Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HEV Erivajadusega laste toetamine koolis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis
Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi . Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast , rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased:
  • Üldiste ainealaste raskustega õpilased .
  • Psüühiliste probleemidega õpilased.
  • Emotsionaal - ja käitumisraskustega õpilased.
  • Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased.
  • Puudest tingitud HEV õpilased.
    Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate spetsialistidega väljaspool haridusasutust. Koolis töötab HEV õpilase õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog, psühholooog ja õpiabiõpetajad.
    Erivajaduse väljaselgitamine
    Kool lähtub individuaalse toetamise põhimõtetest – erivajaduse võimalikult varajasest märkamisest, väljaselgitamisest ja kohesest tugiteenuse rakendamisest. Erivajaduse väljaselgitamine toimub kolmel tasandil.
    I tasand
    Lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub klassitöö tingimustes. Vastavalt vajadusele õpetaja dferentseerib õpetust ja nõustab ning juhendab lapsevanemat .
    II tasand
    Lapse arengutaseme täpsem hindamine ja erivajaduse selgitamine toimub nii õpetajate kui ka vajalike erispetsialistide poolt. Määratakse abi vajadus ja rakendatakse tugiteenus. ( individuaalne õppekava, õpabirühm või õpiabi logopeedilise probleemide korral)
    Kahe esimese septembri nädala jooksul vestleb kooli logopeed 1. klassi õpilastega ning vastavalt vajadusele ja varase märkamise eesmärgil avatakse grupid logopeedilist abi vajavatele õpilastele.
    Psühholoogiliste js sotsiaalpedagoogiliste probleemide ilmnemisel toimuvad vestlused vastavate spetsialistidega ja lapsevanemate nõustamine. Kompleksete probleemide olemasolu korral kutsutakse kokku ümarlaud ja kaasatakse ka spetsialiste väljaspoolt haridusasutust ja lapsevanemaid. Sageli kaasatakse lastekaitsespetsialiste.
    III tasand
    Kui koolisiseste meetmete rakendamine pole tulemuslik , suunatakse abivajav õpilane väljaspoole haridusasutust. Nõustamiskomisjoni soovitusel ja koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppevara ja vajalike tingimuste rakendamiseks.
    Õpilaste arendamine ja korrektsioon
    Õpilaste arendamine ja korrektsioon toimub õpiabi ja logopeedilise abi rühmades I kuni IX klassini . Igas rühmas 6 õpilast ja töö toimub 1-3 korda nädalas.
    Tugisüsteemi kuulub veel medtöötaja, raamatukogu, huvitöö ning pikapäevarühm.
    Kasutusel on rahunemistuba .
    Igal nädalal toimub tugispetsialistide infovahetus - nõupidamine. Ja vastavalt vajadusele ümarlauad. Koolis on ka klass käitumisprobleemidega õpilastele.
  • HEV Erivajadusega laste toetamine koolis #1 HEV Erivajadusega laste toetamine koolis #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katerinalipberg Õppematerjali autor
    essee teemal HEV laste toetamine koolis

    Sarnased õppematerjalid

    Vaatluspraktika teine kodutöö
    11
    doc

    Vaatluspraktika teine kodutöö

    saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine

    Vaatluspraktika
    HEV koordinaatori roll
    15
    doc

    HEV koordinaatori roll

    Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi ­ mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ­ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene,

    Sotsiaalpedagoogika
    Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks
    7
    docx

    Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

    § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe

    Eripedagoogika
    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt
    12
    docx

    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

    võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0–1 a) – emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, • väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2.Varajase sekkumise mõiste, eesmärgid ja põhimõtted. Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele

    Eripedagoogika
    ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
    18
    docx

    ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

    ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond)

    Psühholoogia
    Andekas laps
    45
    doc

    Andekas laps

    .................. 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine................................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16

    Sotsiaalpedagoogika
    Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
    109
    doc

    Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

    ...................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused ...................................................................... 69 2.4. Abi saamine ........................................................................................................ 70 2.5

    Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
    ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
    48
    docx

    ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

    .......................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi.................................................................................7 j.Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne.....................................7 Loengumaterjalide lühikokkuvõtted...........................................................................................9 Õppefilmide ülevaated..............................................................................................................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b

    Alushariduse pedagoog




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun