Laps ja internet (0)

Tartu Ülikool
Gaythel Kukk
Laps ja internet
ESSEE
Juhendaja : Vallo Kelder
Tartu 2013
Laps ja internet
Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast . Televisioon , arvutid , videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid , informatsioon jms avaldavad mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Laps on oma olemuselt uudishimulik. Ta proovib leida vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Vastuseid saab ta tavaliselt oma sõpradelt, vanematelt ja harvem ka oma õpetajatelt ja tuttavatelt. Samuti on üheks suureks informatsiooniallikaks televisoon . Kui küsimus kerkib, ei pruugi vanemad käepärast olla ja õpetajatelt ei julge laps sagedasti kõike küsida. Lapsevanemale kõige tähtsam, on kursis olla mida laps teeb ja millest ta huvitub, ja seda mitte ainult meeletu tehnoloogia kaudu, tuleb aega võtta ja sisuliselt huvi tunda. Mitte üksnes küsida, kus sa käisid ja mis sa tegid, vaid ka uurida, miks see tore oli ja kuidas see välja nägi. Laps peab tunnetama , et vanem on huvitatud, ja läbi sellise lihtsa vestluse saab ka vanem hästi aru, kas on põhjust muret tunda.
Missugune on aga see kanal , kus laps saab igal ajahetkel vastuseid just teda huvitavatele küsimustele, ilma, et ta kedagi häbenema peaks? Loomulikult on see Internet. Internet tähendab lapse jaoks eelkõige vabadust. Vabadust igal ajal minna laia maailma ning otsida vastuseid teda huvitavatele teemadele. Enam pole vaja kedagi tülitada, häbeneda ning saadavad vastused ei jää ühekülgseks.
Internet annab tootjatele uue võimaluse pakkuda informatsiooni, meelelahutust ja äriteenuseid sellisel kujul, nagu see neile endile kasulikum on. Infot internetti üles pannes arvestatakse inimeste keskmist haritust, mistõttu lastel on sellest arusaamine keeruline ja mõistmatuse tulemuseks on info vale tõlgendamine. Interneti kaudu saavad tarbijad veelgi kiiremini ja mugavamalt tegeleda info hankimisega, mille tagajärjeks on tarbimine. Kui vaadelda laste muutmumist tarbijateks siis tänapäeva lapsed on palju informeeritud tarbijad, nad tunnevad kaubamärke, omavad rohkem isiklikku taskuraha jne. Samas ei tee kaubamärkide tundmine veel lapsest teadlikku tarbijat, sest lastel pole veel välja kujunenud väärtushinnanguid.
Laps hakkab arvutit kasutama vanuses 4–5, mis tähendab, et lapsevanem on vanuses 20–40. Võiks ju eeldada, et uue asja õppimisel ei ületa viieaastase võimekus ja arusaam õppida täiskasvanu oma. Küsimus on selles, kas vanem võtab üldsegi vaeva lapsega õppida, sageli on see probleem. Teatud maani aitab aga just lapsevanema suhtumine interneti probleemide vältimisel suuresti kaasa, ta peaks aru saama, millega tema laps tegeleb, sest need toimingud ei ole veel nii keerulised.
Lapsed on oma loomult kergeusklikud, kogenematud ning info vastuvõtmisel pealiskaudsed. Nii vanemate kui ka pedagoogide ülesandeks on lapsi juhtida nende maailmavaate kujundamisel ja väärtushinnangute loomisel. Seetõttu on inimlik side, mis elektroonilise sidekanali puhul võimatu on. Kui last mingi probleem huvitab , saab täiskasvanu lapsele seda mõistetavas vormis esitada. Kui laps ise info otsimisega tegeleb, ei suuda ta üldistada ega konkretiseerida nii nagu seda teeks täiskasvanu. Samuti võib laps kokku puutuda informatsiooniga, mis on sisult vale või kõlvatu ning keegi ei saa teda selle informatsiooni omandamisel takistada. Siin võib paralleeli tuua televisooniga, kus sarnaselt Internetile võib leida kõlvatu ning vägivaldse sisuga programme, kuid kus siiski on lapsevanemal võimalik selle edastamist lapsele kontrollida.
Meedia mõju on üldjoontes kahesugune. Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajaliku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda. Üks peamisi probleeme ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lapsel puudub piisav otsustusvõime, et kujundada meedias nähtud ebaloomulikkusest, vastuolulisusest ja mitmepalgelisusest terviklik pilt. Lisaks sellele pakub meedia lastele ka erinevaid käitumismudeleid. Võib öelda, et meedia viib lapsed võõrasse aega ja ruumi kuhu nad veel ei kuulu ning kus neil puudub nähtuga otsene side ja isiklik kogemus. Siis peab lapse internetis käimine algama koos vanematega: minnakse koos ja tehakse koos. Laps peab tunnetama, et tema ema või isa teab, mida ta teeb.
Paljud noored, ka vanad interneti kasutajad teavad interneti kasutamise ohtusid. Vahest neid reegleid ei järgita ja selle tulemusena võib sattuda sõimlemise, vägivalla või väljapressimise ohvriks.
Interneti kasutamise ohtudeks võivad olla :
Pedofiilid – Nad üritavad olla lastega interneti sõbrad, kasutavad valeandmeid jms. Tegelikult aga nad lihtsalt tahavad lapsi ära kasutada. Tavaliselt leidub pedofiile kõige rohkem suhtlusportaalides ja jututubades.
Omavaheline tuttavatega sõimlemine, kiusamine – Kui päriselus ei julgeta eriti sõna võtta, siis internetis hoopis vastupidi. Kui on midagi öelda, siis kirja teel öeldakse see ikka välja. See võib ohvri enesetunnet halvendada või ta võib tunda end alaväärsena, isegi endale midagi teha. Sellised sõimukirjad võivad ka viia enesetappudeni.
Andmete ärakasutamine – Kui lapsed on kuskile oma andmeid üles riputanud, siis kurjategijad võivad neid oma kuriteo jaoks ära kasutada.
Kuidas siis ikkagi ohtusid ära hoida?

