Lenno Vaitovski, Hooaeg (0)

17.12.2011 13:33
Lenno Vaitovski, Hooaeg
Kommenteeri | Prindi
Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... 
Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik.
Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks?
Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist , siis saab ta ettevalmistuse ka selleks, et päriselus ettetulevatele probleemidele loovaid ja loogilisi lahendusi otsida.
Mis east alates on konstruktoritest lapse arengule reaalselt kasu?
Konstruktoritest hakkab lapsele kasu olema siis, kui lapse motoorika on arenenud nii kaugele, et ta suudab konstruktori algosakestega manipuleerida - näiteks alguses kõige lihtsamaid klotse üksteise otsa torniks sobitada.
Selline toimetamine arendab lapses lisaks loovusele ja loogilisele mõtlemisele ka mitmeid teisi oskusi: käteosavust, samuti silmade ja käe koordinatsiooni, ka abstraktset ja matemaatilist mõtlemist.
Laps õpib tegema plaane ja kavandama algosakestest terviku kokkupanekut, kui palju ja milliseid osakesi üheks või teiseks tervikuks vaja läheb ning kuidas neid osakesi omavahel kombineerida nii, et loodetud tulemust saada.
Samuti on konstrueerimine abiks püsivuse treenimisel, soovitud eesmärgi nimel tuleb lapsel teinekord pikalt pusida ja erinevaid lahendusvariante katsetada.
Kas harilikud, eri värvi klotsidega, Lego -sarnased konstruktorid on rohkem poiste või tüdrukute mänguasjad?
Motoorikat ja mõtlemist arendavad mänguasjad, millega toimetades lapsed õpivad midagi looma, on igati universaalsed ja sobivad mitte ainult erinevast soost vaid ka erinevas vanuses lastele, vanuse kasvades on arenguks vaja keerukamaid konstruktoreid.
Kui rääkida soolistest erinevustest mängudes ja mänguasjades, siis sootüüpilised mänguasjad on rohkem seotud rollimängudega, kus tüdrukud jäljendavad mängides naiselikke rolle hoolitsedes näiteks nukubeebide eest, kasutades mängus rohkem juuksuri - Ja kosmeetikatooteid jms. Poisid omakorda jäljendavad rohkem mehelikke rolle, askeldavad tööriistadega, juhivad põllutöö- ja ehitusmasinaid jne.
Kas lapsed pigem matkivad-rekonstrueerivad seda, mida nad näevad - või püüavad nad teostada oma fantaasiaid? Kui oluline on lapse jaoks saadud tulemuse vastavus reaalsusele?
Lapsed nii konstrueerivad kui ka rekonstrueerivad ühtviisi hea meelega. Kui konstruktori algdetailid on lihtsad - näiteks tavalised Lego tüüpi klotsid - siis ei ole lapse fantaasiale mingeid piiranguid ja ta võib nendest detailidest teha ükskõik mida.
Kui konstruktori detailid on mõeldud konkreetse ehitise või masina kokku panemiseks ja kindla tulemuse saavutamiseks ja olemasolevad detailid tuleb lihtsalt õigesti kokku panna - siis laps muidugi rohkem rekonstrueerib ja püüab saavutada etteantud tulemust. Mõtlemist aga nõuavad mõlemad tegevused.
Rohkem mänguvõimalusi pakuvad lihtsamatest detailidest konstruktorid, sest nendest võib iga päev luua uue tulemuse ja seda kasutada nii mängu põhivahendina kui ka oma mängukeskkonna loomisel. Nii võivad lapsed kodu mängimisel klotside abil tubade piirid ära märkida või ehitada kõigepealt klotsidest lossi ja hakata alles siis printsessi päästmist mängima.
Veel tasub silmas pidada, et lastel on palju lihtsam olemasolevatele detailidele midagi puuduvat, kuid mänguks vajalikku juurde mõelda - näiteks klotsautole rattad - aga olemasolevat ignoreerida on oluliselt raskem.
Neile meeldivad rohkem erksamate ja puhtamate värvidega detailid, samuti saavad nad erinevaid värve kasutades luua põnevaid mustreid või märgistada värvidega erinevaid loodud objekte - näiteks teha sinise ja punase maja.
Kas sellest, mida lapsed konstruktoritest ehitavad, on ka lapsevanematel võimalik midagi oma lapse kohta teada saada?
See sõltub esmalt konstruktorist: kas see on mõeldud eelkõige konstrueerimiseks või rekonstrueerimiseks ning kui palju on selles algdetaile, mida kasutada. Samuti peegeldab konstrueerimine seda, millega laps on elus kokku puutunud, mis on tema jaoks hetkel uus või huvitav.
Vanemad võiks eelkõige jälgida, kui palju jätkub lapsel püsivust ning kuivõrd proovib ta leida erinevaid lahendusi. Kui laps kipub esimese ebaõnnestumise järel mängu katki jätma, siis võiks teda julgustada jätkama ja uuesti üritama. Vanemad võiks meeles pidada, et mängu puhul ei ole alati kõige tähtsam selle «õige» pakendil-juhisel näidatud objekti kokkupanek, tore ja tunnustamisväärne võib olla ka loov ja uudne lahendus.