MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Haridusteaduste instituut
Margarita Karasjova
MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL
Referaat
Õppejõud: Maia Muldma
Tallinn 2016

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008). 3
Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul 4
Kokkuvõte 6
Kasutatus kirjandus 7

Sissejuhatus

Koolieelne aeg on lapse arengus nii vaimses kui ka füüsilises mõttes väga tähtis. Sel perioodil toetab lapse arengut lapsekeskne õppimisviis, kus laps osaleb nii indiviidina kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002).
Paljud pedagoogid ja teadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning avaldab mõju nii mõtlemise, loovuse, empaatiatunde, mälu kui ka tahteomaduste arendamisele (Muldma, 2008).

Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).

Riho Pätsi (1975) arvates on muusikalise kasvatuse esmaülesandeks muusikaliste kujundite lahtimõtestamine ning selgitada mõtete, tunnete, nähtuste väljendamist.
Käesolevas referaadis antakse lühiülevaade muusikaõpetuse osatähtsusest laste arengul.

Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul

Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on nii hariduse andmine kui ka lapse isiksuse arendamine ning tema suunamine ühiskonna kultuuri juurde. Lasteaias toimub õppimine läbi mänguliste elementide: lauldakse, tantsitakse, mängitakse rütmipillidel. Kõike seda läbi mängu tehes areneb laps üldiselt, kehaliselt , vaimselt ja ka muusikaliselt. Sellesse ikka kuulub helilaadi taju, harmoonia ja vormitunde väljakujunemine. Tähtsal kohal on üldise muusikalise elamuse saamine, olgu see laulmise, muusika kuulamise või pillimängu näol (Päts, 2010).
Muusikalisel kasvatusel on väga oluline roll. Ta aitab kaasa lapse loovuse, empaatiatunde, mälu ja tahteomaduste arendamisele, samuti fantaasia ja vaimsete võimete arendamisele. Paljud pedagoogika- ja psühholoogiateadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning muusikaliselt enam arenenud lapsed on võimekamad ja edukamad ka paljudes muudes tegevustes (Muldma, 2007).
Muusika väljendamine rütmilise liikumise kaudu kutsub lapses esile kehalise liikumise ja liigutused. Algselt on need ebakorrapärased, kuid lapse arenedes hakkavad järgima muusika meetrumit ja rütmi. Tulemused on paremad, kui tegevusega alustatakse juba varases eas. Lisaks meetrumile saab keha kaudu väljendada ka erinevaid temposid , dünaamikat, helikõrgusi, meloodia liikumist, kõlapikkusi ning muusika karakterit. Rütmiline liikumine on otseselt seotud rütmitajuga ning selle arendamisega (Pullerits, 2005).
Muusikalis-rütmilise liikumise all vaadeldakse liikumismänge, mis omavad positiivset mõju lapse sotsiaalsele oskusele ja kollektiivsustunde loomisele. Muusikalised mängud aitavad lapsel üle saada hirmust teiste lastega suhtlemisel ( Kiilu , 2010).
Muusika kuulates kujundatakse erinevaid oskusi: tähelepanu koondamine , et pala lõpuni kuulata; kuulatud pala meeldejätmine ja äratundmine; väljendusvahendite abilpala karakterite määratlemine ning muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara kujundamine (Muldma, 2008).
Last laulu saatel mängitades toetame teda emotsionaalset ja keelelist arengut. Mitmesuguliste pillide mängimine arendab rütmitaju, koordinatsiooni, käteosavust ning mõttetegevust. Nii õpetame last mõisma muusikat ja teda sellest rõõmu tundma. Muusikaliste tegevuste mõjul areneb lapse kuulmine , tähelepanuvõime, keskendumisoskus, reageerimiskiirus, loovus ja kogu tema vaimne baas. Rühmatöö kasvatab headust ja üksteisega arvestamist. Lapsed muutuvad avatumaks ja hakkavad varakult üksteisega suhtlema (Kumpas, 2000).

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusika aitab rikastada ja mõjutada lapse tundeelu .
Muusika aitab areneda nii laulmise, liikumise kui ka pillimängu ilmekust ja väljendusrikkust. Muusika mõjub vahetult tundmustele, mistõttu ta sobib eriti laste moraalseks kasvatamiseks. Samas rikastavad ja süvendavad laulud, muusikalised mängud, laulumängud ning muusikapalad laste kujutlusi ümbritsevast elust. Muusika aitab äratada huvi ning armastust looduse vastu. Koos lauldes, tantsides ja mängides areneb kollektiivsustunne, hakatakse teisi arvestama ning oma tegevust kaaslastega kooskõlastama (Turnau, 1998).

Kasutatus kirjandus

Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008
Kiilu, K. 2010. The development of theconcept of music education in Estonian kindergartensm.
Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana.
Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas . Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes.
Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas
Päts, R. 1975. Mudilaste musikaalsuse arendamise põhialused.
Päts, R. 2010. Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis.
Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt. Henno . K. Laps ja lasteaed . Lasteaiaõpetaja käsiraamat .
Turnau, E. 1998. Muusikaõpetus.