((Orav ja puu- ringid.)) ((((kõik sõltubb defineerimisest.kuidas samida defineerid....)))) PEIRCE MÕISTMISE TEEB RASKEKS, ET TA TAHTIS OLA FENOMENOLOOG JA LOOGIK. SEE TEKITAB SEGADUST. MÄRGITEOORIA: Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: 1) traadilise suhte Esitis( see kelle jaoks on asi tähenduslik) 2)teine-selle objekt 3) interpretant( tõlgend , mentaalne representatsioon, efekt ,mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis.) Märk on see, mis tähistab midagi, kellegi jaoks. See on see, kuidas kogemusest tekib tähendus. MÄRKIDE TÜPOLOOGIA: 1) märk ise oma olemuselt 2) märrk suhtes objekti 3) märk suhtes interpretanti IKOON: Sarnasus: 1 asi sarnaneb teisele: näib, külab, tundub maitseb, lõhnab samamoodi. Iga kord kui räägid ja kasutad snõna nagu, siis sa räägid ikooniliselt.
Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus.
1) seda, mis jälje jätab 2) seda, millele jälg jäetakse · Oluline on, et see, mis jätab jälje, peab olema sellest, millele jälg jäetakse vähemalt minimaalselt eraldatud. o aa' (märk ei ole identne iseendaga) o Charles Morris (1901-1979) : semioos on märgiline protsess, mis koosneb vähemalt 5 elemendist: V, W, X, Y, Z V märk, W interpretaator, X interpretant(a), Y objekt (tähendus), Z kontekst MDITK M märk, D tähendus, I interpretaator, T tõlgendus, K kontekst o Ütluse tüübid: (Russell) 1) analüütiline: a=a (koidutäht on koidutäht) 2) sünteetiline: a=b (koidutäht on ehatäht) · Kui on tõestatud, et koidutäht on ehatäht, muutub sünteetiline ütlus analüütiliseks.
Peirce'i märgimudel (objekt, esitis, tõlgend) Peab oskama joonistada skeemi ja selgitama sulgudes asju. Esitis (representamen), objekt (object) ja tõlgend (interpretant). Objekt on see, mida esitis esindab (päris puu). Esitis on objekti märk (sõna ,,puu", pilt puust vms). Tõlgend on märk, mis tekib teadvuses kohtumisel esitisega (ettekujutus puust) ning seab esitise suhtesse objektiga. TOO NÄIDE: auto kui rikkuse märk ja oska märk skeemis lahti joonistada. Pierce'i märgitüübid (indeks, ikoon, sümbol) Indeksiga on tegemist siis, kui esitis on objektiga seotud põhjuslikult, füüsiliselt, loomulikul teel (näiteks jäljed
2dicent(nending) 1.3Legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne)
Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus.
Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus.
ratsionaalsuse mõõtme ja võimaldab meil ennustada tulevikku". ,,Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Indeksiaalne märk on seotud objektiga läbi ruumi ja aja, läbi reaalsuse. Sümboolse märgi kokkuleppelisus seisneb tema defineerimises või seadustamises reeglina. 9. SÜMBOLID sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppeline seos -- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist, tunnus "intentsionaalsus" (kavatsuslikkus) eristab teda nimest. Pinge. Nimi on
Noradrenaliin- tähelepanu, energia. Koos adrenaliiniga on stressihormoonid, noradrenaliin olulisema psühhotroopse toimega 51. AIDA mudel. Attention Interest Desire Action 52. Tähelepanu probleemid. 53. Marketingi sõnumi komponendid. 1.Objekt-toode, mis on info fookuses (Marlboro) 2.Märk-sensoorne kujund,mis kujutab endast objektile omistavat tähendust (rugged american) 3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy) 54. Sensoorne mälu. Skaneerib Töötab 1 sek Toimub automaatselt 2 sensoorset mälu:ikooniline ja kuulmismälu 55. Lühiajaline mälu. Kodeerib Meeldejätmine Töötab alla 1 min Intensiivne, kordamine 56. Pikaajaline mälu. Protsess Ladestamine Meenutamine 57. Kus leiab aset materjali kodeerimine? Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents.
Diskursus on vaadeldav kui üks suur lause. 15. Semioos ja semiosfäär. SEMIOOS ehk märgiprotsess Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Semioos protsess, kus midagi toimib märgina. (see, mis toimib märgina; see, millele märk viitab ja mõju interpreteerijale (märgi kandja, märgitav, interpretant, [+interpreteerija]) Semioos märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Semioos (semioosis): M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst). Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla.
kolmiksüsteemi harmoonia. Tavapärane retoorika ei tööta eriti puhta kirjanduse peal. (Derrida võtab ka kõneaktide teooria kallal.) De Man jõuab õnnelikult Peirce’i juurde, kes suutis retoorika ja grammatika lahus hoida – leiutas 3. elemendi, mis näitab erinevusi retoorika ja grammatika vahel. Kui tahame mõista märki, peame teda interpreteerima. Märk pole asi vaid tähendus. märk =/asi märk = tähendus Tähendus on representatsiooni teel objektist välja toodud. Märgi interpretant ei ole tähendus. interpretant =/tähendus interpretant = teine märk Ahel võib olla lõpmatu, 1 märk viitab teisele, interpretatsioon ei ole tähendus. Protsessi, kus 1 märk annab elu teisele, nimetab de Man puhtaks retoorikaks. Viimane võiks asetuda puhta loogika ja puhta grammatika kõrvale kui 3.valdkond. Kui märk sünnitaks tähenduse samamoodi kui objekt sünnitab märgi, ei pruugiks me eristada retoorikat ja grammatikat. Kuna see nii ei ole, tuleb nad lahus hoida.
määratus koosmõjust (võitlus, reaktsioon) Charles Sander Peirce Märgiteooria Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: esimene - triaadilise suhte Esitis (representamen) teine - selle Objekt kolmas - Interpretant (tõlgend, mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Ch. S. Peirce Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III.märk suhtes interpretanti olemuselt 1.1 qualisign 2.1 icon 3.1 rhema (adum) 1.2 sinsign 2.2 index 3.2 dicent (nending) 1.3 legisign 2.3 symbol 3.3 argument
üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes
omadused. 10 KULTUURISEMIOOTIKA 23. Kuidas erinevad Charles Sanders Peirce'i ja Ferdinand de Saussure´i märgimudelid? [Kultuurisemiootika, lk 170-174] Ameerika semiootiku Charles Sanders Peirce`i (1839 - 1914) märgimudel on triaad, koosneb kolme elemendi omavahelistest suhetest. Märk koosneb esitisest (representamen, tähistaja), objektist (tähistatav) ja tõlgendist/tõlgendajast (interpretant, tähistis). Peirce`i märk on meeleliselt tajutav objekt ehk esitis, mis esitab midagi muud, objekti või fakti ja mille vahel ilmneb tõlgendus. Oluline roll on märgi kogejal ehk tõlgendajal. Märgiloome protsess kannab semioosise nime. Märgilisus on funktsioon. Märk on objekti asendaja, substitutiivne. Üksik märk on elementaarne osake, mis võib ka iseennast tähistada. Šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure`i (1857 - 1913) jaoks on märgimudel diaad ehk
Märk ise on olemuselt suhe, suhe selle vahel, mis on kohal ja mida pole kohal, kuid mis märgi abil kohal viibivaks muutub. Märgil on 4 olulist koostisosa: 6 1) objekt- killuke tegelikkust, millele märk osutab, aga mida pole kohal. 2) representant- see, mis on kohal ja osutab. (Saussure´i tähistaja) 3) interpretant- ise märk, samal ajal teise märgi osa. See, mille abil saame teada, millele meie märk osutab. Saussure´ist erineb see selle poolest, et Saussure´i arvates on märgil 2 osa: tähistaja- märgi materiaalne külg. Nt. noolekesed, pildid, murtud puuoks. Tähistatav- tähistaja viitab sellele. Nt. idee või mõiste. 30. Milline on Frege tähistamisteooria? Frege tahtis saavutada sellist universaalset, puhast ,,langi" ehk keelt, millest igasugune
Tal oli kolm kõrgemat haridust, uuris sotsiaal(käitumis)psühholoogiat, huvitus teoloogiast. Võrreldes Peirce'iga on Morris lihtsam; propageeris Peirce'i.Semiootikul oli üks käitumise ala. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Morris lisab Peirce'i 1. teooriale konteksti: V märk (mägra jäljed) W interpretaator (koer) X interpretant (koer hakkab käituma kuidagi) Y objekt (tähendus) (mäger) Z kontekst (mets, aeg) Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: Stiimul reaktsioon Morrise arvates oli märk stiimul (Nt. Koerale antakse mägra lõhna, ta reageerib sellele) Semioosi dimensioonid pakkus juba Peirce o Süntaktika käsitleb märgi ehitust ja kogu seda reeglistikku,
Märgiteooria klassik: tema elupõhiline projekt. Ulatub müstiliste proportsioonideni. Kogu universum koosneb märkidest. Kõik on käsitletav märkidena. Märk on suhe. Märk on suhe selle vahel mis on kohal ja selle vahel mis ei ole kohal, kuid mis läbi märgi kohalolevaks muutub. Märk on miski, mis esindab midagi, kellelegi mingis kontekstis. Märgi neli põhilist koostisosa: objekt tilluke tegelikkust, mida ei ole kohal represetant vastab tähistajale, mis on kohal ja osutab interpretant on ka ise märk, teise märgi osa, selle abil saame teada, millele märk osutab. üksi märk ei osuta tervet objekti tervikuna ja ei haara seda tervikuna, vaid ainult ühte osa. nt. käeviibe millega piirivalvur näitab hobust on märk, zest on represetant, hobune objekt. samas hobune on vaenuliku ratsaväe üks liige ning tema viitab sellele, et vaenulikke sõdureid on üle tulnud, mis omakorda viitab sellele et on alanud sõda> lõputu märkide jada
annaabi.ee 