• Lapsevanemad peaksid panema arvuti kasutamise ajale piirangu peale, et oleks vähem võimalik last kuritarvitada vms. Et ei tekiks internetisõltuvus.
  
• Lapsevanem peaks tegema piirid, milliseid saite võib laps külastada, kas ja kui palju võib andmeid ülesse panna.
  
• Lapsevanemad peaksid tagama usalduse, et kui midagi juhtub internetis lapsega siis laps julgeb neile probleemist rääkida. Jälgida last kui ta arvutis on, et ta ei satuks kahtlastele interneti lehtedele jne.
  
• Panna paika interneti kasutamise reeglid ( millal ja kui palju laps internetis käib, mis lehekülgdel laps käib,jne)
  
• Selgitada oma lapsele, et internet ei ole anonüümne ja ta peab arvestama, et nii head kui halvad teod, mis veebis tehtud, võivad varem või hiljem päevavalgele tulla.  Seega ei tasu internetis halvasti öelda ega ebaviisakalt käituda
  
• Tunda huvi oma lapse internetisõprade vastu
  
• Suurema kontrolli lapse arvutikasutamise üle annab ebasobivate lehekülgede blokeerimine . Nendeks võivad olla näiteks mänguleheküljed, mis sisaldavad sageli viiruseid , täiskasvanutele mõeldud leheküljed vms
  

Arvutid ja internet on paljude lapse­vanemate arvates mõeldud laste vaimse arengu peatamiseks, meelte nüristamiseks ning mõistuse tömbistamiseks. Tegelikult on see muidugi vastupidi.
Internet ei ole oma olemusel ainult negatiivne. Seal leidub palju informatsiooni, mis lapse arengut silmas pidades positiivne. Informatsioon eri maade, rahvuste, kultuuride jne kohta. Kui vaadata tänapäeva maailma kiiret elutempot, kus võitjaks jääb inimene, kellel rohkem teadmisi ning kes reageerib probleemidele kiiresti, sellest lähtuvalt tähendba kiire õppimine lapse jaoks paremat valmisolekut tuleviku suhtes. . Arvutid ja internet on loonud uue maailma – milles edu ei sõltu enam info omamisest, vaid selle analüüsimise ja sünteesimise võimest. Piltlikult on teadmised vähemväärtuslikud kui intelligentsus ehk vaimne võimekus.
Kui mõtlen enda lapsepõlvele, siis see, et isa ja ema ei sundinud mind midagi tegema (trennid, huvikoolid jne), vaid andsid valikute tegemisel nõu, kui ma ise huvi tundsin (millest oli palju kasu), aitaski mind kõige rohkem. Sest eilsed ja üleeilsed teooriad on täna vanad, vahel ka ümber lükatud, ning tänastega juhtub see lähitulevikus samuti. Tunnetus ja taju, kuidas ja mida teha, on uuringute tulemustele toetumisest palju tähtsamad. Et olla rõõmus ja õnnelik.