Luuletus liigutustega VIHMAHOOG TUUL PUHUS SUUREKS TUMEHALLI käed suu juures nagu puhuks HIIGLASUURE PILVEPALLI. korraga mõlema käega suur ring SIIS PÄIKE PILVE TAHA KADUS käed näo ette JA ALGAS TIHE VIHMASADU. mõlema käe sõrmedega NÜÜD RUTTU - RUTTU JOOKSID KOJU parema käe sõrmedega vasaku käe kohal "jooks" MUTT, ORAV , HIRV JA JÄNKUPOJU! vasaku käel 4 sõrme püsti ja parema käega ükshaaval läbi katsuda METS KORRAPEALT NII VAIKSEKS JÄI, kolmnurk pea kohal, parema käe nimetissõrm suu peal VAID SIIL VEEL ÜKSI RINGI KÄIB. mõlema käe pöidlad koos, sõrmed vaheliti TA KANNAB SEENEST VIHMAVARJU käed peakohal kokku JA KORJAB MÄTTALT KUREMARJU. parema käega korjata vasakusse pihku
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia. Ta on õppinud Paide Eraühisreaalgümnaasiumis, Tallinna Konservatooriumis ning Tartu Lasteaednikkude Seminaris. Pärast lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Peaaineteks olid pedagoogika ja inglise keel. Samal ajal õppis Eva Lootsar ka Tartu Nais seltsi Majapidamiskoolis. Inglise keele õppimise eesmärgil sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse, kus töötas kaks aastat jõukas inglise peres lastekasvataja – koduabilisena. Töökäik Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja- kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD......................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad......................................................
ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE Koostas: TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraa...
Rudolf Steiner Järgnev õpimapi peatükk annab lühidalt ülevaate Rudolf Steiner'i eluloost, tähtsamatest teadustöödest ja raamatutest ning tema panusest mängu ja selle arengusse. 2.1 Lühike eluloo kirjeldus Rudolf Steiner sündis 25.veebruaril aastal 1861 Austria-Ungari (praegue Horvaatia) linnas nimega Donju Kraljevec. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta Viini lähdal asuvates linnades Steiermargis ja Burgenlandis. Rudolf Stainer suri aastal 1925 Sveitsis. Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitl...
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, mi...
Pedagoogilise situatsiooni kirjeldamine ja analüüs Ühes Eesti linnas X elavad nii eestlased, kui ka venelased (venelasi on natuke rohkem, kui eestlasi). Selles linnas on üks kõrgkool, mille nimetus on Y. Nii eestlased, kui ka venelased õppivad selles kõrgkoolis. Peaagu kõik ained on ainult eesti keeles või suurem osa infot on eesti keeles, aga paljud õpetajad teavad ka vene keelt . Konflik on selles: venelased tahavad, et neil oleks võimalus saada informatsiioni ka vene keeles nii lektsiooni ajal ( õpetajad selgitavad ka vene keeles, kui seda oskavad), kui ka pärast seda (õppematerialid on nii eesti, kui ka vene keeles). Eestlased on muidugi vastu. Ühes aines lektsioonide ajal vaidlevad tihti eestlased ja venelased teine teisega, sest venelased paluvad õpetajat korrata, selgitada vene keeles või tõlkida mõne sõna. Eestlased ütlevad, et sellega venelased raiskavad nende ja õpetaja aega ja see segab neid keskendu...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Vanemliku käitumise mõju lapse arengule ………………………….. Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2016 Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud on arusaam, et lapsevanemaks olemist ei pea õppima, sest seda on läbi aegade kogu aeg tehtud. Reaalses elus tekib aga pea igas peres küsimusi ja probleeme lapse arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõik...
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald ...
