Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAPSE ARENGU KIRJELDUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST
Vhgchggc jcghch
MINU ELUKAARE ANALÜÜS
Essee
Õppejõud: mnj jg, MA
Mõdriku
2014
  • IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA


    0-7 eluaastat


    Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun . Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts.
    Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega. Üleüldse meeldisid mulle igasugused nöörid, mille poole ma ka kõndisin heameelega. Pole siis ime ka, et mu üheks huvialaks ka käsitöö ning kõik sellega seonduv . Esimene hammas tuli 8 kuuselt, ja suurte valudega. Alati kui marle märjaks läks, siis võtsin ma marle ära ja ütlesin emale, et mälg mälg, ja näitasin sõrmega, et pesema tahan. Kuna minu ema on olnud suur allergik, siis olid minul ka hästi paljude söögiainete vastu allergia , ei saanud ma näiteks süüa ei maasikaid, ei mandariine, ei apelsine ja ka mitte mustikaid. Rääkima hakkasin ma hilja , 3 aastaselt. Kui midagi valesti ütlesin, siis läksin närvi, kuna ei osanud osa sõnu õieti öelda, näiteks sõna „sibulapoiss“ , ütlesin hoopis selle sõna asemel „sipusoss“. Lasteaeda läksin 3-aastaselt. Lastead, kus käisin asub siiani Kohtla-Järvel ning nimeks Buratino. Rohkelt pakuti mulle logopeedi abi lasteaias, kuna ajasin segamini k, p, t ja g, b, d. Lasteaias käies ei osanud ma ka r-tähte. Lisaks käskis ja palus logopeed täiendavat tööd teha minuga minu emal, andes kätte vajalikud harjutused, mis aitavad lapsel rohkelt areneda. Näiteks emaga tegime me peegli ees koos keeleharjutusi, et hoidsime sõrmi keele vastas ja üritasime errri põristada. Mulle ei meeldinud lasteaias eriti käia, kuigi sellegipoolest suhtlesin väheste lastega. Nimelt ma valisin endale sobivaid suhtluskaaslasi. Eriti meeldis mulle poistega mängida ja just autodega.

    1.1 Toetavaid tegureid:

    • Lasteaed- Mind koolitati välja kooliks. Suhtlemine ja tarkused olid paranenud ajapikku. Ainult vanu sõpru ma koolis enam ei kohanud.
    • Turvatunne ja osaline vanemate(sugulased) hoolitsuse olemasolu
    • Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai.
    • Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin.

    1.2 Ohu tegureid:

    • Tervis- Allergia peaaegu iga toiduaine ja riiete vastu. Kasutan siiani eranditult vaid puuvillaseid riideid .
    • Suhtlemise areng- kuna olin sündides saati autistliku olemisega, siis mind suunati nagu suhtlema teistega . Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik . Mulle meeldisid täiskasvanud, ka siiani on see nii. Aga kuna olen siiski üsna salliv kõigi vastu, siis kui mulle miski ei meeldi, siis ma ei torma kohe sõimama ja räuskama, et vot mulle see ja see ei meeldi. Ma olen vait ja teen järeleandmisi. Ma olen küll väga otsekohene , aga eetilisus vahel ei luba teatud olukordades nii öelda, et see äeldu teist haavaks. Ma ei suru enda väärtuseid kellelegi peale. Ollakse selline nagu ollakse, see pole minu asi ega minu muuta.

  • KESKMINE LAPSEIGA


    7-12 a
    Kooli läksin ma seitsmeselt ja sain kohe ka 8a. Kuue aastaselt taheti juba mind kooli panna, aga mulle endale see aeg ei sobinud. Ma ei tahtnud ise koolis käia nii noorelt. Eelkoolis ma ei teinud üldse kaasa, ei kuulanud õpetajat ja mul oli koolist täiesti ükskõik. Ma käisin eelkoolis vaid nädala, kuid ei teinud tunnis üldse kaasa, pigem huvitusin lindudest , nende laulust ja vabadusest. Tagantjärgi mõelda, siis see, et ma nii hilja kooli läksin, oli hea, sest siis ma hakkasin ka õppimise vastu huvi välja näitama palju rohkem, kui kuueselt.
    Ma olen alati olnud nagu autistlik ühiskonna suhtes. Ma ei kartnud õpilasi, kuid ka ma ei suhelnud nendega eriti. Õppimine oli mul algklassides suurepärane, ma õppisin tänu ema suurele abile ja sundimisele hindele 5. Ka sellel ajal ei tahtnud ma mitte ühegi õpilasega lähemalt tuttavaks saada, sest mulle lihtsalt ei meeldinud see klass, kuhu mind pandi. Minu arust olid õpilased just selles klassis kõige halvemad ja julmemad, kuid siiski käisin selles hullus klassis pea 8nda klassini. Selles perioodis minu egotsentriline mõtlemine oli vähenenud ning ma hakkasin aina rohkem mõistma, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erimoodi. Kooli minnes suurenes oluliselt ka minu sõnavara. Mingil määral muutusid minu jaoks üha olulisemaks suhted ei vanuses lastega väljaspool klassi ja kooli. Väljaspool kooli oli mul tutvusi ka palju vanemate inimeste seas, kuid neid nooremaid inimesi vähem. Minu arust, kui on vanemaid inimesi nooremal inimesel tutvusringkonnas rohkem, siis tal on maailmavaade laiem ja suurem, kui tal enne oli. Teatavasti on ju kindel fakt, kui vanematel on üks maailmavaade, selline konkreetsem ja vanemad lapsed teavad kuidas ja mismoodi asjad käivad elus. Ütleme nii et nad on maailma näinud, siis on nende tarvilike teadmiste edasi andmisest nooremale tuttavale kasu mitte kahju.

