VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. (0)

Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Pedagoogika osakond
VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED.
VÄÄRTUSKASVATUSEST
Essee.
Koostaja : Aleksandra Anon
Õppejõud: Tiiu Kuurme
Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti.
Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena , kes tunneb, mis on „hea“ ja mis on „halb“, kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat , õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi?
Raamatus „Sissejuhatus kasvatusteadusse“ (Hirsjärvi, Huttunen 2005, lk 64) toovad autorid välja, et „Väärtusteks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub.Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis.“
Samuti toovad raamatu autorid välja, et „Väärtused ei esinetavaliselt üksikult, vaid rühmituvad inimeste ja ühiskondade tegevuses mingiteks süsteemideks, ideaalikogumiteks, mille kohta kasutatakse nimetust ideoloogia.“
Tänapäeval ei ole kindlat defineerimist sõnale „väärtus“. Välismaa psühholoogiakirjanduses on tihti püstitatud kasvatusväärtuste prooblem. Kultuuris peegelduva tegelikkuse taga võib näha mitmeid eri tüüpi väärtusi. Sellele viitavad ka terminid väärtusvaldkonnad, väärtuse liigid ja väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks. Peamised väärtuste liigid on järgmised: materiaalsed ja füüsilised, teoreetilised , majanduslikud, esteetilised, sotsiaalsed, poliitilised, religioossed ja eetilised väärtused. Kuna iga inimene on erinev, siis tema väärtustab midagi isiklikku , omapärast. Kellegi jaoks on tähtsal kohal religioon ja religioosne kasvatus, ning selline vanem või õpetaja hakkab kasvatama oma last religioossest vaatenurgast ja toetuma piiblile. Keegi väärtustab puhast loodust, keegi hoopis- traditsioone ja kultuuri.
Minu arvates, kõigel peaks olema harmoonia . Ei saa väärtustada ainult religioosset õpetust ja ülde mitte märkida loodust, või oma rahvakultuuri . Ei saa samuti elada ilma esivanemate lugupidamiseta.
Esiteks, pean ikkagi küsima midagi iseendalt , mis on minu enda väärtused, mis mind juhivad? Ma võin eksisteerida ühiskonnas kui väärtuste ja ideoloogiate anumas ,aga minu maailmavaade on ikka minu enda valikute ja otsuste küsimus, mida ma ise olen valinud.
Olen mõtisklenud selle üle, et mis on minu väärtused, ja selgus, et:

• Minu perekond: vanemad, õde, abikaasa, poeg
  
• Meie kass
  
• Moraalsus
  
• Usk Jumalasse, Universumi
  
• Käitun nii, nagu süda ütleb
  
• Kultuur (arvan, et Eestimaal on kultuur kõrgel tasemel)
  
• Peretraditsioonid
  
• Esivanemate austus , ma olen nendele tänulik
  
• Minu emakeel
  
• Ökoloogia
  
• .....
  

Ma tean täpselt, et väärtused ei olegi sõnad, neid saab ainult tunnetada. Väärtus- on kindlasti midagi head, midagi sellist, mis südame teeb soojaks . „Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused reguleerivadinimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad ning mõjutavad sotsiaalse kooselu põhimõtteid.“ (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, lk 65)
Nüüd on küsimus selles, kas neid väärtusi toetab praegu ka meie kasvatus, nii koolis kui kodus? Kui hakkasin selle peale mõtlema, tundus mulle, et äkki „väärtuste teema“ ei ole tänapäeval aktuaalne ? Äkki tänapäeval on esikohal midagi muud? Koolis pööratakse aina rohkem tähelepanu edukusse, konkurentsivõimekusse. Õpetajad eriti ei vestle õpilastega väärtuste teemal. Kodus vanemad on hõivatud rohkem materiaalsete ja olme probleemidega. Lastega vesteldakse vähe. Kui uurida erinevaid allikaid , siis tundub, et rahva jaoks on esikohal raha, siis ilu ( kusjuures see on tihtipeale kunstlik ilu), katastroofid, kriminaal jne. Kirjutatakse väga vähe usust, loodusest, perekonnast...Tundub, nagu inimesi see eriti ei huvita. See on väga kurb. Tundub, nagu elame „allahindluste“ maailmas. Kõigel on hind, aga vähesel väärtus (c)
Kuid asi ei ole nii kaugel hädas. Ikka on olemas ka meie keskkonnas ühiseid väärtusi, mida enamik inimesi peab tähtsaks. Näiteks meie ühiskonna üks põhiväärtusi on, et inimelu on püha. Et ema ja isa on kõige kallimad. Naisi peetakse „nõrgaks sooks“ ja mehed hoolitsevad nende eest, vähemaltki püüavad.
Kui rääkida kasvatusest , siis mis saaks olla ülim? Elu ja kasvatuse eesmärk?Ilmselt see, et taolisi olukordi ja nähtusi oleks vähem. Et inimesed mõtleksid enne, kui nad midagi teevad, et inimesed mõtleksid, kuidas ja miks nad elavad ning et nende elul on tagajärjed ( Karma on väga hea mõiste minu arvates).
Kasvatusväärtuste peamine ülesanne oleks luua põhi, et inimene oskaks maailma vaadata elu toetavalt, oskaks elada vastutustundlikult iseenda ja teiste ning planeedi Maa suhtes, jõudes oma teekonnani siin Maal ning ka oma ülima eesmärgini, miks ta üldse sündinud on. Aga kuidas seda saavutada? – Süda teab vastust. Me peame kõik õppima armastama . Armastama oma elu, riiki, inimesi, loomi, loodust. Kui me elame armastusega südames, siis meie maailm ja kasvatus ise muutub üheks suureks väärtuseks.
3