Pedagoogika küsimused vastused (0)

1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse
vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid
millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks  on see, et õppija võtaks õpitava  oma elus selle  omaks ja vastavalt
käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis
on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi
asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis
jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus
ja ka motivatsioon saada midagi uut teada. 3.   Mis   on   areng,   millal   see   algab   ja   kuidas   mõjutab   õppimist   ning   õpetamist? Tooge näide, kuidas füüsiline areng mõjutab õppimist. Areng   osutab   muutustele   inimorganismi   või   selle   osade   omadustes,   funktsioonides   või
käitumises. Areng on kulgemine küpsuse saavutamise suunas, mis kestab eostumisest kuni
surmani. On kiirem lapse ja noorukieas. Ning pole silmaga nähtav (muutused mõtlemises,
tahtes, hoiakutes jne). Arengut nimetatakse evolutsiooniks, taandarengut involutsiooniks. Lapse ja nooruki eas õpib, omandab uued asjad kiiremini, sest ei ole veel välja kujunenud
kindlaid hoiakuid, põhimõtteid. Füüsiline areng toetab õppimist, õigemini nõuab kohanemist.
Sündides   me   ei   oska   käia   aga   juba   aastaselt   seisame   kahel   jalal   ja   uudistame   maailma
kõrgemalt.   Füüsiline   kasvamine   annab   järjest   enam   võimalusi   juurde   uute   asjade
proovimiseks.  4.   Selgitage,   mis   on   küpsemine   ja   küpsus,   selle   seos   õppimise   ja   õpetamisega. Milliste füüsiliste näitajate järgi saab hinnata lapse kooliküpsust? Küpsemine   osutab   muutustele,   mis   leiavad   indiviidis   aset   viljastumise   ja   täiskasvanuks
saamise vahelisel perioodil.  Küpsus on küpsemise protsessi tulemus ehk millekski  valmis
olek. Küps ellu astumiseks, küps kooli minemiseks.  Küpsemine   bioloogilises   tähenduses:   puudutab   eelkõige   neid   muutusi,   mis   ilmnevad
spontaanselt, ilma treeningu või välise sekkumiseta osutab muutustele, mis on iga isiku jaoks
eostumisest alates füsioloogiliselt ette programmeeritud. Küpsemine sotsiaalses tähenduses on: laste närvisüsteemi teatud arengutaseme saavutamine,
et   olla   valmis   teistega   arvestavaks   ja   koostöövõimeliseks   suhtlemiseks   protsess,   mille


vahendusel   omandatakse   käitumismallid,   mis   võimaldavad   hakata   toimima   sarnaselt
täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised   näitajad   hindamaks   lapse   kooliküpsust   -   suutlikus   pikalt   koolipingis   istuda   ja
kooliteed käia. 5.  Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika   -   uurib   ja   praktiseerib   sellises   hariduslikus   keskkonnas,   mis   ei   ole vananemise  protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste  õpetamise ja õppimise osa. Sellise
keskkona iseloomulikuks jooneks on, et sealsed osalejad erinevad üksteisest väga oluliselt
isikliku   elukogemuse   ning   sotsiaalse   ja   haridusliku   tausta   poolest.   Õpetus   iseendas
toimuvatest   muutustest   seoses   vananemisega   ja   nendega   kohanemisest   ehk   vananemise
õppimine • Eripedagoogika - (varem on nimetatud ka defektoloogiaks) on pedagoogika haru, mis tegeleb   kasvatuse,   hariduse,   rehabilitatsiooni   ja   inimeste   ühiskondlikust   elust   osavõtmise
küsimustega. • Tüflopedagoogika  - on eripedagoogika  haru, mis tegeleb  vaegnägijate  ja pimedate õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega. • Oligofrenopedagoogika   -   Vaimupuudepedagoogika,   varem   nimetati   ka oligofrenopedagoogikaks, on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaimupuudega ning raskete
psüühikahäiretega   laste   õpetamise,   kasvatamise,   rehabilitatsiooni   ning   arendustegevusega.
Üha   enam   pööratakse   tähelepanu   ka   täiskasvanute   õpetamisele   ning   võimalikult   suure
iseseisvuse saavutamisele. • Surdopedagoogika   -   on   eripedagoogika   haru,   mis   tegeleb   vaegkuuljate   ja   kurtide õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega. • Logopeedia   -   on   teadus   kommunikatsioonipuuete   avaldumisest,   ennetamisest, hindamisest   ja   teraapiast.   Logopeedia   kui   teaduse   eesmärgiks   on   kirjeldada
kommunikatsioonipuuete avaldumist, selgitada nende mehhanismi, välja töötada meetodid ja
töökorraldus kõne-, hääle- ja keelepuuete, samuti neelamisprobleemide kõrvaldamiseks või
leevendamiseks. 6. Selgitage näidete varal taju, mälu ja mõtlemise rolli ja seoseid õppimisel. Taju   protsessi   eelduseks   on   meeleline   kogemus.   Taju   eesmärk   on   luua   meile   meid
ümbritsevast maailmast võimalikult reaalne pilt. Seda luuaks meeleorganitelt saadud andmete
põhjal. Kuid iga inimene tajub maailma erinevalt ja kasutab erinevaid tajumistüüpe. Mõnele 2


jääb   õpitav   paremini   meelde   pildina,   sümbolina   (visuaalne),   mõned   peavad   käeliselt   läbi
tegema,   kirjutama   (kinesteetiline).   Ja   siis   on   need   kellele   jääb   kõige   paremini   meelde
kuulmise   kaudu   (auditiivne).   Efektiivse   tulemuse   annab   kui   õppimine   toimub   läbi   kõigi
meelte.  Ise   olen   õppimises   kasutanud   kõiki   kolme   tüüpi.   Ehk  siis   kirjutan   läbi,   ütlen   välja   kõva
häälega, et ise enda häält kuuleks ja samas kujutan ette milline kirjeldatav objekt välja näeb. Mälu – teadmiste, muljete ja oskuste meeldejäämine, säilitamine ja taasesitamine. Selleks, et
õpitav häsit meelde jääks, peab nii materjal kui ka selle omandamine olema meeldivad – nii
luuakse   õppimiseks   vajalik   valmisolek.   Kiiresti   ununevad   mehhaaniliselt   omandatud
teadmised.  Seega, et õpitav omandataks, peab õppijal olema teema vastu huvi. See hoiab tema fookuse
teemal ja aitab paremini seoseid luua, mis aitab teemat hiljem kergemini meenutada. Mõtlemine on oluline, sest see aitab mõista õpitud ja luua seoseid. Massaazi õppimine.  Käelise tegevuse, tajumisega  õpib lihaseid  tundma,  mõtlemine  annab
neile juurde nimetuse ja mälu säilitab need teadmised. 7. Mõelge,   mis   on   inimese   vaimne   ja   kronoloogiline   vanus   ja   kuidas   neid   tuleb arvestada õppimisel. Vaimne vanus määratakse testi tulemusest lähtuvalt, võrdluseks siis eakaaslaste keskmised
tulemused. Kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust. Kui lapse vaimne vanus on kõrgem tema kronoloogilisest vanusest, siis võib tal tundides igav
hakata, sest ülesandes on tema jaoks lihtsad. Aga samas kui lapse vaimne vanus on madalam
tema koronoogilisest vanusest, vajab ta abi õppimisel, et teistega järge pidada. Mõlemal juhul
võib olla hilisem õppimine pärsitud, sest kaob motivatsioon.  8. Nimatage 5 komponenti, millest koosneb õpikeskkond.  Füüsiline keskkond – füüsilised tingimused: õpperuumid kujundus, sisustus, õhutus,
temperatuur, valgustus jne.  Psüholoogiline   õpikeskkond   –   õppija   varasemad   õpikogemused,   emotsioonid,
motivatsioon, tähelepanu, taju.  Sotsiaalne õpikeskkond – õppijate omavahelised suhted, suhted õppejõududega.  Intellektuaalne õpikeskkond – õpilase kaasamine õppimise eesmärkide seadmises ja
õpiülesanete täitmises.  Administratiivne   õpikeskkond   –   õppetöö   korraldus.   Leitud   tasakaal   vabaduse   ja
reeglite vahel. 9.  Selgitage näidete varal õpikeskkonna mõju õppimisele ja õpetamisele lähtuvalt õppijate iseärasustest ning õppimise eesmärkidest. 3


Istekohtade   paigutus  – traditsiooniline  klaasiruumi  paigutus   suunab  tähelepanu  õppejõule,
seega   hea   kasutada   loengutes.   Väikesteks   saarekesteks   paigutatud   lauad   soodustavad
rühmatööd. U-tähe kujuline paigutus soodustab õppijate omavahelist koostööd ja osalejate
võrdset kaasamist. Emotsionaalne seisund – kui õppija või õpetaja on emotsionaalselt äärmustes, siis see pärsib
õppimist.   Negatiivsed   mõtted   tõmbavad   tähelepanu   endale   ja   raske   on   keskenduda
õppimisele. Kuid ka ülevoolav positiivsus võib fookuse õppimiselt hajutada. Kuigi positiivsed
emotsioonid on toetavamad ja annavad kindlust juurde õppimisel. Erinevad rollid rühmades – erinevates rühmades võib inimene erinevat rolli ettendada. Ühes
rühmas võib olla juhtija,  kes siis haarab alguses initsiatiivi  aga teises hoopis toetaja,  kes
kiidab teiste ideid. Ma ütleks, et õppimist pärsib kui inimene jääb igas rühmas ettendama
sama rolli (seda mis talle on tuttav) ja pole valmis midagi uut proovima. Õpiülesande eesmärgi püstitamine – kui eesmärk on õppijale liiga lihhtne või liiga keeruline,
siis ei ole antud õpiülesanne tema jaoks väljakutsuv.  Õppimise   alusdokumendi   tundmine   annab   õppijale   lähtekoha   isiklike   õpieesmärkida
püstitamiseks. Oskab paremini planeerida oma aega ja suunata fookust. 10. Selgitage, kas ja kuidas on Teie arvates seotud haridus ja haritus. Haridus   näitab   koolis   omandatud   teadmiset   hulka,   haritus   oskus   neid   teadmisi   ka   elus
rakendada. Nad täiendavad teineteist. Avar silmaring aitab koolis õpetatavat paremini eluga
seostada.   Seega   toetab   õppimist,   annab   motivatsiooni   õppimisele.   Ja   koolis   omantatavad
teadmised annavad taas tõuke selleks, et ise uurimaks midagi juurde, mida kool ei paku.  Kuid kooli lõputunnistus ei näita veel seda kui haritud inimene on. Õppida on võimalik ka
mehhaaniliselt, oskamata neid teadmisi hiljem ellu rakendada. Samas lõpetatud erialal mitte
töötamine ei tähenda ka seda, et õpitud ei rakendata oma elus.  Haridus aitab harituks saada. Lasteaedades, koolides õpetatakse lugema, arvutama, võõrkeeli
– mis aitavad siis hiljem omandada teadmisi juurde ja avardada silmaringi.  4