1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas?
Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse
vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid
millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud.
Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt
käituma hakkaks.
2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam,
kas õpilane või õpetaja?
See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis
on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi
asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis
jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus
ja ka motivatsioon saada midagi uut teada.
3. Mis on areng, millal see algab ja kuidas mõjutab õppimist ning õpetamist?
Tooge näide, kuidas füüsiline areng mõjutab õppimist.
(Kollon, 2013) 9 3. DOMINEERIVAD ÕPISTIILID Põhjalike õpistiilide uurimise küsimustike abil, mis oli läbi viidud 2011.aasta sügisel, selgitati välja küsimustikus osalejate seas domineerivad õpistiilid. Kõiki õpistiile toetab kindlasti ka võimalikult mitmekesiste meetoditega loodud õpikeskkond. 3.5 Õpetajate ankeetküsitlus Õpetajate ankeetküsimustikkude vastused 60% 50% 40% Auditiivne visuaalne 30% Kinesteetiline 20% 10% 0% Missugust õpistiili kasutate meelsamini õpetamisel
õpilastele selgeks mingit peatükki ning hiljem küsitleb iga õpilast eraldi selle kohta, kuidas ta sellest aru sai. Võttes arvesse nende õpilaste erinevaid huve ja sellega seoses ehk ka tegevusvaldkondasid, siis võib öelda, et teadmised õpitud teemast oli võetud vastu erinevalt olenevalt sellest, kuidas nende õpilaste sisestruktuur tajutud info talletamiseks on üles ehitatud ning sellest, mis selles teemas neid pigem enam huvitas ja kuulama pani. Seega oli ka õpilaste vastused õpetajale erinevad, sest nende arusaam ja tajumine teema osas oli erinev. Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism Selleks, et mõista õppimist, oleks vaja pöörata tähelepanu kontruktivismiilmingutele, kuna õppematerjali individuaalne tõlgendamine on igasuguse õppimisega kaasnev tegevus. Seetõttu lasus kahtlus Ausubeli arvamusel, mis väidab, et tõhusaimaks õpetamisviisiks on täiskasvanu loogika alusel korralikult sätitud teema sisu vahetu edasiandmine õppijale
tegevat ja lõhkus meelega veel ühe liivakoogi. Sellepeale karjus Sirje "Sa oled igavene kaabakas!". Sirje ema, kes oli ligiduses, nõudid, kust tüdruk sellised sõnad õppinud oli. Sirje vastas selle peale, et tädi Mare ütleb alati nii, kui ta kellegi peale vihaseks saab. Viimase näite põhjal saab öelda, et sotsiaalse õppimise vahendusel ei õpita ainult ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumist ning võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle (vt. Mõtisklused ja küsimused - Koolivägivald). Seega peavad kõik täiskasvanud ja eelkõige õpetajad olema väga tähelepanelikud, kuidas nad käituvad ning reageerivad erinevatele sündmustele.Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Albert Bandura Allpool on toodud punktid, mis iseloomustavad sotsiaalset õppimist kõige paremini: · uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord;
· Tänapäeval nähakse, et õpetamine ei pea toetuma lapse antud hetke arengutasemele, vaid õpetamine peab arengut ennetama. · Õpetaja ülesanne on vaadelda lapsi ja nendega vestelda. Sel viisil jõuab õpetaja selgusele nii laste antud hetke oskustes kui ka õppimisvõimalustes. · Õpetaja tegevuses on oluline jälgida lapse tegevust ja huvi tekkimist õpitava vastu ja selliselt kaardistada lapse lähiarengu vöönd. · Lapsest lähtuva pedagoogika oluliseks küsimuseks on õpetuse rajamine laste endi kogemustele. Õpetaja suunamise abil õpivad arutlema, laiendama ja süvendama oma kogemusi, arendama uusi teadmis- ja mõtlemisstruktuure. · Väljakutsed õpetaja töömeetodite ümberhindamiseks: Täiskasvanu peab õppima lapsi kuulama Täiskasvanu peab õppima austama lapse loomulikku viisi õppida Õpetaja peab õppima analüüsima laste mõtteid ja initsiatiivi ning kavandama eelõpetust nende alusel
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada: selgitada välja sihtgrupi ja õpperühma õpivajadused; koostada õppekava ja planeerida õpet; valmistada ette oma koolitu
inimese küsimine) Õhutamine(lisaküsimused, vihjed) Ooteaeg (oska oodata) Kuidas küsimusi esitada? Ülddidaktika ja kasvatustöö alused Luua toetav õhkkond Küsimuste esitamien disipilneerimise vahendina Nimeliselt esitatud küsimuste kaks poolt Hinde vastamiseks aega Esitada üks küsimus korraga Esitada küsimused kirjalikult (slaididel) Vähendada suletud küsimuste arvu Anda võimalusi enne kkoos kaaslasega arutleda Kuulata ära mitme osaleja arvamused Kui vähegi võimalik, siis suunata küsimused rühmale vastamiseks tagasi Vältida „jah, aga...“ tõenäoliselt valed vastused tuleb siiki parandada Küsima innustamisel.. Olla ise päriselt huvitatud õppija vastustest
S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID
Mõistete moodustamine ja kategooriate kohaldamine Otsustamine ja järeldamine midagi eitatakse või jaatatakse. Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine
Kõik kommentaarid