Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rudolf Steiner (0)

1 Hindamata
Punktid

Rudolf Steiner


Järgnev õpimapi peatükk annab lühidalt ülevaate Rudolf Steiner’i eluloost, tähtsamatest teadustöödest ja raamatutest ning tema panusest mängu ja selle arengusse .
  • Lühike eluloo kirjeldus


    Rudolf Steiner sündis 25.veebruaril aastal 1861 Austria-Ungari (praegue Horvaatia ) linnas nimega Donju Kraljevec. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta Viini lähdal asuvates linnades Steiermargis ja Burgenlandis. Rudolf Stainer suri aastal 1925 Šveitsis.
    Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles.
    Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja „Tunnetusteooria põhiküsimusi“ Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitles epistemoloogia põsiküsimusi, eelkõige seoses Fichte filosoofiatunnetusega.
    Aastal 1890 kutsuti Stainer tööle Goethe ja Schilleri arhiivi Weimarisse, kus tema ülesandeks oli redigeerida Johann Wolfgang Goethe loodusteadlikke töid väljaandele Sophie . Ta töötas seal seitse aastat, peale mida kolis Rudolf Stainer Berliini.
    Ajal, mil ta töötas Weimaris , osales ta Schopenhaueri kogutud teoste 12 köite ja Jean Pauli kogutud teoste 8 köite avaldamisel ning toimetamisel. Lisaks toimetas ja avaldas ta Berliinis koos Otto Eroch Hartlebeniga kirjandusajakirja nimega Magazin für Litteratur. See toimus aastatel 1899- 1904 .
    1893 oli märkimisväärne aasta, mil Steiner avaldas oma põhiteose pealkirjaga „Vabaduse filosoofia“, milles pani ta paika oma hilisemate tööde filosoofilised aluspõhjad.
    Aastatel 1899-1904 töötas ta õpetajana Berliini tööliste koolis, kus ta õpetas õpilastele ajalugu, kirjandust, loodusteadusi ning kõnekunsti.
    Rudolf Steiner oli aastast 1899 kuni 1911 abielus Anna Eunickega.
  • Rudolf Steiner’i peamised teadustööd ja raamatud


    Oma eluajal jõudis Steiner mitmeid raamatud ja muid kirjeid välja anda. Lisaks viis ta läbi palju loenguid erinevate teemade kohta erinevatele inimestele mitmetest valdkondadest. Järgnevalt on välja toodud seda teemat hõlmavad silmapaistvamad ja peamised tegevused.
  • Raamatud


  • „Goethe maailmavaade” ( 1897 );
  • väitekiri „Tõde ja teadus” (1892);
  • „Vabaduse filosoofia” (1894);
  • „Sotsiaalküsimuse põhipunktid” (1919);
  • „Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast” (1907);
  • „Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel”;
    VAIMUTEADUSLIKUD PÕHITEOSED:
  • „Sissejuhatus ülemeelelisse maailmatunnetusse ja inimese määratlusse” (1904);
  • „Kõrgema tunnetuse saavutamine” (1904/1905);
  • „Salateadus üldjoontes” (1910).
  • Teaduslikud tööd ja tegemised


    Steinerile andis ülesande Goethe-uurija professor Karl J. Schröer, anda välja ja kommenteerida Goethe loodusteaduslikke teoseid. See töö toetas Rudolf Steineri arusaama, et vaim ja aine, meeleline ning ülemeeleline eri ole omavahel vastandlikud ega eraldiasuvad tõelisuse astmed .
    Steiner on suure panuse andunud ka mitmetesse sisukatesse kui ka filosoofiliste mõtetega loengutesse. Ta hakkas pidama loenguid, kus püstitas küsimuse: „Kas ülemeelelise vaimse taju kaudu saavutatut saab edasi anda teadusliku mõtlemise vormis ning teha see kultuuri ja praktilise elu jaoks viljakaks?“ Esimesed loengute kuulajad ja lugejad tulid peamiselt teosoofilistest liikumistest ning kogukondadest.
    Tema loengusarjade ajalugu võib jagada kolme perioodi:
  • Esimene periood, kus pidas Steiner arvukalt loengusarju teosoofilistes ringkondades. Ta tegutses selle liikumise saksa haru peasekretärina ja kirjutas sel ajaperioodil oma vaimuteaduslikud põhiteosed;
  • Teine periood, kus tuleb loengutes esile vaimuteaduse viljastav mõju kunstidele. Teaduse kõrval pidas ta kunsti teise needa tõelisusse. Lisaks pidas ta seda inimese arengu üheks oluliseks teguriks . Rudolf Steineri jaoks oli siirdumine kunstilise kogemuse juurde sisemine möödapääsmatus;
  • Kolmas periood, kus Steiner pidas lõpuks loenguid üheaegselt mitmel alal:
  • Vaegarengutega tegelevatele arstidele ja kasvatajatele, millest sai algus antroposoofiline ravipedagoogika ;
  • Maaharijatele, mis andis tõuke bioloogilis-dünaamilisele maaviljeluse tekkele;
  • Arstid ja religioonielu uuendajatele.
    Rudolf Steiner on ka Üldise Antroposoofilise Seltsi rajaja. Nimetatud seltsi eesmärk oli luua kogukond, mis arendaks vaimu uurimist ja kus arutataks individuaalselt kui ka üheskoos vaimuteadust.
    Üks tema oluline ja üks viimaseid töid oli koos Dr. Ita Wegmaniga kirjutaud raamat pealkirjaga „Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel“. See oli tõuge antroposoofilise suunitlusega meditsiini algusele.
  • Rudolf Steiner’i pedagoogilised vaated


    Rudolf Steinerit teatakse eelkõige kui waldorfpedagoogika loojat. Waldorfpedagoogika peamisteks tunnusteks on loodusläheduse olulisus, kunstilisuse arendamine, tundeelu ja meelte areng.
    Waldorfhariduse põhipunktid on õppimine läbi tegevuste, vastasikuse töö ja abistamise kaudu, lisaks keskendumine sotsiaalsetele oskustele ning võimekusele.
    Waldorfi õpetusmeetodite keskmes on eelkõige muusika , kunst, aiandus ja käsitöö. Kogu õppeprotsessile lähenetakse loovalt ja väga looduslähedaselt.
    Waldorfkoolide puhul välditakse elektroonilist meediat nii palju kui võimalik ja õpetajate roll on alglassides väike. Kogu töö keskmes on õppija, tema loovus ja areng.
    Kogu tegevuse eesmärkid on järgmised:
  • Tugevdada õpilase tahtejõudu ja eneseusaldust;
  • Arendada kujutlusvõimet;
  • Kujundada valmidust intellektuaalseks tegevuseks;
  • Arendada tegelikkusega kooskõlas olevaid abstraktset mõtlemist;
  • Kujundada põhiharjumusi.
  • Rudolf Steiner #1 Rudolf Steiner #2 Rudolf Steiner #3 Rudolf Steiner #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor J-J Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    STEINER PEDAGOOGIKA
    5
    doc

    STEINER PEDAGOOGIKA

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista.

    Pedagoogika alused
    Steiner Pedagoogika
    5
    doc

    Steiner Pedagoogika

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista.

    Sissejuhatus kasvatusteadusesse
    Waldorfpedagoogika
    16
    docx

    Waldorfpedagoogika

    3. Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam 4. Koostada infost referaat Töö on jaotatud 4 ossa: 1. Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis 2. Waldorfkoolidest 3. Waldorflasteaedadest 4. Mis on waldorfpedagoogika 3 2 Waldorfpedagoogika tekkimine Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (1861­1925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas.

    Pedagoogika
    Waldorfpedagoogika
    4
    docx

    Waldorfpedagoogika

    Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte ­ sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf ­ kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 ­ 1925) oli saksa ­ austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf ­ kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf ­ kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel.

    Arenguõpetus
    SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE
    6
    odt

    SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE

    · laps on tervik; · tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu; · last ei tohi lahutada loodusest; · õppimine on isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri; · lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Steiner- pedagoogikat tuntakse ka Waldorf-pedagoogika nime all. See toetub Rudolf Steineri (1861- 1925) kasvatusteooriale. Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemussest ja selle arengust. Steineri olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine. Suuna põhidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti

    Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
    Waldorfi referaat
    14
    doc

    Waldorfi referaat

    Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool

    Eripedagoogika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun