaudne suhe. Keeles võime luua mõiste "valge", kuid see ei väljenda midagi, sest tegelikkuses on olemas valged üksikesemed, aga mitte valge kui niisugune. Ka näiteks mõiste "inimene" eksisteerib ainult keeles, reaalsuses on Sokrates, Platon, Aristoteles jt üksikisikud. Esemed on
· Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad mingit tähendust · Sõnad koosnevad morfeemidest · Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõneüksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku · Lause koosneb fraasidest 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Omadused: · Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. · Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. · Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda · Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole
Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keele ühikud, mis kannavad mingit tähendust. Sõnad koosnevad morfeemidest. Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõne üksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Lause koosneb fraasidest. 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritsevat maailma, seisundeid ja sündmusi. Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda. Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole.
MÄRKIDE TÜPOLOOGIA: 1) märk ise oma olemuselt 2) märrk suhtes objekti 3) märk suhtes interpretanti IKOON: Sarnasus: 1 asi sarnaneb teisele: näib, külab, tundub maitseb, lõhnab samamoodi. Iga kord kui räägid ja kasutad snõna nagu, siis sa räägid ikooniliselt. tähistatava ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits , jalajälg, kaja, maitse jne. suhe on arbitaarne või konventsionaalne.:: keelemärgid, tähestik, numbrid jne. IKOON, INDEKS SÜMBOL!!!!- märgi suhe mingisse objekti, mille kohta ta käib, ikoon , sarnassussuhe, ... KORDAMINE FERDINAND DE SAUSSURE -Keel on märgisüsteem abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem. See on olemas sõltumatult, eelneb keele individuaalsetele kasutajatele. -Kõne on konkreetsed keelekasutuse juhud. -Keel+kõne =kõnetegevus. Tähistaja on 1 kahest märgiosast. See on jagamatu (va. Analüütilistell kaalutlustel
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on
palju skulptuure kirjanikele seegi näitab AUTORI ELUJÕUDU meie kultuuris.Samas: on ka põhjendatud küsimused, mis seostuvad autoriga. Nt. Koidula Kroonlinnas kirjutatud tekstid on hoopis teistsugused, mis ta kodumaal kirjutas, loomise tingimused, eksiilis viibimine nt. Autori kaudu peegeldub selle kirjutatu AJASTU. 4.Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Oma olemuselt on kirjanduslik tekst teatud keelemärkide süsteem, mis on üles ehitatud üksuste järgnevuse põhimõttel. Need keelemärgid on järjestatud ühesuunaliselt ja jäädavalt e. lõplikult. Keelemärk on 1) visuaalne, tal on oma kuju. 2) auditiivne aspekt e. kuuldeline aspekt (seotud paljus luulega, kuna luulet isel-b rütm, kõla. 3) tähenduslik aspekt tekstil- igasugusel elemendil tekstis on mingi kindel tähendus. On madalama stme tähendusega (kirjamärgil) ja kõrgema astme tähendusega ( tegelane ). Tekst ja maailm e. tegelikkus
Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. süntaktika - kuidas märgid omavahel seotus, märgi sisemine ehitus; I. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab)
arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Vaatamata keelte rohkusele on nende kõigi sisemine ehitus ja funktsioonid sarnased. Seepärast võib kõnelda keelest üldiselt. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) osutamine keelemärgid tähistavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi; 2) tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3) suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne: see võimaldab suhelda; 4) konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (tähed ja sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid,
halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Empirism kogemusel põhinev. Epistemioloogia- teadmiste ja tunnetuste filosoofiline uurimine. Metafüüsika filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest Nominalism teooria, mille kohaselt üldterminid on vaid keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskajal põhilise probleemistiku filosoofias. Objektiivne 1. tõeline, erapooletu. 2. objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest,
nominalism. Realism - filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist, üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, need ei teki ega hävi ning nende tähendus on nimedesse justkui seesmiselt peidetud, ntks sõprus. Domineeris kuni 17 saj pigem koolkonnana kui suunana, oli välja kasvanud mütoloogilisest ettekujutusest sõnade üleloomulike oamduste kohta ehk sõnamaagiast. "nimi kandub kandjale". Nominalism - Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Et asjad eksisteerivad ainult inimese jaoks, inimese mõttetegevuse viljana Platon võis saada üldise ja üksiku küsimuse vahekorra selgitamise osas vihje Sokrateselt - ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu; Platon kujundas seepeale välja arusaamad ideede maailmast, üldnimed (keelemärgid)
(igapäevaeluline). · Daniel Goleman viimasel ajal populaarsust kogunud EQ ehk emotsionaalse inetlligentuse teooria, mis koosneb eri komonentidest, nagu enda emotsioonide äratundmine, nende kontrollimine, iseenda motiveerimine, teiste emotsioonide äratundmine, enda suhete hoidmine, empaatiavõime jne. 19. Keel. Lapse kõne areng. Keel on inimestele omane häälikul põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) osutamine keelemärgid tähistavad ümbritseva maailma asju, seisundeid, ja sündmusi; 2) tähendus iga süna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3) suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne: ta võimaldab suhelda; 4) konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (tähed, sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud;
Vahel pakutakse rohkem, vahel vähem. Täpselt on väga raske öelda, sest kindlasti osasid ei teatagi. Kõnelejate arvu on ühe keele puhul samuti raske määratleda. Enamik maailmas keeli on väga väiksed. SAUSSURRE'I TEOORIA Keelemärk on sümbol, mida kasutakse keeles tähenduse edasi andmiseks. Tähistatav (tähendus) Tähistaja (hääliku kuju) ! Keelemärgid peab olema tähendus ja tal peab olema häälikuline kuju, mis seda tähendust kannab (kui üks puudub, siis poole keelemärke). o Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustavad keerukamaid. Liht- ja liitmärgid. Keelemärke kombineeritakse omavahel, mille tulemuseks on liitmärgid. Näide: Lamp (lihtmärk), laualamp (liitmärk).
...) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). 21.Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineeritavate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur- Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on 5 üldist omadust. 1) Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi; 2) Tähendus – iga sõna sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3) Suhtlemine – keel on inimeste vaheline ehk kommunikatiivne: ta võimaldab suhelda; 4) Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (tähed sõnad) kombineerimise tee, mis lubab keelt
suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide suurustes. Eksperdid ja algajad erinevad selle poolest, kui hästi nad teavad seda, mida nad teavad ja teevad neil on arenenud metateadmised. Metateadmine on teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta. 9. Keel 9.1. Keele struktuur Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi 2) Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust 3) Suhtlemine keel võimaldab inimestel omavahel suhelda 4) Konstruktiivsus keelt oskav inimene võib kokku seada lauseid, mida ta pole varem kuulnud 5) Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi. Foneem (pm
-) Kollane rass on valgest veelgi kõrgemate tulemustega. * Emotsionaalne intelligentsus ehk EQ: -) Kõrge IQ-ga inimesed on tihti madalama IQ-ga inimeste alluvuses, kuigi ülemustel on enamjaolt alluvatest kõrgem EQ. -) EQ on võime teistest aru saada, ennast motiveerida jne. -) EQ ei ole seotud arukuse ega taiplikusega. Keel ja lapse kõne areng * Keel kui info säilitamise ja kodeerimise sotsiaalne vorm. * Keelte põhitunnused: -) Keelemärgid, mis tähistavad/osutavad millelegi või kellelegi. -) Keelemärkidel on tähendus. -) Kasutatakse suhtlemisel (kommunikatiivsus). -) Ehitatakse algelementidest (konstruktiivsus). -) On alati oma reeglistik. *) Piirangud, mis lubavad märke teatud järjestuses. * Kõige väiksem osa on häälik: -) Eri keeltes on erinev hulk häälikuid (15-80). -) Häälikutest moodustatakse väiksemaid tähenduslikke ühikuid (morfeem). -) Keelt uuritakse erinevatest vaatenurkadest:
Foto, joonis Metafoor Algebraline võrdus a1x+b1y=n1 a2x+b2y=n2 Märkide tüpoloogia INDEKS tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse Meditsiinilised sümptomid mõõteriistad Signaalid (nt koputus) Viidad, deiktilised sõnad Salvestused Indeksis sisaldub alati ka ikoon Märkide tüpoloogia SÜMBOL suhe on arbitraarne või konventsionaalne Keelemärgid Tähestik Numbrid Liiklusmärgid rahvuslipud Iga sõna on sümbol. Iga lause on sümbol. Iga raamat on sümbol. Peirce märkide eksisteerimise viisist ,,Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega. Indeks eksisteerib olevikus. Sümboli olemine seisneb selles reaalses faktis, et miski saab kindlasti olema vastu võetud, kui on täidetud teatud tingimused, ja nimelt, kui sümbol mõjutab oma interpretaatori mõtet ja käitumist. Sümboli
keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. ( suuline, kirjalik kõne) Sümbol on miski, mis mõtlemises asendab või esindab midagi muud Sümboliks nimetatakse igat keele vormi, tavaliselt sõna, mida saab kasutada mingi asja, nähtuse või isiku esindamiseks Keel = süsteem, milles informatsioon on kodeeritud sümbolitesse ja nende vahelistesse seostesse Keele 5 üldist omadust • Osutavus - Tervikobjekti eeldus, vastastikuse välistamise eeldus. Keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. • Tähendus – Kõik eri tähendused kokku on sõna mõisteruum ehk mõte. Iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. • Suhtlemine - keel on inimestevaheline e. kommunikatiivne : ta võimaldab suhelda • Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