ÕPPEMÄNG KOOSTAS AINO OLLERMA
Kõike seda läbi mängu tehes areneb laps üldiselt, kehaliselt, vaimselt ja ka muusikaliselt. Sellesse ikka kuulub helilaadi taju, harmoonia ja vormitunde väljakujunemine. Tähtsal kohal on üldise muusikalise elamuse saamine, olgu see laulmise, muusika kuulamise või pillimängu näol (Päts, 2010). Muusikalisel kasvatusel on väga oluline roll. Ta aitab kaasa lapse loovuse, empaatiatunde, mälu ja tahteomaduste arendamisele, samuti fantaasia ja vaimsete võimete arendamisele. Paljud pedagoogika- ja psühholoogiateadlased on tõestanud, et 4 muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning muusikaliselt enam arenenud lapsed on võimekamad ja edukamad ka paljudes muudes tegevustes (Muldma, 2007). Muusika väljendamine rütmilise liikumise kaudu kutsub lapses esile kehalise liikumise ja liigutused. Algselt on need ebakorrapärased, kuid lapse arenedes hakkavad järgima
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjus...
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad. Õhku jäi küsimus ja jääb alati sellistel juhtudel - kes on süüdi ? Lapse turvatunne ja usaldus maailma vastu saavad alguse hetkest, mil ta siia ilma sünnib ja ema käte vahele võetakse. Kevinit ja tema ema lahutas sellest hetkest saadik, aga sügav kuristik, mille vahe...
Küpsemine sotsiaalses tähenduses on: laste närvisüsteemi teatud arengutaseme saavutamine, et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
maandada. Kokkuvõtteks võib öelda, et laste liikumisaktiivsust on võimalik tõsta: kõige sellega, mis on uus ja huvitab arvestades lastepoolseid ettepanekuid tegevuse läbiviimiseks muuta tegevused mitmekesiseks kutsuda lasteaedadesse esinema spordiga tegelevaid inimesi kaasata lapsevanemaid ühistegevustesse. KASUTATUD KIRJANDUS Isop, E. (1993). Kehalise kasvatuse vahendid. TAllin: Tallinna Pedagoogikaülikool. Karvonen, P. (2003). Liikumisrõõm.Tallinn: Ilo. Seppel, I. (2005).Liikumisest. Rmt. Kons, A. (Toim). Liikumisest: õpetajalt õpetajale. Tallinn: Ilo, 5. Sirel, M. (2005). Terviseliikumine: kõik algab kõrvade vahelt. http://www.terviseleht.ee/200518/18_liikumine.php
Hinnang Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 Arvan, et Eesti elukestva õppe strateegia 2020 näol on tegemist väga ambitsioonika projektiga, mis juhib tähelepanu praegustele haridusmaastikul valitsevatele probleemidele. Süübinud veel rohkem strateegia eesmärkidesse ning teostusplaanile, leian isiklikust vaatekohast, et kogu plaan on justkui isegi liiga suurejooneline. On kindlasti osa rahvast, kes tuleb nende ideedega kergelt kaasa, aga need on need, kes on seda alati teinud, süübinud loomulikul teel uude süsteemi. Ja seda mitte sellepärast, et kellelgi teisel on nii parem, aga puhtalt enese tänapäeva ühiskonnas ellujäämise nimel. Neil on see harjumuseks, normaalseks elu osaks. Nende inimeste kõrval on teine pool, kes ei taha või juba põhimõtete pärast ei tule muutustega kaasa, nad on justkui enese mugavusstoonis kinni, mis läheb sujuvalt neile enselegi märkamata üle ebamugavusstooniks. Siinkohal pean silm...
Aja vaim ja kasvatus Igal ajastul on oma nägu, mis toob enesega paratamatult kaasa ka printsiipide erinevuse lapse kasvatuses. Sellel, missuguseks kujuneb ajastu vaim, on mitmeid erinevaid faktoreid. Julgen arvata on üheks lahutamatuks ja ka kõige mõjukamaks komponendiks võim, millest oleneb ka kogu ühiskonna ning ajastu mõtte-, sõna-, usu- ja tsensuurivabadus. Minevikust leiab palju selgeid juba läbianalüüsitud näited, ehk üheks eredaimaks Natsionalistliku Saksamaa „Deutsches Jungvolk“ ja „Hitlerjugend”. Need modernismiajastu progressimeelsed ning väga kindla ühiskondliku eesmärgiga noorte organisatsioonid kasvatasid last ühiskonnas, vanemlik suunamine ja hool olid teisejärgulised kui üldse mitte olulised. Antud totalitaarne riigikord oli väga teadlik igast oma käigust ja ka sellest, et tulevik on nende noorte käes. Näiteid sellest, missugused printsii...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .................................
