Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

LAPSE ARENGU KIRJELDUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
LAPSE ARENGU KIRJELDUS #1 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #2 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #3 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #4 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #5 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #6 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #7 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #8 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nelli Mahmutov Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Lapse areng

küsimusi, mida tuleks selgitada. Üksikasjade nägemine avaldub kõige paremini raamatute lugemisel, kus laps näeb palju rohkem asju, kui enne mistõttu võiks igal lehel kauem peatuda, kui varem. Kõige paremad mängud on elu jäljendavad mängud nagu kodu või poe mängimine. Ka lihtsaid mälumänge võiks selles vanuses mängida. Peaks ka julgustama last ise jutte välja mõtlema, see ergutab nende kujutlusvõimet. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Esimestel nädalatel tekib ema ja lapse vahel tugev side. Selleks, et laps ennast hästi tunneks oleks hea, kui ema oleks rahulik. Teine võimalus lapsega tugev side luua on lohutamine, kui vastsündinu pahas tujus on. Kui laps on teistel inimestel süles parandab see tema sotsiaalset arengut. Nelja kuuselt võiks proovida lasta lastel omavanustega mängida, kuigi nende huvi ei ole veel püsiv on sellel suur kasu nende sotsiaalsete suhete arengule. Suurenenud käte-

Lapse areng
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76

Arengupsühholoogia
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale. EV psühholoogia puhul tuleb küsida neid küsimusi iga hälbegrupi puhul eraldi, ei saa üldistada. Sama puudutab spetsialisti, kes peab iga lapse puhul eraldi küsima. Erivajaduse defineerimine ­ hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed ­ pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas ­ mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline,

Eripedagoogika
thumbnail
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod ........................................................................................................... 22 2.2. Uurimuse valim ............................................................................................................. 23 2.3. Uurimisprotseduuri ja andmetöötlusmeetodite kirjeldus............................................... 24 3. EMPIIRILISTE UURIMUSTE I JA II ANALÜÜS ............................................................ 25 3.1. Hariduse omandamise, jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õpetamise meetodid ...... 25 3.1.1. Ökoloogiline aspekt ............................................................................................. 25 3.1.2. Majanduslik aspekt .........................................................................

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline

Üldpsühholoogia



Lisainfo

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST







Vhgchggc jcghch

MINU ELUKAARE ANALÜÜS

Essee




Õppejõud: mnj jg, MA




Mõdriku
2014
1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA
0-7 eluaastat
Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts.
Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, ku


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun