õppimine. Teadmised kuulamisülesanded, iseseisev töö Londoni, Sotimaa kohta. õpiku ja töövihikuga. Unit 14. Oma lemmiklaulja, teksti lugemine ja tõlkimine vestlus, paarislugemine, paaristöö, -näitleja, -kirjaniku kohta oma lemmikkuulsusest ahelküsimine, õpetaja selgitus, rääkima õppimine. jutustamine õppemäng, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Unit 15. Õppetükkide 11-14 teksti lugemine ja tõlkimine vastastikune õpetamine, arutlus, materjali kinnistamine ja KONTROLLTÖÖ sõnavara rühmatöö, õpetaja selgitus, kordamine kontrolltööks ja grammatika kohta. töö õpiku ja töövihikuga. Unit 16
Arendav mäng: Õpime puid Õpime puid õppemäng on mõeldud pigem algklassi lastele, vanuses 7-10 aastat, kuid sobiks ka koolieelikutele vanuses 6 aastat. Lastega puuliike ja taimi õppides võiks korraldada eelneva õppimise/meeldetuletuse klassiruumis ning siirduda siis kuhugi parki või metsatukka otsima, et need lastele paremini meelde jääksid. Nii saame ühendada õppimise ning värsked õhus liikumise. Väljasõpe on muutumas üha populaarsemaks nii koolides kui ka lasteaedades.
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ,,Põdramaja" (Lisa1)
vaatlusega ( omavahelise suhtlemiseta), vastastikku täiendav sotsiaalmäng. Iga lapse jaoks täidetakse eraldi leht. Lapse vaatlust alustatakse 15 sek., kui kõiki lapsi 9. vaadeldud, jälgitakse esimest last uuesti. Informatsioon on kasulik selleks, et aktiviseerida ja paremaks muuta laste mängu, arendada sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset kommunikatsiooni või siis võimet koordineerida oma tegevust teiste lastega. 9. Mängu liigid- õppemäng, ehitusmäng, õue-, vee ja liivamängud, liikumismäng, loovmängutehnikad- rollimäng, lavastusmäng. Jaotatakse 2 rühma: · Reeglitega ehk valmismängud · Loovmängud ehk vabamängud Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub
kaasamine I Sissejuhatus Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale ringi istuma. Hommikuringi Mina ja Paneb keskustesse Arvutihiir, alustatakse tervituslauluga: „Anna käsi, teine ka, tervitan teid kõiki ma, keskkond, vahendid valmis ja klaviatuur, täna tuleb tore päev, sõpru enda ümber näen, tere sõber, tere-tere, koos Keel ja kõne, jaotab keskused kuvar, arvuti. on kogu meie pere“ Matemaatika, värvide järgi. Päevaplaan Tutvume arvutiga. Mõisted: (arvuti) hiir, klaviatuur, kuvar, arvuti. Muusika Paneb riidest kotti paberil.
Sisukord Curriculum Vitae............................................................................2 Elulugu...........................................................................................3 Looming.........................................................................................4 Luulekogud....................................................................................5 Luulenäited....................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................7 Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi: Kalju Lepik Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19351939 Tartu Kaubanduskool 19281934 Aruküla algkool Täiendkoolitus: Stockholmi
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja s
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost Tänan teid tähelepanu eest
Kõik kommentaarid