Lapsest lähtuv kasvatus raamatu kokkuvõte (0)

TALLINNA ÜLIKOOL 
Tallinna Pedagoogiline Seminar  
 
 
 
 
Kairit Lepistu 
KLÕ1 
 
 
LAPSEST LÄHTUV KASVATUS 
Raamatu kokkuvõte 
 
 
 
 
Juhendaja : Eli  Laaser  
 
 
 
TALLINN 2014 
Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja 
vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi , kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei 
sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv 
kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt 
iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju  küsimusi , kuna meid ei „õpetanud“  televiisor  
või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama  laste 
iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise 
õnnestuda ja ebaõnnestuda! 
 
1.  Seleta oma sõnadega, mida tähendab „Lapsest lähtuv kasvatus“ 
Nii nagu maailm on pidevas muutumises ja arengus on ka lapsed  ajaga  muutunud. ning sellega 
seoses ka õpikäsitlus. Lapsest lähtumine on lapse oma kogemustel,kultuuril ja tegevustel põhinev 
õppimis ja õpetamisprotsess.  Laps on õppe- ja kasvatustegevustes  aktiivne osaleja ning tunneb 
rõõmu  tegutsemisest.  Last  kaasatakse  tegevuste  kavandamisse,  suunatakse  tegema  ise   valikuid  
ning  tehtut   analüüsima .  Laste  arenemist  toetab  õpetaja  poolt  loodud   kasvukeskkond   ja 
vajadustele  vastavad  võimalused.  Õppimist  suunavateks   teguriteks   on  lapse  enda  aktiivsus, 
tegusus,  elamuslikkus  ja  mäng.  Iga  last  võetakse  sellisena  nagu  ta  on.  Austatakse  last  kui 
isiksust.  Sisaldab  positiivset  argimõtlemist ja lapse  seisukohast  vabaduse kogemist. Oma asjade 
üle otsustamist ja vastutuse võtmist keskkonnas, kus  lapse jaoks on loodud turvalised piirid. 
 
2.  Kirjuta põhimõtteid, millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 
Lapsest lähtuv kasvatus tugineb  laste omaalgatuslikkusele ja aktiivsusele. Lapse austamine ja lai 
tegevusvabadus   on  oluline,  samuti  laste   omavahelised   sõbrasuhted,  roll  rühmas,  suhtumine 
täiskasvanutesse  ja  omaalgatuslik  tegevus.  Kindlasti  mängib  suurt  rolli  ka  koostöö 
lapsevanemaga. 
Põhimõtted: 
  Arvestatakse lapse huve - tugev usk lapse võimetesse ja potentsiaali 
  Arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi - lapse usaldamine 
  Laste ja täiskasvanute maailma võrdsustamine   
  Pöörata rohkem tähelepanu lastele, kui oma mina ja teadlikkuse aktiivsetele loojatele 
  Tegevuskultuuri arendamine - koosneb nii täiskasvanute kui laste panusest 
  Pedagoogiliste otsuste juures on laste maailm võrdeline täiskasvanutega 
  Kesksel koha on toimetulev laps 
  Lapse  kasvamise  austamisel 
  Ühtse vastutuse põhimõte 
  Laste ja täiskasvanute maailma põimumine 
  Vastutus õppimise eest on lapsel 
  Mängu kaudu õppimine ja loovuse toetamine  
  Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine 
  Kodu ja lasteasutuse koostöö 
  Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . 
  Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 
 
3.  Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 
  Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky ( 1592 -1670), Jean 
Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi ( 1746 -1827) ja Friedrich  Fröbeli 
( 1782 -1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi.                                              
Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: 
Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette  mõtteviisiks alles 1990. 
aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva 
kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv 
kasvatus põhineb ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni (YK 1989)  uutel rõhuasetustel. 
Alternatiivpedagoogid, nagu montessori-, steiner -, freinet pedagoogika ja  Reggio Emilia  
töökogemused on lähima ajaloo peamised mõjutajad. Reggio Emilia töökogemus ja selle 
põhimõtted, tema  uuenenud kasvatuspsühholoogiline mõtteviis, lapsepõlve sotsioloogia ja 
töökogemus panid aluse 1990. Aastate väikelapse pedagoogilise eripära uuele määratlemisele – 
lapsest lähtumisele. Reggio mõtteviisi põhiidee on lapse ja lapseea väärtustamine ning lapsele 
tugeva identiteedi andmine läbi usalduse, mis lubab tal maailma ise  avastada  ja kogeda.  
4.   Põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 
Õpetaja tööd võib iseloomustadada elukutsena, kus õpetajad kogevad pidevat muutusta ja 
ebakindlust. Sellises kontekstis otsib õpetaja ise muutust ja võtab muutustega  seotud riske. 
Õpetaja roll lapsest lähtuvas kasvatuses on olla vaatleja ja suunaja . Õpetaja  õpib ja kogeb koos 
lastega, aitab käivitada arutelu. Õpetaja ülesanne on vaadelda lapse tegevust, dokumenteerida ja 
analüüsida kogutud materjali, et selle põhjal sunnata last. Lastele on väga olulised kindlad 
reeglid ja õpetaja kohustus on neid selgitada. Reeglid peaksid olema mõlemapoolselt 
aksepteeritud. Sotsiaalne kord luuakse  positiivsete võtetega, mitte keeldudega. Kui täiskasvanu 
usaldab last, siis saab lapses kasvada ka usaldus ja vastutus keskkonna ees. Ülesanne on luua 
õpikeskkond ja anda lapsele piirid, et laps saaks kogeda turvalist olemist ja areneda 
tasakaalukaks, endasse uskuvaks inimeseks.                                                                                          
Õpetaja professionaalsuse tunnused on: õpetaja amet eeldab pidevat õppimist; õpetaja amet on 
eetiline amet, millega liitub kõrge vastutus ja mis eeldab head koolitust väärtusküsimuste 
käsitlemisel ; õpetaja amet eeldab professionaalset autonoomiat, kus õpetajad võivad olla tõelised 
partnerid lasteaia arendamisel. Õpetajal on hea õppeprotsesside ja teadmiste hankimise  
tundlikkus ja valmidus suunata erinevate laste õppimisprotsesse. 
Õpetaja: 
  aitab 
  toetab 
  juhendab 
  on vahendaja 
  on partner  
  loob turvalise  keskkonna 
  ei suru oma nõuandeid peale 
  aitab leida lahendusi 
  pöörab tähelepanu 
  aitab mõista lapse mõtteid 
  hoolitseb materjalide, mängude, raamatutue kättesaadavuse eest 
 
5.  Loetle tegevused, mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust . 
 
  Teema ja projektitöö on peamiseks tegevusvormideks 
  Rühma ruum räägib teemast 
  Teema algatajateks on lapsed 
  Dokumneteeritakse pildistades ja filmides 
  Lapse hindamine käib laste mängu kaudu 
  Lapse mängu vaatlemine  
  Lapse osalemine kogu protsessis, kui võrdne täiskasvanuga 
  Lapse ja täiskasvanu arutelud  
  Laste jälgimine ja jälgimise dokumenteerimine  
  Laste  kuulamine ja kuulmine 
  Laste seisukohtadega  arvestamine  
  Lastele tegevusteks tingimuste loomine