VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Võime öelda, et kasvatuse abil suunatakse inimest säärase kvaliteedi poole, mida peetakse inimlikkuse ideaaliks. Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma

Pedagoogika

39

doc

Sissejuhatus kasvatusteadusse

......................................................................................33 Praktilise elu nõudmised............................................................................................................33 Haridusuuringute valdkonnad....................................................................................................34 Pereuuringute valdkonnad.........................................................................................................34 Teadus, väärtused ja eetika küsimused..........................................................................................35 Teaduse suhe väärtusega............................................................................................................35 Uurimistöö eetika.......................................................................................................................35 Pedagoogilised suunad ja ajaloolised pealiinid............................................................

Kasvatusteadus

17

doc

VÄÄRTUSKASVATUS

tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

14

pdf

Eksamiküsimused Kasvatusteaduse alused

Kas inimese ideaali kujunemine sõltub kultuurist, ajaloost ja ühiskonna tingimustest? 2. Kirjeldage modernistliku kooli tunnusjooni ning nende mõju inimesele. Modernisliku kooli tunnusjooned on unifitseeritus versus unikaalsus, tehase tootmine, kool orienteerub keskmisele õpilasele, bürokratiseerumine, mõistuslik eesmärgipärasus, kool teeb töömaailmaale tellimustööd, ühekülgne positiivne teadlikkus, inimeste kontroll ja juhendid kasvatamiseks. Inimeste kasvatuses toimub väärtuste standardiseeritus, inimese unikaalsust mitte rõhutakse, vaid õpetakse kõiki ühtmoodi, kasutades üht struktuuri. Mõeldakse, et kool tagab õppijatele ja töötajatele vaimselt ja füüsiliselt turvalist, ning heaolu toetava keskkonda, kus saab vabalt saada kodanikuks kujunemisel vajalike üld- ja tuleviku pädevuste arendamist koos aine- ja erialateadmistega. Tõsiselt rääkides see välistab tunded ega väärtusta vaimsust

Kategoriseerimata

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

Siis muutuvad maastik, loodus kultuur „klassiruumiks ja õppevahendiks“ ning tõeliselt hariva kooli kandjaks.“ (Brügge, Glanz, Sandell 2008, 51). Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Võib öelda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida lastel on oluline õppida. Lastele on tähtis edasi anda teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil ümbritsevas maailmas toime tulla. Samas on oluline ka see, et lastest kujuneksid inimesed, kes suudavad teha ühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ja vastutustundlikke otsuseid, mida saab omakorda toetada eakohane tegevus lasteaias. (Timoštšuk 2010, 57, 185).

Eelkoolipedagoogika

72

docx

Kasvatusteadused

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj

Alusharidus

21

pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontroll. See on teoreetiline eetika. Küsib ka abstraksteid küsimusi, nt mis on üleüldse hea. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline eetika on nt äri-eetika, spordieetika, ajakirjanduseetika jm, tegeleb võrdõiguslikkusega jne.

Eetika

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

õpetaja austab last; pööratakse tähelepanu laste emotsionaalsete, vaimsete ja füüsiliste tarvete rahuldamisele; loova tegevuse arendamine on osa õppeplaanist; hindamine on viidud miinimumini; õpetaja ja õpilaste vahelistes suhetes valitseb ausus. Miks avatud kasvatuse liikumine ikkagi nii kiiresti vaibus? Juhtivad lääne kriitikud A. Berlak ja H. Berlak (1981) ning J. Rothenberg (1989) toovad esile järgmised põhjused. 1) Avatud kasvatuses langes raskuspunkt välistele teguritele (aktiivsed meetodid, materjalid), mitte õpetuse kvaliteedile, ning kulutati väga palju ressursse - aega, raha, jõudu. Eriti palju tööd nõudis avatud kasvatus õpetajalt. Tema pingutused tavaõpetusega võrreldes olid palju suuremad, ent see ei kajastunud saavutatud tulemustes. 2) Avatud kasvatuses, kus töötati kindlate projektidega ning kus probleemide lahendamise

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

Kommentaarid (0)