1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on
Mõni b on a colleagues. Mõni b ei ole a 1969 - AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer. paratamatult uus väide 1970 - Intel creates the first 4004 microprocessor. Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina 1971 - Computer-to-computer Communication expanded when the Department Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas of Defense established four nodes on the ARPANET
pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid 1.Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid: operaator Radiolinja Soomes). jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. Turing ressursside haldamine (mälu, protsessor, 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob machine - lihtne teoreetiline masin. Alan Turingi seadmed),protsesside haldamine, võrguliides ja Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1993 NCSA Mosaic 1.0 I popp avalikult idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: võrguprotokollid,turvalisuse garanteerimine.
1616-11 I6 Leibniz Lcibnizi anlrli(167 l)liiris. lrhuras. kormtas_ .jagas nUgaVaID: Usp, Ada, ML, Java, Python I VSimaldada kasutajal aryutis ohtmoodi ja harjumusparasell tegutseda, s6ltumatuli 6ellest. mis Kompilerimirer masinkoodis programm nimega kompilaator programmid lal arvutis on. I 7 1.1 Kir.itrtusnilsin. Hcnn, Mill.
EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) UNICODE (Extended ASCII) Each pixel contains a value representing some shade of gray. The more shades of gray possible, the more memory will be needed. Instructions: Must be stored within the computer before use. Must be stored in binary form. A set of binary instructions is called a program. Program: A collection of instructions for the computer to perform one by one. Machine Language: The language of the computing machine. All instructions must be in the form of binary numbers (binary code). Stored-program Computer: Also known as the von Neumann-type computer. Has memory - a place to keep both: instructions (ie program) and the needed information (ie data)
töötamisviisi oma Jaquard'i kangasteljega. CHARLES BABBAGE 1822 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine Esimene programmeerija: Ada Lovelace Inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. On esimese mehaanilise automaatkalkulaatori (arvuti) loojaks ja seega pani ta aluse arvutite arenguloole. GEORGE BOOL DE MORGAN Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) GOTTLOB FREGE 1879 loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u).
ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises trumlis, lõpuks suutsid kuni 4000 sõna hoida UNIVAC I 1951 Esimene kommerts-tootmises arvutis, mis äratas suurt tähelepanu, 46 masinat müüdi, 1 million dollarit tükk, Remington Rand tootis Prinz´s chess program -1951 Stratchey checkers program 1952 IBM saadab välja oma esimese elektroonilise arvuti 1953, nimi: (IBM) 701 Texas Instruments alustab silikon-transistoride kommerts-tootmist 1954 Shockley Semiconductor 1955 asutati Arthur Samuel 1955, õpetas Stratchey programmi põhjal tehtud programmi ise õppima, 1962 võitis see programm Connecticuti tsempionit ühe korra ja siis sai 6 korda järjest pähe. IBM toodab/arendab esimese kõvaketta 1956, 5MB mälu FORTRAN 1957, IBM
Response 1. 11131 0% Student Value Correct Answer Feedback Response 2. 11264 100% 3. 12522 0% 4. 1023 100% 5. 10037 0% Score: 0/10 2. Kuidas nimetatakse mälupesa, mis hoiab infot mälupesa kohta, kus asub programmi jaoks oluline informatsioon? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Direct 0% address 2. Count 0% 3. Flag 0% 4. Pointer 100% 5. Loop 0% Score: 0/10 3. Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. 512 B 0% 2. 1KB 0% 3. 2KB 100% 4. 4KB 0% Score: 0/10 4. Kas register ja mälupesa on samad asjad? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2
Transformation Format). Nende seas on UTF-32, UTF-16, UTF-8 ja UTF-7, kusjuures numbrid näitavad, kui mitu bitti on minimaalselt tarvis ühe tähemärgi kirjapanekuks. UTF-32 puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Loogika olemus – klassikalisest kreekakeelsest sõnast logos, algtähendusega sõna ehk mida räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Kreeka loogikud: Permenides (5 saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi Zenon Eleast (5 saj e.m.a.) – apooriad/paradoksid Sofistid: Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428 – 347 e.m.a.) ARISTOTELES: Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt. Aristotelese „kategoorilised väited“: Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on
Turvateater: näiliselt millegi turvaliseks tegemine kuid tegelikult ei aita see midagi Malware: tarkvara mis kahjustab arvutit vms Cookie: info veebis mis salvestatakse inimese arvutile Phishing: passwordide ja isiklike andmete välja petmine Social engineering: psühholoogiliselt inimese mõjutamine et ta salastatud infot väljastaks 3. Nädal. Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee, selle keskus, inimeste identiteedi haldamine, Transisor: 1947, Bell Telephone Laboratories, William Shockley Samuel: 1952, esimene AI programm(kabe) Shockley semiconductor: 1955, William Shockley -----> Fairchild Semiconductors 1957 Fortran: 1957, FORmula TRANslator, proge keel mis kasutab loope Sage: 1958, sõjaväe radarivõrk
programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, loogika teke Süllogismid Eksam= Eksamloogilised Eksamjäreldused induktsioon Eksam– Eksamtõenäolisusel Eksampõhinev Eksamjäreldus Eksamehk Eksamarutlemise viis, asjadel omadus, järeldatakse et sama omadus ka teistel või kõigil sellistel asjadel, deduktsioon Eksam– Eksameelduste Eksamtõesus Eksamtagab Eksamjärelduse Eksamtõesuse lausearvutus (pead Eksammh Eksamoskama Eksamtõeväärtustabelit Eksamkoostada),
canadas.1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)-muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)-programm koosn loendite hulgast.1963 hiire patent(Engelbart).1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic progekeel(Kurtz,Kemeny).1965 Moores law(integrated circuits double iga aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas DEC).1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel lastele(Papert).1968 - Intel Corp(Moore, Noyce lahkusid Fairchild Semiconductorsst).1969 UNIX op.sys(Belli labor - ritchie,Thompson);4004 mikropr loomise algus (intel Hoff);XEROX laserkiire domonstr(starkweather),avab PARCi;AMD(Sanders);C keele areng kuni 1973. 1970 4004 I 4bit mikroprotsessor valmis(Intel Faggin)1971a kommerts. 1971 - Arpanet arvuti-arvutis ühendus(interneti eelkäija). 1972 - Nolan loob Atari,mis teeb Pongi(I-si video mange) ja colossal cave;HP progev kalkulaator magnetribaga;first logic programming language
FOR i:=0 TO n DO COBOL sum:=sum+i PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. END; Begin. RETURN sum PERFORM VARYING LoopCount FROM 0 BY 1 END sumto; UNTIL LoopCount GREATER THAN N MULTIPLY Answer BY LoopCount GIVING Answer. Sumto jaAda END-PERFORM. function sumto(n: in INTEGER) return INTEGER is EXIT PROGRAM
1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-lt 1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege. ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) 1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.
ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse PC- loeb, missugusel aadressil on programmi käsk, muudab registritähenduse ning täidab järgmist käsku Steve Jobs, Steve Wozniak and Ron Wayne 1976 kompaania Apple Computer, Apple I. Apple-Macintosh, iTunes, iPod, Logic, MAC-OS Microsoft – 1976 - MS-Dos, Windows 3.11, 95, 98, NT, ME, XP, Visual Studio, Office, MS Basic IBM – 1890 –Winchester, floppydrive, laptop Sun – 1982 Sun Microsystems – UNIX, Sun OS ja Solaris Intel – 1968 – Pentium, 2, 3, 4, microschemes, microprocessors 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Wayne Pickette ja Dr. Ted Hoff, computer-on-a-chip. Kaks bitti liidakse kokku: Tim Berners-Lee - 1991 World Wide Web, 1990-1991 HTML Herman Hollerith – 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database.
! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loogika Hulkade struktuurid Tekstid Programmid Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate
Millised vahendid on XML keeles endas väljundi kujundamiseks? Puuduvad Milline XML keelte perekonna liige on ettenähtud XML info kasutajale mugavamaks esitamiseks? XSLT Kas masinkeel on tänaseni kasutusel? Jah Millised järgnevatest olid tõeliselt programmeeritavad keeled? Enigma, Z3, Colossus, Mark I, ABC Computer Millistesse keelte klassidesse kuulub tavapärane assembler? Imperatiivne, interpreteeritav, "käsitsi" mäluhaldusega Milleks loodi keel LISP? Tehisintellekti programmeerimiseks Millised neist on kasutaja tööarvuti operatsioonisüsteemid? Ubuntu, FreeBSD, NetBSD, Windows Server 2003 Mida tähendas algselt lühend CP/M? Control Program/Monitor Arendaja jaoks peaks valmis tehtud tükke pakkuma: operatsioonisüsteem Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot? Stanfordi Teadusuuringute Instituut, Shakey Esimene programmeeritav robot
mittetehnilised asjad - kasutajad, koolitus, ... (need on rohkem infosüsteemi aspektid, praegu meid ei huvita) Vajalikke lühendeid: IDE - Integrated Development Environment. Arenduskeskkond programmide koostamiseks, silumiseks ja testimiseks (tavaliselt graafiline, näiteks eclipse - www.eclipse org). API - Applications Programmer Interface. Programmeerijatele mõeldud kirjeldus mingi süsteemi funktsioonide kasutamiseks programmis, näiteks Java API kirjeldab keeles Java olemasolevaid funktsioone (konkreetselt Java puhul on need jagatud pakettidesse ja klassidesse, aga sellest hiljem...). Programmeerimiskeeltest Eesmärk: mitte töötada riistvara terminites, muuta programmeerimine universaalseks (sõltumatuks konkreetsest arvutitüübist). · masinkood - konkreetse protsessori käsud kahendkujul, elektroonika tase · assembler - madaltaseme programmeerimiskeel, käskude koodid on mnemoonilised (näit. ADD, DIV, MOV, ..
programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel. Koht Programmeerimiskeel Reiting 1 Java 18.718% 2 C 16.891% 3 PHP 10.390% 4 C++ 9.911% 5 (Visual) Basic 8
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina:
? Phil Zimmermann lõi avaliku võtme krüptimise programmi PGP koos programmi lähtetekstiga, mis kiiresti ilmus Internetis. Aprill 22 Intel 80486 SX lasti välja, olles odavam alternatiiv 80486 DXile, võtme erinevuseks oli FPU (ujukomaplokk) integreerituse puudumine. Mai Creative Labs tutvustas Sound Blaster Pro helikaarti. August Sündis Linux-i tuum Linus Torvaldsi poolt. Linux-ist on saanud üks enim kasutatavaid Unix liiki operatsiooni süsteeme, mis jookseb eri tüüpi arvutitel. 1992 Aeg Sündmus ? Philips tutvustas CD-i mängu konsooli. ? PowerPC 601, arendati välja IBM-i poolt. Lasti välja Motorola ja Apple Computer. See oli esimene generatsioon PowerPC protsessoreid. Aprill Tutvustati Windows 3.1 Mai Loodi Wolfenstein 3D id Software-i poolt. Juuni Creative Labs tutvustas Sound Blaster 16 ASP-i.
DEM eri programmide andmed/programm eri int main (void) { aja jooksul Süsteem on protsesside kogum, mis reageerib kohtades printf ("Hello, world!n"); väheneda sündmustele andmete kaitsmine return 0; Kindel (firm deadline): sarnane rangele, kuid ei Iga sündmusega on seotud ajatempel, mis näitab · MMU Memory Management Unit } järgne selle sündmuse toimumise aega Programmide töö Assembler-koodi saamine katastroofilisi tagajärgi. Tulemus ei oma peale piir-
..................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
It can access 64KB of memory. It uses 6000 transistors, based on 6micron technology. Speed is 0.64 MIPS. In a desperate act to save his failing calculator company, MITS company owner Ed Roberts begins building a small computer based on Intel's new 8080 chip, with plans to sell it for the unheardof price of US$500. MITS completes the first prototype Altair 8800 microcomputer. Bravo is developed for the Xerox Alto computer. It is the first WYSIWYG program for a personal computer. 1975 Bill Gates and Paul Allen found MicroSoft (the hyphen is later dropped). MOS Technology announces the MC6501 at US$20 and the MC6502 at US$25. At this point, the Intel 8080 costs about US$150. Bill Gates and Paul Allen sign a licensing agreement with MITS, for their implementation of the BASIC language. Bill Gates and Paul Allen ship 4K and 8K version of BASIC v2.0.
Games Programming with Java and Java 3D Andrew Davison Dept. of Computer Engineering Prince of Songkla University HatYai, Songkhla 90112 E-mail: [email protected] Draft: 14th January 2003, #2 Abstract This article looks at the advantages and disadvantages of using Java and Java 3D for games programming. It assumes the reader is familiar with Java, but presents short overviews of gaming, the low-level APIs OpenGL and DirectX, and Java 3D. No programming examples are included here, although links to online code are supplied. 1. Background to Gaming Giving a definition for `computer game' is problematic, due to the wide range of game types. For example, the ArcadePod site (http://www.arcadePod.com) divides its
........................................................... 6 o p-channel MOS ......................................................................................................................... 6 o Complementary MOS (CMOS) ................................................................................................. 6 bipolaarsed tehnoloogiad (Bipolar IC Technologies) ................................................................... 6 o diood loogika (Diod Logic - DL) .............................................................................................. 6 o diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL).......................................................... 6 o transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL) ............................................. 6 o emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) ....................................................... 6
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
..........................................................6 p-channel MOS........................................................................................................................6 Complementary MOS (CMOS)...............................................................................................6 bipolaarsed tehnoloogiad (Bipolar IC Technologies) .................................................................6 diood loogika (Diod Logic - DL).............................................................................................6 diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL)........................................................6 transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL)........................................... 6 emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL)..................................................... 6
nendest eelistest näete ka selle kursuse jooksul), kui C-s. Samas on C-s kirjutatud programmid sageli kiiremad ja loomulikult on C-l olemas ka teisi eeliseid. Näiteks on ekraanil väljundi vormistamine mõnevõrra mugavam 8 / 115 (samas nõuab see märksa rohkem õppimist). C suurimaks eeliseks võib lugeda ilmselt asjaolu, et mitmed levinud keeled on sarnased pigem C, kui Pascaliga (näiteks Java, PHP) mistõttu õppides ära Pascali peate te varem või hiljem õppima ka C-d (kuid see saab olema oluliselt kergem, kui kohe C õppimine). Samas peaks iga endast lugupidav programmeerija oskama nii C-d kui ka Pascalit. 9 / 115 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on vaja programmeerimist?' Programmeerimise koht muude maailma asjade seas Masinad ja nende juhtimine Oli kord aeg, mil inimene tegi tööd vaid käsitsi
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik
5 Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemi ehitus Operatsioonisüsteem koosneb järgmistest moodulitest: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend- väljund operatsioonide organiseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