17.12.2011 13:33 Lenno Vaitovski, Hooaeg Kommenteeri | Prindi Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks? Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist, siis saab ta ettevalmistuse ka selleks, et päriselus ettetulevatele probleemidele loovaid ja loogilisi lahend...
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad 4-5 aastased lapsed Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe. 4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning innustada lapsi mängima suuremates kollektiivides, arvestama mängukaaslaste soove ja ettepanekuid, et laps osaleks rõõmuga laste ühismängudes ja -tegevustes. Nelja-aastaste laste mängudes hakatakse rohkem tähelepanu pöörama käitumis- ja hügieeniharjumuste süvenemisele mängude ajal, samuti liikluseeskirjade mõningat tundmist. 5 aastaste laste puhul on oluline arendada püsivust, ettevõtlikust, üksteise mõistmist ja abis...
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8...
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
Liikumisaktiivsuse tunnistus Kehaline kasvatus Kehaline kasvatus võiks olla paremini ajast planeeritud, ehk mitte päeva keskel. Tunni plaan ka võiks olla paremini planeeritud, huvitavam ja omada igale õpilastele oma lähenemine. Kehaline aktiivsus enne ja pärast kooli Enne ja pärast kooli lastel peab olema võimalus sportimiseks. See peab olema huvi pakkuv, odav ja tervislik tegevus. Linnades peaksid olema kohad selleks. Kehaline aktiivsus kooli ajal Kooli ajal võivad olla erinevad mängud vaheajal, kevadel võivad olla ka õues. Erinevad spordipäevad, üritused, premeeritud. Pere tegevused Pere on ka väga tähtis liiklusaktiivsuses. Kui kogu pere tegeleb spordiga, käib spordiüritustel, siis lastel on ka suurem huvi. Personal Personal spordivaldkondades, eriti lastega töödes, peab olema võimaline selleks tööks, last huvituma ja igale oma lahendust leidma.
Raamatute seisundi analüüs Kõik 10 raamatut on vaadeldud Tartu Linnaraamatukogu teenindusosakonna erialakirjanduse saalis. Raamatuid on kahte liiki: matkaraamatud ja jalgrattaspordi raamatud. 1. Kivistik, A., Linnus, L. (1981). Noor matkaja. Tallinn: Valgus. Raamat on A5 formaadist natuke väiksem. Vaatamata oma kõrgele vanusele on raamat väga viisaka väljanägemisega ning ilmselt väga vähe kasutatud. Tegemist on pehmekaanelise köitega, mille köitmisel on kasutatud kahte metallklambrit. Kattematerjal puudub ja valts on nähtamatu. 2. Jürgenson, T. (2007). Matkates neljal aastaajal. Tartu: Atlex. Raamat on A6 ja A5 formaadi vahepeal. Tegemist on pehmekaanelise liimköitega ning on näha, et raamatu kaas hakkab liimist lahti tulema. Kattematerjal puudub, selg kinnine ning valts nähtamatu. Raamat pole kiletatud, kuid kaante hea olukorra säilitamiseks võiks seda teha. Hea on see, et raamat on õiges püstas...
Perevägivald ja lapsed "Perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt - mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool - laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta ilmselt ei avalda oma arvamusi, pigem vaikib, või kui räägib siis kogeleb või ilmneb tema käitumises muul moel ebalevat närvilisust. Tihti me ei pru...
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vane...
