Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HEV Erivajadusega laste toetamine koolis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

HEV Erivajadusega laste toetamine koolis #1 HEV Erivajadusega laste toetamine koolis #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katerinalipberg Õppematerjali autor
essee teemal HEV laste toetamine koolis

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Vaatluspraktika teine kodutöö

saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine

Vaatluspraktika
thumbnail
15
doc

HEV koordinaatori roll

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi ­ mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ­ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene,

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
7
docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

§ 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe

Eripedagoogika
thumbnail
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0–1 a) – emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, • väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2.Varajase sekkumise mõiste, eesmärgid ja põhimõtted. Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele

Eripedagoogika
thumbnail
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond)

Psühholoogia
thumbnail
45
doc

Andekas laps

.................. 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine................................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

...................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused ...................................................................... 69 2.4. Abi saamine ........................................................................................................ 70 2.5

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
thumbnail
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

.......................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi.................................................................................7 j.Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne.....................................7 Loengumaterjalide lühikokkuvõtted...........................................................................................9 Õppefilmide ülevaated..............................................................................................................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b

Alushariduse pedagoog




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun