Õppeedukust mõjutavad tegurid (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Pedagoogika - Pedagoogika

5 VÄGA HEA

Tallinna Tehnikaülikool

Aleksandr Mäeots
ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID
Referaat
Tallinn 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. ÕPISTIILID 4
1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon 4
1.2 Õpiedukus 5
1.3 Õpiprotsess 5
1.4 Õpistrateegiad 6
2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE 8
2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku trendid 8
3. DOMINEERIVAD ÕPISTIILID 10
3.5 Õpetajate ankeetküsitlus 10
4. KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13

SISSEJUHATUS

Paljud, väga paljud õpilased tahaksid õppida hästi, tunda rõõmu tarkusest, headest hinnetest, õpetajate tunnustusest ja vanemate kiitusest. Muutuv maailm esitab uued nõudmised koolile ja õpilastele. Muutunud on õppimise ja õpetamise käsitlus . Tänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist. Kui õpetaja tunneb õpilase õpistiili , saab ta tugineda õpilase iseärasustele ning aidata kohandada õppimist tema õpiviisiga. Koolis õppimine peab kooliskäijale meeldima , peab olema huvitav, et sellest ka kasu oleks, et tarkus külge hakkaks . Kindlasti aitab meie õppimisele kaasa ka teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja oskusi omandame.

1. ÕPISTIILID

Õpistiil on õppija poolt eelistatud viis informatsiooni vastu võtta, töödelda, mõista ja selle üle mõelda. See on suhteliselt püsiv omadus/tunnus. Õppimine eeldab teatud informatsiooni meeldejätmist ning sellega paremini hakkamasaamiseks on teadlased esile toonud mõiste, mille puhul on igal inimesel võimalik teada enda personaalset õpistiili. Õpistiili tundmine toetab õppimist ning aitab tõsta õpiedukust.

Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon

Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid , teine eelistab auditiivset ehk lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes , aga on ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist ehk kinesteetikat. Õppimine on niivõrd individuaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju, kui inimesi maailmas, ja igaühel on oma eelistatum õpistiil.
Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga ja soodsa õppekeskkonnaga. Õppija õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. (Pedastsaar, T. Õppima õppimine. [2012, august, 19] )
Kuid ennekõike tuleks saada selgeks õppima õppimine, see on protsess, mille käigus õpitakse tundma oma õpiprotsessi eripära, iseenda tugevaid ja nõrku külgi ning rakendama saadud infot enda edaspidises õpitegevuses. (Kadajas, H-M. 2005, 8)
Oskus õppida kujuneb õppimise käigus, mis tähendab suutlikkust oma õppimist ise juhtida, kavandada, seada eesmärke, hinnata ja korrigeerida oma õpitegevust ja -tulemusi. Seega mõistetakse õpioskuste all konkreetse eesmärgiga oskusi, mida õppija peab omandama selleks, et edukalt õppida. Kokkuvõtteks on õpioskus oskus õppida ennast tundma, et end ise aidata – saada enda õpetajaks. (Kadajas, H-M. 2005, 8 - 11)

Õpiedukus

On teada, et õpilaste õpiedukust ja kooli käitumist mõjutavad paljud tegurid, näiteks õpilaste võimed ja sotsiaalne taust. Ka õpetajatel on oma roll. Viimase aja jooksul on nõutud õpetajatelt aina rohkem tundide ettevalmistamist. Õpiedukust toetab õpetaja teadlikkus õpistiilidest ja nende mitmekesine kasutus tundides.

1.3 Õpiprotsess

Õpiprotsess kujutab endast õpetaja ja õppijate kindlalt järjestatud ja omavahel seostatud tegevust, mille eesmärk on kujundada õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusi ning arendada ja kasvatada neid. (Kõverjalg, A. 1995, 4)
Õpiprotsessi eesmärk on:

teadmiste, oskuste ja vilumuste süsteemi teadlik omandamine

oskuste kujundamine, eesmärgiga neid praktikas kasutada,

õppijate arendamine,

õppijate kasvatamine.

Õppeprotsessi peamised komponendid on õpetamise sisu, õpetamine , õppimine, õpetamise vahendid.
Õpiprotsessis võib eraldada (Kõverjalg, A. 1995, 4):
Väline külg ( õppematerjali esitamine õpetaja poolt, õpetaja kuulamine ja ülesannete lahendamine)
Sisemine külg (õpilase psüühilised protsessid – taju, tähelepanu, mõtlemine, emotsioonid jne)
Mida paremini oskab õpetaja aktiviseerida ja juhtida õpilaste iseseisvat mõttetegevust, seda paremini omandab õpilane uusi teadmisi, oskusi ja vilumusi.
Kindlasti oled tähele pannud , et mõnikord omandad teadmisi lihtsamalt ja kiiremini ning mõnikord aeglaselt ja vaevarikkalt. Üks võimalik põhjus võib olla see, et kasutad erinevaid õpistiile.
Uuringud näitavad, et inimesed kasutavad õppimiseks põhiliselt kolme õpistiili:
• Visuaalne õpistiil (Visual)
• Kuulamisel põhinev õpistiil (Aural)
• Liikumistajul ja kirjutamisel põhinev õpistiil (Kinesthetic)
Leidub inimesi, kellele on domineeriv ainult üks õpistiil, samas leidub inimesi, kellele sobib kaks või kolm erinevat õpistiili ning on ka neid, kellele sobivad ühtemoodi hästi kõik õpistiilid.

1.4 Õpistrateegiad

Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, H-M. 2005, 12 - 13; Pedastsaar, T.):
1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida

mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite /kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine
kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine ; ümberkombineerimine; ...)
kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...)

2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida , jälgida, koordineerida, hinnata

metakognitiivsed strateegiad ( keskendumine , korraldamine, hindamine ...)
afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...)
sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...)

Üldisi õpioskusi on vaja õppijal aidata omandada. Ei saa loota juhuslikkusele, et õppija tuleb ise sellega toime, sest õppimise õppimiseks on vaja teha sihikindlat ja süstemaatilist tööd. Samas pole võimalik õpioskusi omandada ühtsete ja rangete eeskirjade järgi. Tuleks aidata leida igal õpilasel endale sobiv õppimisviis: Õppimisviis, mis vastab tema õpistiilile, sest igal inimesel on info töötlemise isesugune strateegia. (Pedastsaar,T.)
Õpetaja ülesandeks on luua õppimist soodustav keskkond, kus ta suunab õppija õppima, luues talle õppima õppimiseks vajalikud tingimused. Mida nooremad on õppijad, seda enam vajavad nad õpetamist ja juhendamist. (Kadajas, H-M. 2005, 19)
2. Õpetaja, kui õpeedukust mõjutav tegur
Õpetaja on isik, kes teisi õpetab või kasvatab, aidates õpilastel omandada teadmisi või oskusi. Õpetajad mängivad väga suurt rolli õpilaste õppeedukuses. Õpetaja roll õpikeskkonna loomisel on arvestada õpilaste individuaalsuse ja õppevõimega ning sellest tulenevalt luua erinevaid võimalusi õpikeskkonnas. Tähtis on, et õpetaja pakuks õpilastele keskkonda, mis suunab õpilase uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni ning motiveerib paremini õppima, kujundades neis õpiharjumust ja parandades töössesuhtumist. („Tark ja loov õpetaja“ (06.10.2011).

2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE

Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga ja soodsa õpiekeskkonnaga. Samuti on suur tähtsus ka õpistiilidel, mida tundes oskab õpilane ennast paremini suunata ja omastada informatsiooni. Õpistiile ja õpiedukust toetavad palju ka tänapäeva- ja lähituleviku trendid.

2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku trendid

M-õpe ehk mobiilne õpe – mobiilsete seadmete rakendamine õppetöös. M-õppe rakendamine alushariduses on uus mõte ning vajab alustuseks võimaluste kaardistamist. Teema on mahukas ning vajab innovaatilisi ja julgeid õpetajaid.
Projektõpe – üldõpetus , lõimimine, meeskonnatöö , ajaplaneerimisoskus jne. Üksnäide, mis erinevates etappides ka ellu rakendatud.
Ühisloome tehnoloogiad ja nende rakendamine – alushariduses töötab ühe rühma lastega kaks rühmaõpetajat, õpetaja abi, erialaspetsialistid ( muusika -, liikumis -, kunstiõpetaja, logopeed jne). Õppeprotsessi kavandamisel peavad kõik need osapooled tegema koostööd. Ühisloome tehnoloogiate kasutamine annab selleks suurepärased võimalused. Ja kaugemas perspektiivis kindlasti ka võimalus ühisloome tehnoloogiate kasutamine õppeprotsessi läbiviimisel, kus kasutajateks lapsed (jutukese kirjutamine, ülesande lahendamine, esitlus…).

Eelpooltoodud väljakutsed (ja need on vaid mõned) on tänane reaalsus ja võimalus. Ning need mõjutavad tugevalt õpetajaid ja õpetamisprotsessi.

oskus siduda uute tehnoloogiate kasutamine õppe eesmärkide ja sisuga, kuidas õppeprotsessi planeerida ja läbi viia ( ohjata ) ning kuidas hinnata-analüüsida;
õpetaja mõttemudeli muutust õppimisest ja õpetamisest ning julgus ja tahe kasutada uusi võimalusi;
õpetajakoolituse muutumine – kuidas toetada õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist. See tähendab ka väljakutseid ja muudatusi kõrghariduses ning uute tehnoloogiate rakendamist kõrghariduse taseme õppekavadesse.
õppija aktiivsuse (ja seeläbi vastutuse) suurenemine – see on tihedalt seotud õpetaja oskusega uusi tehnoloogiad kasutades õppeprotsessi kavadada ja õppijaid suunata-toetada;
informatsiooni üleküllus, valikute suurenemine, tehnoloogiatest sõltumine;
elementaarsete ja traditsiooniliste oskuste-teadmiste-kogemuste omandamine – enesekohased oskused, funktsionaalne lugemisoskus, suhtlemisoskus jne).

Ja kokkuvõtlikult on iga uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel oluline analüüsida, kuidas see mõjutab õppija õppimist, õpetaja õpetamist ja õpiprotsessi. (Kollon, 2013)

3. DOMINEERIVAD ÕPISTIILID

Põhjalike õpistiilide uurimise küsimustike abil, mis oli läbi viidud 2011.aasta sügisel, selgitati välja küsimustikus osalejate seas domineerivad õpistiilid. Kõiki õpistiile toetab kindlasti ka võimalikult mitmekesiste meetoditega loodud õpikeskkond .

3.5 Õpetajate ankeetküsitlus

Joonis 1. Õpetajate ankeetküsimustikkude vastused
Õpetajate küsitlusest selgus, et õpetajad eelistavad meelsamini õpetamisel kasutada nii auditiivset (36%) kui ka visuaalset õpistiili (36%), soov kasutada kinesteetilist õpistiili õpetamisel oli kõige väiksem (27%). Õpetajate arvates meeldib õpilastele kõige enam kinesteetiline õpistiil (55%), seejärel visuaalne õpistiil (36%) ning viimasena auditiivne õpistiil (9%). Küsimustikust selgus, et ainult 27% õpetajatest on võimalik kasutada kinesteetilist õpistiili, visuaalset õpistiili 33% ning auditiivset 40% õpetajatest. Samuti selgus see, et õpetajad eelistavad õppida ennekõike kinesteetiliselt, siis visuaalselt ja viimasena ka auditiivsel õpiviisil.
Õpilaste ankeetküsitlus
Joonis 2. Õpilaste ankeetküsimustikkude vastused
Õpilaste küsitlusest selgus, et õpilased eelistavad meelsamini õppimisel kasutada visuaalset õpistiili (48%) ning kinesteetilist õpistiili (31%), soov kasutada auditiivset õpistiili õppimisel oli kõige väiksem (21%).
Õpetajate küsitlusest selgus, et kuigi õpetajad arvavad , et õpilastele meeldib kõige enam kinesteetiline ja visuaalne õpistiil, kasutavad nad siiski meelsamini auditiivset ja vähemuses visuaalset õpistiili. Loogiline järeldus sellisele lahkhelile oleks see, et õpetajatel lihtsalt pole võimalust kasutada selliseid õpistiile nagu kinesteetiline ja visuaalne, sest selle jaoks pole esemeid ja/või seadeid. Samas selgus ka see, et õpetajad eelistavad õppida ennekõike kinesteetiliselt, siis visuaalselt ja viimasena ka auditiivsel õpiviisil.

4. KOKKUVÕTE

Õpetaja peab olema muutustele avatud ning parandama/ muutma oma tegevust ja kasutatavaid õpistiile vastavalt kiiresti muutuvale ühiskonnale ning selle nõuetele.
Õpilaste seas leidub erinevaid õpistiilide esindajaid, kellest igal ühel on väljakujunenud eelistused , mil viisil nad õpitavat kõige paremini omandavad. Selle tõttu muutub tunni planeerimine õpetaja poolt keerulisemaks kui ta püüab arvestada õpilaste õpistiilide eelistusi.
Kõiki õpistiile toetab kindlasti ka võimalikult mitmekesiste meetoditega loodud õpikeskkond. Sellest lähtudes soovitatakse õpetajatel tutvuda õpilaste õpistiilidega ning tundide efektiivsemaks muutmisel arvestada neid oma tundide planeerimisel.

KASUTATUD KIRJANDUS

Dippler, K. (2013). Lähituleviku trendid, mis mõjutavad õpimist ja õpetamist. Allikas: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/11/16/lahituleviku-trendid-mis-mojutavad-oppimist-ja-opetamist .
Hirsjärvi, S. H. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina .
Kadajas, H.-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirajstus.
Kvalifikatsioonikeskus, R. E.-j. (2003). Klassijuhatajatööst koolis. Haridusministeerium: Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Kõverjalg, A. (1995). Õppeprotsessi aktiviseerimine. Probleemõpe . Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia.
Kõverjalg, A. (1996). Õppimise psühholoogia ja metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia.
Pedastsaar, T. (2012). Õppima õppimine. Allikas: http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf .

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 48 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hesoyamm123 Õppematerjali autor

Õppeedukust mõjutavad tegurid, õppestiilid jne.

Õppeedukust mõjutavad tegurid õppestiilid visuaalne kinesteetiline auditiivne õpistiil tehnoloogia õpioskus õpistrateegiad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Õpistiilid

Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks arvestada. Näiteks kui

Alusharidus

odt

ÕPISTIILID – Kuidas me õpime ja õpetame

ÕPISTIILID Kuidas me õpime ja õpetame Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist. Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju kui on inimesi. Õpistiilid on köitnud mitmeid uurijaid ning praktikuid, kes on välja toonud mitmeid erinevaid õppimise mudeleid. Wikipedia andmeil on olemas üle 80 erineva õpistiili mudeli. Õpistiilide teooriate paljusus tõestab, et me õpime väga erinevaid mudeleid kasutades. Individuaalsete õpistiilide ideed tutvustati 70. aastatel. Õpistiil koosneb sellest, kuidas me tajume ja töötleme informatsiooni, elamusi ja kogemusi. Üheks populaarsemaks on Peter Honey ja Alan Mumford poolt loodud õpistiilide teooria, mis esitleb nelja erineva õpistii

Isiksusepsühholoogia

docx

VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA

 Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kõige sügavamat mõju avaldab inimese arengule sotsiaalne keskkond – inimesed, kellega ta suhtleb kodus, koolis, tööl ja vabal ajal. Keskkonna mõju oleneb sellest, millised on inimese eelnevad hoiakud, elukogemused ja veendumused. Looduse mõju inimese arengule avaldub pikema aja jooksul.  Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur, mis peab kõiki keskkonnategureid sihipäraselt arvestama. Töökasvatuse seisukohalt on oluline, et õpilased suhtuksid oma töösse austuse ja kohusetundega. 10 KOKKUVÕTE Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed, mille abil saab inimesi liigitada erinevatesse gruppidesse

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

docx

Mälu - Õppija kognitiivne areng

Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust ning alle

Kategoriseerimata

docx

Kiviõli 1. keskkooli õpilaste õpiharjumused

Helle-Mall Kadajas (2005) on oma raamatus „Õppima õppimine ja õppima õpetamine“ sellel teemal pikemalt peatunud. Autori teemavalikut ajendas:  teemat on kajastatud meedias,  isiklik huvi antud teema kohta,  autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks. Selle töö eesmärgiks on: 1) anda ülevaade õpiharjumuse käsitlusest; 2) välja selgitada 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumused; 3) analüüsida, kuidas mõjutavad õpiharjumused kodutööde tegemist; 4) kui suur on erinevus 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumuste vahel. Hüpotees: 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6. klassi õpilastel. Õpiharjumuste taset hindab autor Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtmega. 30-26 punkti Suurepärased õpiharjumused 26-21 punkti Head õpiharjumused

Eesti keel

doc

Õppimine ja areng

Tahtmatu tähelepanu täelepanu millelegi automaatselt ilma et peaks pingutama; passiivne tähelepanu iseenesest, sõltub ärritajate eripärast, tegevuse eesmärkidest, sõltumatutest sündmustest Objektiivsed: ärritaja suhteline tugevus, erinevas olukorras mõjub iga ärritaja erinevalt, ärritaja suurus on suhteline (ämblike kartmine), uudsus, liikumine Subjektiivsed: sõltuvad inimesest endast vajadused, huvid (rasedus). Inimese vanus ja sugu on ka subjektiivsed tegurid. Meeleolu ja organismi seisund (läbi roosade prillide vaatamine) Tahtmatu tähelepanu mehhanism on seotud ka sünniga. Tahtlik tähelepanu ise suunan oma tähelepanu millelegi. Selle puhul on tahte hoidmine oluline, on seotud meie eesmärkidega, õppimise puhul on see eriti oluline. Iseloomustab: Sihikindlus:valime välja, millele tähelepanu pöörata Korraldatus: teadlikkus objektile tähelepanu suunamisel, kui kaua suudame hoida tähelepanu Püsivus: Tähelepanu omadused

Areng ja õppimine

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma. Väljast sõltumatud isikud tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad. Väljast sõltuvatel isikutel on seevastu raskusi ärritajate eristamisel nning neid mõjutavad hõlpsasti ümbritsev taust või väline struktuur. 3. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? Praktika näitab, et õpilaste vanemaks saades muutub nende käitumine üldjuhul reflektiivsemaks (juurdlevad põhjalikult lahendusvariantide sobivuse üle). 4. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad?

Pedagoogiline psuhholoogia

pdf

KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED

mõista õpilaste kujutluspilte, mille nad on kokku pannud ehk konstrueerinud nende poolt tajutud sisust. Õppija poolt mõtestatud tajutav sisu on alati ainulaadne ning ei pruugi õigesti peegeldada õpetaja või õpiku poolt edastatud infot. Kuigi õpilased mõistavad õpetaja poolt antud põhilist teadmist enamasti ühtviisi, siis nende lahtimõtestused erinevad üksteise omadest pea alati. Iga õppija kogemused ja arusaamad mõjutavad nende tõlgendusviisi. Seega võib öelda, et igaüks meist on loonud tajutava info talletamiseks iseendale unikaalse teadmiste struktuuri. (Krull, 2000) Näiteks võime tuua, et õpetaja üritab õpetada erinevate huvidega ühes klassis õppivatele õpilastele selgeks mingit peatükki ning hiljem küsitleb iga õpilast eraldi selle kohta, kuidas ta sellest aru sai. Võttes arvesse nende õpilaste erinevaid huve ja sellega seoses ehk ka

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid