Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad (0)

Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad
4-5 aastased lapsed
Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe .
4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning innustada lapsi mängima suuremates kollektiivides, arvestama mängukaaslaste soove ja ettepanekuid, et laps osaleks rõõmuga laste ühismängudes ja -tegevustes. Nelja-aastaste laste mängudes hakatakse rohkem tähelepanu pöörama käitumis- ja hügieeniharjumuste süvenemisele mängude ajal, samuti liikluseeskirjade mõningat tundmist.
5 aastaste laste puhul on oluline arendada püsivust, ettevõtlikust, üksteise mõistmist ja abistamist. Selles eas lapsi suunatakse mängima pikaajalisi mänge ning julgustatakse ise mänge välja mõtlema ning oma probleemidele lahendusi otsima , mitte ei tulda kogu aeg appi ning ei tehta lapse eest asju ära. 1
Mänguline õpe tähendab, et laps ei pruugi arugi saada, et õppetegevus käib. Lapse meelest võib tegu olla õpetaja korraldatud mänguga. Laps õpib eeskätt kogemusest ja neid õpib ta aktiivselt tegutsedes. 4- 5 aastane laps peab kindlasti omandama ka eakaaslastega koosmängu oskused.
Koosmäng eeldab, et laps oleks oma kõigis kavatsustes partneritele mõistetav. Kujundamist selles vanuses vajavad uued oskused: kokkulepete sõlmimine, neist kinni pidamine, oma kavatsuste selgitamine jne. Koosmängu kujundatakse esialgu laste tuttavate mängude kaudu. Materjali saavad lapsed nii otseselt (õppekäigud) kui ka vahendatult ( lastekirjandus ). Oluline on, et kuuldu, nähtu ja kogetu jõuaks mängudesse. Laps, kes ei ole lapsepõlves mänginud, pole läbinud ka sotsiaalse elu algkooli ning tal on täiskasvanuna raskusi inimestevaheliste suhete mõistmisel, hoidmisel ning loomisel. Seega pole tähtis see, mida laps mängib, vaid see et ta mängiks.
Lauamängud õpetavad lapsi kaotama ja võitma, ent arendavad ka püsivust, kannatlikkust ja oskust suhelda. Lauamäng teeb lapsele selgeks reeglite vajalikkuse, kuna muidu lihtsalt ei saa mängida. Kuidas toetada: jälgi ise reegleid ja jälgi nende täitmist! Ka väiksema mängija puhul ei tohiks käega lüüa ja lubada tal kaks korda veeretada, olgugi et laps nõuab.
Mänguasjad
Tänapäeval on kõik mänguasjad võimalik saada poest ning ise ei pea midagi tegema. Antud töö raames vaatasin erinevate mänguasjapoodide valikut ning nii mõnelgi kodulehel oli kirjas arendavate mänguasjade nimekiri ning iseloomustus. Samuti oli välja toodud lapsevanema sõnastik ehk erinevad lapse arenguetapid ning mida sel perioodil laps võimeline õppima on.
Kuid selleks, et lapsed õpiksid mõtlema oma kogemuse kaudu, peavad nad kokku puutuma ka loodusliku ja veel töötlemata ja kujundamata keskkonnaga. Kõige kuulsam looduslike materjalide ja keskkonna propageeria on kindlasti Montessori.
Mäng ise ongi õpetaja. Väikesed lapsed tunnetavad mängides maailma, nad kogevad seda kõigi meeltega, nad liiguvad kogu oma kehaga . Mängu käigus kujuneb välja kindel kordineeritud liikumine, tasakaal ja taktiline tundlikkus. Kui kasutada ühte mänguasja (nt. puutükk loodusest) erinevates tegevustes ja mängudes, areneb lapse paindlik mõtlemine.
4 aastane laps räägib mängu ajal, võib kirjeldada oma tegevust. Jutustab mänguasjadele lugusid loeb neile mängult raamatuid ette. 5 aastane reguleerib oma tegevusi sisekõne abil, oskab kasutada ruumi- ja ajamõisteid, tunneb värvusi, kasutab liitlauseid, kasutab enamasti õigeid keelevorme, suudab jutustada sündmustest oma elus või pildil, suudab meelde jätta luuletusi ja liisusalme ja see kõik tuleneb mängides.
Lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastane laps:

• tunneb mängust rõõmu;
  
• püüab rakendada mängudes oma teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
  
• püüab võtta endale mängurolli täiskasvanute abil,võib täita mängudes erinevaid rolle;
  
• võtab osa ühismängudest;
  
• järgib mängureegleid;
  
• püüab arendada sisu loovmängus;
  
• kasutab mängudes erinevaid mänguvahendeid;
  
• teostab matkimisvõtteid mänguasjadega või asendusesemetega
  

Väärtuskasvatuses on tähtsad koosmängud, kus lapsed asuvad oma algatusel mängukaaslastega mitmesugustesse suhetesse, õpivad püstitama ühiseid eesmärke ja mõistma üksteise soove. Erinevaid olukordi läbi mängides ja erinevaid rolle võttes (nt. Ema , arst, autojuht) asub mängija teise inimese positsioonile, nähes niimoodi maailma võetud rolli kaudu ja muutes vastavalt mängusituatsioonile oma käitumist. Samuti kujuneb lapsel arusaam heast ja halvast , õigest ja väärast, hakkab arutlema nii enda kui kaaslase käitumise üle. Koos mängides õpivad lapsed üksteist mõistma. 4-5 aastaste laste mängudes on üks neile jõukohane reegel. Mängides on lapsed ise reeglite loojad ja vastavalt vajadusele ka nende muutjad.
Väärtused kuuluvad lahutamatult inimellu. Neist juhindudes tehakse oma elu tähtsad ja vähetähtsad valikud , laps leiab ka selle mustri mille järgi ta juhindub. Reeglid õpetavad lapsi oma käitumise eest vastutama, mis on elus üheks oluliseks väärtuseks.2
Kasutatud materjalid

Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Valgus, 1974, lk 38-42.

http://www.lelu.ee/index.php/et/sonastik

http://www.lelu.ee/index.php/et/manguasjadest

Väärtused koolieelses eas: Väärtuskasvatused lasteaias. Tartu 2010, lk 163-173.
1 Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Valgus, 1974, lk 38-42.
2 Väärtused koolieelses eas: Väärtuskasvatused lasteaias. Tartu 2010, lk 163-173.