ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu
sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline. On üldteada, et tema põhiteos („Üldkeeleteaduse kursus”, ilmus peale tema surma 1916. aastal), kust semioloogia oma alused ammutas, on kokku pandud tema õpilaste poolt mitme loengukonspekti järgi. Saussure´i jaoks oli uus, veel väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib märkide elu sotsiaalse elu südames ja lingvistika on vaid üks semioloogia osa. Seega oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav
sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline. On üldteada, et tema põhiteos („Üldkeeleteaduse kursus”, ilmus peale tema surma 1916. aastal), kust semioloogia oma alused ammutas, on kokku pandud tema õpilaste poolt mitme loengukonspekti järgi. Saussure´i jaoks oli uus, veel väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib märkide elu sotsiaalse elu südames ja lingvistika on vaid üks semioloogia osa. Seega oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav
(Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. Inimesed on peamised märki kasutavad elusolendid. Ka loomad on võimelised märke kasutama, kuid need jäävad primitiivsemale tasandile. Loomadel ei ole nii keerulist, abstraktset, sümbolilist mõtlemist. Inimmõistus on lahutamatu märgilisest mõtlemisest. Teadus annab inimestele kindlamaid märke ja koondab tulemused märgisüsteemideks. Semiootika on nii a) teadus teaduste seas... Semiootika on teadusi ühendav teadus. b) ..
Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu
Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu
selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi a) märk, sisu ja tähendus toimib keele enesekaitsevahendina. Eristas kahte täheduse valdkonda: tähendus, mida sõna sisaldab, ja 5. F. de Saussure: Semioloogia- põhineb struktuursel lähenemisel märkide Whorf: keel põhjustab inimese maailmavaadet ja tema käitumist. tähendus, mida sõna väljendab, Kõige alus on märk. F. puhastab teat. ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. ainult sõnade vaid ka grammatikaga. Väidab, et grammatilisus on
Seda asendavad konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis. Olulisemad kommunikatsiooni- ja meediauuringute lähenemisviisid: Us mass communications research- püsib tänaseni enam-vähem kindlalt eksperimentaalse sotsiaalteaduse traditsioonides Kriitilnine meediateooria- sai oma ainese massikultuuri-teemalistest debattidest. Mõjutas meedia kultuuriteooriaid. Semiootiline analüüs- rakendab semiootika ja semioloogia põhiideed kommunikatsiooni ja kultuuri analüüsiks. Briti kultuuriuuringud Poststrukturalistlikud meediateooriad Vahelt puudu! Meediasõnumite vastuvõtjad kujutavad endast struktureeritud publikut - Nad kuuluvad erinevatesse rühmadesse ja rühma liikmetel on sarnased huvid Tänapäeval ei ole meediakommunikatsioon suunatud publikule kui sellisele, vaid kindlatele sihtrühmadele. Seega on meediasuhtluse eesmärgiks jõuda suurema või
Hakatakse teaduseks nimetama. Ingliskeelne keskkond seda aga teaduseks ei tunnista. Humanitaarteadus on spekulatiivne. ( KAS SEMIOOTIKA ON TEADUS?) Mis on teadus OBJEKT- -märk-märgisüsteemid -märgisuhted -märgiprotsessid -tähendus-idee -märgilisus MEETOD- -Kuidas? Mida on üldse uuritud, mis märke? -liiklusmärk -keel -jäljed -sümtomid -žestid, liigutused -numbrid -värvid -vari -lõhn -peedeldus -helid PÕHILISED SUUNAD -Saussure( ring, kriips) -semioloogia -lingvistika (ÜLDINE SEMIOOTIKA, TEKIB NENDE KAHE VAHEL)1969 -Peirce(kolmnurk) -semiootika -loogika TEADMINE -usaldusväärsus CHARLES WILLIAM MORRIS Semioos kui 5-liiikmeline suhe -Märk mesilase tants, koera haiukumine -interpretaator -interpretant valmisoleks reageerida märgile -tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris)
Seksuaalsust on alati juhitud: keskajal vaimulike, siis meedikute ja lõpuks riigi poolt. Tänapäeval, kui kõik ettekirjutised on ära määratud, peaks esile tõusma indiviidi olemise esteetika ehk hool iseenda eest kui konkreetse isiku käitumisnormid. Roland Barthes (1915-1980) 194850 lektor Buharestis ja Aleksandrias, tutvub Greimasiga Massikommunikatsiooni uurimiskeskuse looja 1960 Professor 1962 Visiit Hiinasse 1974 Kirjandusliku semioloogia õppetooli juhataja College de France 1977 Kirja nulltasand 1953 Mütoloogiad 1957 Kaks kriitikat 1963 Strukturalism kui tegevus 1963 Semioloogia alused 1965 Kriitika ja tõde 1966 Moe süsteem 1967 S/Z 1970 Märkide impeerium 1970 Sade, Fourier, Loyola 1972 Armunute diskursus 1977 Camera lucida 1980 Loomingut on ise periodiseerinud 3etapilisena /Semioloogiline seiklus/: 50-ndatel eelstrukturalistlik periood, vaimustumine
mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. See, et inimesed saavad üksteisest valesti aru, võimaldab kultuuril areneda. Tekst on suhe lugeja ja teose (?) vahel. · Tekst toimib autori kavatsustest sõltumatult. · Suletud ja avatud tekstid Semiootikud jagatuna oma põhilise uurimisvaldkonna järgi: 1) märgi semiootika Peirce, Sebeok (ameerika) 2) keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes 3) deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev 5) kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). o pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ta on puhtalt kokkuleppeline (sümboolne)
Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena
Rajas zoosemiootika, andes sellele teadusharule 1963. A nime. Biosemiootika arendaja. Ta toimetas ka raamatusarja "Approaches to Semiotics" (kirjastus Mouton de Gruyter), milles ilmus üle saja köite.Oli ajakirja ,,semiotica" peatoimetaja kuni surmani. T oimetas semiootikaentsüklopeedia. BIHEIVIORISM Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: 20. Saj tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduste suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist. Semioloogia semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole. 6 Keel koosneb märkidest Language Kõne on nende märkide definitsioon Keel on kõige universaalsem märkide süsteem.
Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena
Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena
Hiljem ta sai aru, et loogika ei ole kõige elementaarsem asi ,,Tähendusest ja osutusest" (Sisust ja tähendusest) Ch.S. Peirce Ühist on selles, et ta oli ebaõnnestuja. Ta oli semiootika ja filosoof. Erinevalt Fregest, Peirce kirjutas kogu oma elu ühte ja sama asja. ,,Collected papers..." köide 2 lõik 228 Peirce'le viide. F. de Saussure ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldasid tema õpilased. Keeleteadus on vaid üks osa sellest teadusest, mida tuleks luua semioloogia. Baudelaire kirjutas samal ajal Peirce'ga semiootilise teose ,,Vastavused". Peirce oli pragmatism. Ameeriklased teda ei hinnanud. Peirce'l oli korraga uus loogika ja uus metodoloogia selline, mis õpetab, kuidas kasutada märke. Märk Peirce püüdis defineerida; alustas algusest peale. Peirce'i kategooriad: esimene, teine ja kolmas. First (Esimene) (19. Saj. saksa filosoofid tegelesid nende kategooriatega) seotud
arengut. Teised on üldsemiootika rakendused Biosemiootika /zoo-, füto, müko etc/ ökosemiootika Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel
Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes (olemus, oluline), tekib Märgil on kindel tähendus, impersonaalne
meedia ja reklaami analüüs iseloomustavad nimetatud perioodil Euroopas ja Ameerika Ühendriikides levinud trende ning Eesti ühiskondliku mõtte praeguseid juhtmotiive, mainstream'i. Strukturalism püüab teatavasti defineerida inimest ümbritsevaid asju organiseeritud strukturaalse meetodi abil, mis toetub keele struktuurile. Strukturalism on Barthes'i jaoks eelkõige "analüüsimeetod, mis ühendab keeleteaduse, antropoloogia ja semioloogia elemente." (Barthes, 1965, lk.11). Selle meetodi kasutamine põhineb eeldusel, et iga ühiskonnanähtus omab tähendust ning on "artikuleeritav nagu keel" (Kristeva, 1973). Iga kõneakt sisaldab sõnumi edastamist zhestide, hoiaku, riietuse, aktsendi, konteksti jms. keele abil. Strukturalistriku meetodi kohaselt ei uurita üksikelemente eraldiseisvatena, vaid teatava üldise tähistava süsteemi koostisosana. Roland Barthes'i kasutatud strukturaal-
just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Jonathan Culler - Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem Omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad. Semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja!