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralle...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Bjhchgchcjv hcjhc AUTISM JA MINA Artikkel Õppejõud: nbvjhcj, MA Mõdriku 2015 nbvjhvjhvkv AUTISM JA MINA Artiklit innustas mind kirjutama huvi autismi vastu. Minus on täheldatud selle psüühikahäirele iseloomulikke jooni. Artiklis seletan ma kõigepealt autismi erinevaid vorme ja paralleelselt analüüsin ennast nendega. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism. Väga harvaesinev psüühikahäire, kus normaalse arenguga lapsed kaotavad motoorse, ...
Schwarzkopf professional viimistlus Sandra Rüütli ILU216 OSiS+ on schwarzkopf professionali põhiline viimistlustoode OSiS+ • Juukselakk/läikekreem/juuksegeel • Vormismispasta/vahad/kummivaha • Mattpuuder • Sufleevaha/kiudvaha https:// www.youtube.com/watch?time_continue=55&v=sm1cqMY iT4g • Juukselakid on tugevad ja kauakestvad, tagab kuiva ja peene pihustuse. • Vormimispasta on tugeva toega, ümberkujundatav, lisab tekstuuri ja mati efekti. • Kiudvaha annab elastse toe ja läike. Eraldab juukseid. Megakiud annavad vabaduse teha paindliku tekstuuriga soenguid. • Kummivaha annab kauakestva ja keskmise toe. • Sufleevaha annab tugeva tekstuuri ja eraldamisvõime + loomulik läige + ei kleepu + ei koorma juust + hõlbus maha pesta. Schwarzkopfi uue juukselaki tehnoloogia Kasutatud materjal http:// www.schwarzkopf-professionalusa.com/skp/us/en/home/products/styling/osis-session-labe l.html http://tradehouse.ee/et/?q=schw...
Birgit Grünbaum, Hedy Vihermets, Kadi Kuusküll 6-7 AASTASTE LASTE ARVUTIMÄNGUD Tänapäeva lapsed veedavad arvuti ees küllaltki suure osa päevast ning seepärast on arvutimängudel märkimisväärne roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujunemisel Kui lapsel puudub suunav täiskasvanu, võib lapse mänguvalik kujuneda täiesti valeks. Valitakse mänge, mis pole veel eakohased või on lihtsalt vägivaldsed Internetileheküljed www.rahamaa.ee www.lastekas.ee www.mangukoobas.ee www.runescape.com Populaarsemad arvutimängud "Sims" ja "Sims 2" ,,Simcity" 8 "Car Town" ,,Age of Empires" GTA ( ,,Grand Theft Auto") "Battlefield: Bad Company" 1 ja 2 "Battlefield 1942" F1 2010 ("Formula One 2010") "Age of Mythology" Veel arvutimänge "Battle Dawn" "Mirror's Edge" "Combat Arms" "MX vs ATV Unleashed" "Civiballs" "Horse Eventing" "Save the ...
Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni (YK 1989) uutel rõhuasetustel.
Indigolapsed Tallinn 2014 -1980. aastate alguses hakkasid USA väikelaste vanemad pöörduma psühhiaatrite poole, sest neil tekkisid oma lastega mõistmis- ja suhtlemisprobleemid, mida varasemalt pole täheldatud ega dokumenteeritud -Tuntud Ameerika sensitiiv Nancy Ann Tappe nägi laste auras tumesinist ehk indigovärvi, sellest siis nimetus – indigolapsed. Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Üldistavad käitumismustri omadused indigolastel : ● Nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajana. ● Sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõisteta. ● Nad ei reageeri korrale kutsumisele, kui neid ähvardatakse. ● Oma vajadusi teavitades ei ole nad tagasihoidlikud. ● Enese väärtustamine pole neile mingi...
Kui detailist /pro lülist/ sovitakse aru saada, siis on üldiseks mehhanism. Selles lõputöös nähakse p r o b l e e m i selles, et: Töö - ja tehnoloogiaõpetus, on ainsaks põhikooli õppeaineks Käsitöö kõrval mille sisuks on õppija teadvustatud seosed teoreetiliste teadmiste ja praktilise käelise tootva tegevuse ning töökeskkonna vahel, kuid samas ei ole selle efektiivsemaks muutmise võimalusi seni Eestis piisavalt uuritud. Selline väide põhineb Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli raamatukogude kataloogiandmetel. *olu: 2002. juunikuul on Eesti väliskaubandusebilansi defitsiit 1,7 miljardit EEK i (Aktuaalne Kaamera, 05.08.02). 4 Milline peaks olema õppeviis? Mõtlemine õppeviisi valikule viib reale küsimustele: Milliseks kujuneb valitud õppeviisi tulemuslikkus õppetöös; õppuri lähemal ja kaugemal eluetappil? Millistes isiksuse ja isikuomaduste
MINU KUNSTITEGEVUS Tegevuse sisu Kunstitegevus on lõimitud teiste valdkondadega. Lapsed vaatlevad ja kirjeldavad laual olevaid lumikellukesi. Lapsed maalivad lumikellukesi ning kirjeldavad oma tööd. Eesmärgid Laps tunneb rõõmu kunsti loomisest; Laps vaatleb, kirjeldab ja maalib lumikellukest; tunneb erinevaid värve ja kasutab neid oma muljete edasiandmisel. Tulemused Laps maalib omanäolise töö lumikellukestest Aeg 10.03.14 Lumikellukeste maalimine Õpetaja ülesanded: Tuua tuppa lumikellukesi; Kontrollida, kas kõik vajaminevad kunstitarbed on olemas; Mõelda, kuhu lapsed saaksid hiljem oma tööd kuivama viia; Mõelda valmistööde ekponeerimisele. Laste ülesanded: Vaadelda ja kirjeldada lumekellu...
ÕPIKESKKOND ÕPIKESKKOND ÕPIKESKKONNA ALLA KUULUVAD RÜHMARUUMID ÕUEALA ÕPPERADA RÜHMARUUMID Rühmaruumid on avarad ja ära jaotatud eraldi õppe , mängu ja magamisruumideks. Õpperuumid võivad olla eraldatud ka eri keskustena nagu lugemis , ehitus , nuku , vee , kunsti ja teaduskeskus. Loodusega tutvumise ja vaatluse jaoks sobib nii teaduskeskus kui ka eraldi looduskeskus. Rühmaruumides on lastel võimalik meenutada õpitud asju ning nende alusel läbi viia vaatlusi, uurimusi, katseid ja teha indivituaalselt või rühmaga tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Article publié pp. 6-15 en « Préambule » du Hors-série de la revue Savoirs et Formations n° 3 (« Parcours de formation, d'intégration et d'insertion : La place de la compétence culturelle »). Montreuil : Fédération AEFTI, 2013, 92 p. LA COMPÉTENCE CULTURELLE ET SES COMPOSANTES Christian PUREN www.christianpuren.com Note pour cette réédition en ligne Je reprends dans cet article, en l'appliquant à la problématique étudiée dans ce numéro de revue (la formation des publics migrants et des adultes en formation de base), mon « Modèle complexe de la compétence culturelle (composantes historiques trans-, méta-, inter-, pluri-, co-culturelles) : exemples de validation et d'application actuelles », www.christianpuren.com/mes-travaux-liste-et-liens/2011j/. Introduction Cet article a été rédigé à la demande de la rédaction de la revue S&FSavoirs et formation Recherches & Pratiques, en fonction de l'objectif de ce num...
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldat...
enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust.
Elukestevõpe Monika Kukk, Kajar Kadajas, Ken Kaasik ja Marianna Jegers Õ11 Õppimine Kõrgkoolis Mis on elukestevõpe? • Elukestev õpe ehk pidevõpe. • Elukestevõpe kui keskkond • Elukestvaõppe vajalikus • Elukestvaõppe mõiste Iseloomustavad tunnused • konstruktiivsus(lahendust võimaldav)-aktiivne protsess • kumulatiivsus(kuhjunud)- toetub olemasolevatele teadmistele ja struktuuridele • kooperatiivsus(kire, vahetu, otsene)- sotsiaalne iseloom ja juhib suhtlemine • enesejuhitavus-sisaldab õppimise kavandamist, õpiprotsessi juhtimist ja selle reflekteerimist ehk tagasi peegeldamist(selle mõistmist) • eesmärgistatus- õppimist kergendab teadlikult püstitatud eesmärk. • kontekstuaalsus ehk õppimine on edukam kui ta on seotud milegi ümbritsevaga või igapäeva eluga. Õppimine täiskasvanuna • Eelkõige mis on täiskasvanulikkus!? • Bioloogiline küpsus • Juriidiline küpsus • Psüholoogiline küpsus • Sotsiaa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus............................................................
Minu tugevad ja nõrgad küljed suhtlemises Öeldakse, et suhtlemine on inimeseks olemise alus. See, kuidas me teiste inimestega ümber käime, määrab me elus kõik. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik elu jooksul õppida, kuid palju on ka lihtsalt kaasa sündinud. Arvan nii, sest kuigi minu suhtlemisoskus on aastatega palju muutunud, on tuum siiski samaks jäänud. Mäletan nii selgesti oma lapsepõlve, kui olin arg, vaikne, endassetõmbunud, eriti midagi ei rääkinud, küsimusi esitada ei julgenud. Ka minu vanemad on olnud ja on praegugi väga tagasihoidlikud. Samas on minu tagasihoidlikkuse taga alati varjus olnud sõbralik inimene – isegi tahaplaanile hoides oli mul palju sõpru. Pärast põhikooli lõpetamist asusin õppima suures linnas. Olin vanematest eemal ja muutusin enesekindlamaks. Ma ei oleks suutnud muutuda, kui suhtlemisind poleks kuskil minus juba olemas olnud. Nüüd oli lihtsalt selle aeg pinnale kerkida. Hakkasin rohkem oma arvamust aval...
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle ...
MINU 12 SAMMU ÕPETAJAKS KUJUNEMISEL Piia Kreitsman MINU SÜND 30.05.1984 MINU TÕRVA LASTEAED „MÕMMIK“ AEROOBIKA TRENN PATKÜLA PÕHIKOOL NAABRINAINE JA NENDE 5 LAST NÄITERING VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAOMAJANDUSE ERALA ROOTSIS LAPSEHOIDJA LAPSEHOIDJA AASTANE KOOLITUS EDASI ÕPPIMA ASUMINE MINU TOETAV ABIKAASA MINU ESIMENE TÖÖKOHT SIKUPILLI LASTEAED HETKEL TÖÖTAN LEPISTIKU LASTEAIAS EDASI ÕPPIMA TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgko...
Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund Pingepeavalud (nõudmiste tase ei vasta lapse võimetele) Mõnuainete tarvitamine Antisotsiaalne käitumine Sekkumine Koolieelne iga Tolerantsus; kasvatusviis peaks olema suunav, mitte autoritaalne; lapsele on oluline piirid panna; laps vajab palju tähelepanu ja individuaalseid jutuajamisi Noorem kooliiga Tolerantsus, Prepuberteet ja puberteet Tolerantsus Soovitusi vanematele ja õpetajatele Lapsevanem:
· "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori ·Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. ·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. ·Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika ·Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond · Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses ·Rollis olemine rollimängud ·Täiskasvanu on kuulaja, et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu. ·"Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla" ·Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad, vaid suunatakse laps ise avastama, uurima ja otsima teadmisi ehk kasutama oma mõistust.
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise k...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline X X tegevus X Laste mängu vaatlus 1) luua tingimused, et laste mäng täielikult välja kujuneks · piisav m...
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ...................................................................................................
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusika osakond Koolimuusika õppekava Tiina Tinn II kursus AÜ OLULISI MOMENTE KASVATUSEST HIINA TRADITSIOONIS Referaat Viljandi 2014 Hiina kasvatuse ajalugu on läbi põimunud paljude erinevate muutustega, mis kaasnesid eri dünastiate valitsusaegadega. Hoolimata pidevast võitlusest trooni pärast on aga hiinlased läbi aja truuks jäänud oma iidsetele traditsioonidele ja kommetele. Hiinlaste kultuuris on eriti tugev side olnud loodusega. Nad on näinud alati ka ennast looduse osana tõsi küll, parima osana loodusest. Kuna mütoloogiline maailmanägemine hingestas kogu looduse, kujunes sellest ka feng shui elukorraldus. Inimene pidi end sulandama looduse positivsetesse energiavooludesse. Looduse ja kasvatuse seost väljendab Konfutsiuse (feodalismiajast, 5. saj eKr...
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning samuti saavad ka terved lapsed aimu sellest, et on olemas ka nendest erinevaid lapsi, kuid teisest küljest on see õpetajale väga raske, sest ...
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolil...
Andekusest ja andekatest lastest · Tavakooli õppekava ei stimuleeri piisavalt andekaid küllaldaselt. · Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. · Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · L...
Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust. Kristust vaadleti kui pedagoogi ja samal ajal ka kui isa ja kui ka kasvataja käändajat. Kasvatus oli kristuse täiendamine nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. 10 Kirikuisade pedagoogika eitas antiikset individualismi ja iseseisvat tahet. Individu- aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele, vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin. Antiikse pärandi säilitamisel andis rooma õigus samuti oma panuse
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. VÄÄRTUSKASVATUSEST Essee. Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti.
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppepr...
Minu mõtted raamatuga ,,Tiigri tütar" Panen raamatu käest. Silmadesse on kogunenud rasked pisarad, mis kohe-kohe ähvardavad kolinal langema hakata. Võtan oma kaks pisitüdrukut põlvedele ja surun nad tugevaks embuseks enda vastu. Suurem tüdruk tunneb mind ja tajub kohe, kui mõni emotsioon minust keskmisest suuremal hulgal vallanduma hakkab. Ta vaatab oma suurte siniste silmadega mulle sügavale silma ja küsib peaaegu sosinal ,, Emme, miks sa nii kurb oled ? ,, Kuidas ma seletan sellele viieaastasele, et ma nägin teda selles tüdrukus, kelle kohta ma raamatut loen, kuidas ma räägin talle, te ma kujutasin ette kedagi nii imelist, nii habrast, nii andekat nii kaitsetut kogemas elu , mis täiesti ebaõiglane on ? Kuidas vormida sõnadesse seda kurbust, mida ma tunnen adudes, kuidas tuhanded lapsed siin maakera peal, mida me kõik jagame, peavad nii katkiste hingedega üles kasvama? Peas jooksevad sajad vastusteta küsimused lä...
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades eriv...
Tuleviku Lasteaed Jevgenia Pavlova Natalja Kass Kela 2 AÜ Tuleviku lasteaias esikohal on alati laps,tema tervis,tema arendamine ja sisemaailm. Tuleviku lasteaias: Hommik algab sõnadega: " Lasteaeda käime pisaradeta!" Laps valib endale ise tegevus. Ta tunneb ennast Isiksusena ja peab lugu teisest, tunneb rõõmu mitte ainult omadest,vaid ka teiste edude pärast. õpetakse täiskasvanuid (lastevanemaid ja õpetajaid ) mängima. on teemade ja ainete keskkond, kusjuures mitte ainult funktsionaalne, vaid ka funktsioneeritav. Toitumine. Toitumiseks on vaja kindlasti spetsiaalset ruumi. Mugavad lauad, ilusad nõusid, võõraste asjade puudumine. Toit peab olemi mitmekesine, rikkalik. Avarad magamistoad Korralikud tualettruumid valgusrikkas,avar,mugav, kaasaegne pallaslastele,kus igaüks vastuvõetav,armastatav õpetajate poolt. Ruumid on varustatud kaasaegse tehnoloogiatega, mänguasjad on tehtud ökoloo...
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilm...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond Eesnimi Perekonnanimi VIHA KONTROLLIMINE EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISRASKUSTEGA LASTEL Referaat Juhendaja Kristi Kõiv Tartu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju .................................................................................................................................................4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste...................................................................................... 5 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine........................6...
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
annaabi.ee 