mudelit, mida hiljem tekstidele rakendada nagu tegid prantsuse strukturalistid). De Man tegeleb palju Euroopa autoritega. Rilke, Baudelaire, Nietzsche, Rousseau. Üldistab Saussure`i, Jakobsoni, Greimasi, Peirce`i, Todorovi ja teiste vaateid. Kaks teost, tuntuim on “Lugemise allegooria” (“Allegories of Reading”, 1979) 1983 “Blindness and Insight” “Lugemise allegoorias” on ära toodud väga sisukas artikkel “Semioloogia ja retoorika”. Kirjandusteost ei ole võimalik viia ühese tähenduseni. Igas tekstis on midagi, mida ta nimetab vastuoluks e. apooriaks, mis tekitabki paratamatu mitmetähenduslikkuse. Apooriat ei saa taandada ühetähendusliseks, üheks lugemisvõimaluseks. Need on “loetamatud kohad”, tekst dekonstrueerib ennast ise. Mingid kohad nivelleerivad teatud interpreteerimise võimalusi. 1) Algab oma arutluskäiku sellest, et kirjandusteost ei saa käsitleda ühe referentsi
Barthes Sassure'i üldkeeleteaduse kursus Keel/kõne (jaotus), keelendus jaguneb kaheks, ehk keeleks ja kõneks (langage ja parole). Keel - reeglistik, struktuur. Surnud keele puhul räägime ainult parole osast, et teda ei kõnelda, Langage on nagunii surnud. Eeskujuks Durkheim Kõne saame uurida tänu keelele, keelt saame uurida iseseisvalt. Tähistaja/tähistatu = märk Märk on miski mis asendab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus Kasutame märki millegi kokkuvõtmiseks. Semioloogia. Tähistaja ja tähistatu suhe on täiesti juhuslik. Sõna laud ei ole lauaga mingit sisulist tähendust, sõna väike ei ole väiksem ku sõna suur. Ühel häälikul ei ole mingit kindlat tähendust, ta saavutab ähenduse sõna sees mingite teiste häälikute kõrval. Erinevus keelemärkide vahel loeb. Horisontaalne ehk süntagmaatiline Vertikaalne ehk paradigmaatiline Me asendame ühe sõna ja see muudab kogu lause tähenduse (paradigmaatiline) Keel kontrueerib reaalsust mitte ei peegelda.
Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem. Omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad. Semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja!
struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks, strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena, strukturalism kujunes välja 1920. 1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas, strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem, omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad, semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja!
selgub teisega ühinedes *vertikaalne (paradigmaatiline) telgt ähendus selgb siis, kui me asendame ühe sõna teisega *keel, mida me ei räägi selleks, et peegeldada reaalset maailma *keel paneb kokku meie reaalsuse, paneb selle kokku, kujundab selle *keeles ei ole ideid või helisid, mis oleksid eksisteerinud enne ligvistilist süsteemi *on ainult idee ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem kajastab *FdeS on v õimalik terve teadus märkidest semioloogia Claude LeviStrauss (19082009) 40 *kultuur kui nähtus *strukturalismi piirid ja kasutamine *3 tegevussfääri, mis teda inspireeridsid strukturalistlikku meetotodit kasutama: a. marksism Marxi loogika oli suueresti strukuralistlik ( mis iganes ka inimsuhetes ei toimuks, selle all on varjus majanduslikud suhted, strukuuriline loogika, marksism matrjalistliku, CLS mitte) b. Freud kaootiline, mitmekesine maailm neuroosidest jne avastas struktuuri >Mina (ego)
Nt. Algul räägiti metsavendadest kui bandiitidest, nüüd aga kui vabadusvõitlejatest. Reaalsus on kogu aeg sama, aga üks sõna asendati teisega. Saussure väidab, et me korrastame sõnade kaudu oma reaalsust, kujundame seda. Mitte reaalsus ei loo keelt, vaid keel loob reaalsuse. (Sellele vaidles vastu Raymond Williams, kes oli strukturalismi vastu.) Keeles pole keele eelseid helisid. M.Lotman eesti ja vene k saavad asjadest erin aru. Panus teadus märkidest semioloogia. Keelenähtusi hakati uurima strukturalistide poolt. Claude Levi-Strauss (1908 2009) pants antrop. sugulussuhete, klassifikatsioonide ja mütoloogia uurija. Võttis aluseks Saussure'i ideed ja sugulussuhteid strukturaalselt analüüsima. Milline on kultuuri keel ehk langue? Kas on olemas kultuurigrammatika, kus on kultuuri struktuuri piirid? Kultuur kui nähtus. 3 sfääri, kus strukturalism esineb: 1. Marksism see loogika on materialistlik struktuur 2
vahel. o Horisontaalne (süntagmaatiline) ja vertikaalne (paradigmaatiline) tasand. Horistontaalne lisatakse uusi sõnu süsteemi Vertikaalne tasand tähendus selgub siis kui me asendame teise sõna. o Keeles on ainult idee ja kõla tasandid. (VMS) o Saussure semioloogia (teadus märkidest). o Levi-Strauss o Marksisim Marxi loogika on strukturalistlik. (marxi loogika: mistahes ka ei toimuks inimese maailmas, saame selle varjust leida tootlike jõude, tootlmis suhteid jne, mis tahes ka ei toimuks, selle varjus on struktulistlik loogika). o Freud psüühilised häired, pinged. Freud avastas samuti selle kõige
annaabi.ee 