    2.1 Toetavaid tegureid:

    • Toetav ümbruskond ja hoolivad vanemad- Igaüks mõistab sõna vanemad eraldi. Kuna isa minu igapäevaelus enam nii väga ei olnud, olid minu vanemateks minu tädi, minu vanaema ja minu ema. Nad olid minu jaoks kõik. Nad kiitsid ja aitasid mind igati.
    • Kool- Proovisin olla tubli ja saada häid hindeid . Alati on tähtis ka õpetaja suhtumine oma ainesse . Õpetajale, kellelele on tähtis, et tema aines olevad õpilased saaksid tema ainest aru ja saaksid tema tunnis häid hindeid, õpetab oma ainet väga hästi. Ja nagu öeldakse, tema jaoks on mitte aine ise, vaid õpilaste mõistmine tema õpetatud ainest. Siis jah osad ained mulle koolis täiega meeldisid, osad mitte.
    • Koer- kuna tädil oli olemas peale Palli ka koer Rommi, siis kui ma kurb olin, kallistasin ma Rommit ja ta toetas mind palju oma märja koonuga tuli ja toetas pea mu peale.
    • Mingiaeg sai ema aru- minuga on midagi valesti, ja parandas minu olustikku, käis koolis ja oli mulle toeks .

    2.2 Ohu tegureid:

    • Koera surm– mu tädil suri koer nimega Palli. See koer väga armastas palliga mängida ja oli mulle väga tähtis, ma külastasin toda koera üsna tihti.
    • Kurjad inimesed, kes soovivad mulle halba
    • Peksa saamine- sain ka mingi asjaga tugevasti peksa ema käest, kui tegin kogemata midagi kodus valesti. Ka halvade hinnete puhul oli füüsiline vägivald minu suhtes ilmselge.
    • Purjusolek- Isa oli tollal pea iga päeva õhtu purjus , ja oli raske vaadata koduvägivalda, mida isa tegi minu emaga.
    • Koolivägivald

  • MURDEIGA


    12-17. a

    Iseseisvam õppimine täna tädi abile osutus väga vajalikuks mulle.
    Minu käitumine tol ajal oli raske, eriti 15-16 eluaastal . Alaealise viimastel aastatel olin vaba kui linnuke , ja nautisin elu.
    Rihmaga peksmine. Olen saanud ka asja eest karistada , kuid mis minuga õigesti ei tehtud, on see, et mulle ei seletatud rahuliku häälega, et mida ma valesti tegin ja miks see pahategu on halb. Murdeeas olid mul suhted õega rasked, sest mu õele meeldis mind väga tihti segada, kui olin millessegi sügavalt keskendunud. Minu õde võttis ja võtab siiani minu riideid, minu asju, ja kannab neid ribadeks. Enamasti üritasime hästi läbi saada, kuna elasime kahekesti ühes ruumis. Sellel perioodil oli mul kujunenud ka kohusetunne ning vastutus. Kui ma olin 11-12. aastane siis hakkasin käima käsitööringis, ning see ring on läbi ja mul on tunnistus käes.
    Väga oluline oli murdeeas mulle põhikooli lõpetamine . Peale põhikooli lõpetamist ei teadnud ma mis ametit ma tahan õppima minna ja mida edasi teha. Seega läksin edasi gümnaasiumi. Meil koolis oli sisseastumiskatse 10 klassi. Peale edukat sooritamise teadet, olin ma väga õnnelik ja hüppasin rõõmust lakke ja karjusin: „Jehuuu“. Ja seda tükk aega.Tagantjärele mõeldes ma tegin õige otsuse, sest varem olin kahevahel, kas minna õppima psühholoogiat, või midagi muud. Ainust mida ma teadsin oli, et tahan inimesi aidata.

    3.1 Toetavaid tegureid:

    • Head suhted vanaemaga - minu jaoks on vanaemaga suhte hoidmine üsna oluline. Need elu põhimõtted, mida jagab mulle vanaema, aitavad mind mu tulevases elus paljuski, ning kindlasti ka tänu vanaema iidsetele põhimõtetele saavutan ma oma erialal edu ning saan kuulsaks
    • Õe olemasolu- Ilma temata oleks mu elu olnud tänaseni igav, mis sest et meil oli paljusid tülisid.
    • Veel ühe õe sünd- See pisike õde on mu päiksekiir, kes tõi mu ellu soojust ja armastust, sest ta on kõige õnnelikuim laps. Tal on omapärane viis, kuidas täiskasvanud inimestel oma keelekasutusega suu kinni panna.
    • Teadmiste suurenemine- Käsitöö vallas sain palju uusi ja huvitavaid teadmisi, osav käeline tegevus on mõistusele väga hea.
    • Gümnaasiumi teadmised
    • Füüsiline ja vaimne vägivald - füüsilist ja vaimselt kodus, aga vaimset ja peaaegu füüsilist koolis. Kartsin koolis käia.
    • Koolivahetus

    3.2 Ohu tegureid:

    • Puberteet- ma olin väga kiusliku ja nõmeda käitumisega, kuid ka see oli mööduv periood. Õnneks polnud puberteeti kestvus eriti kaua.
    • Depressioon
    • Stress
    • Skisofreenia
    • Abitu olek
    • Lähedase sõbranna surma pealtnägemine, ja ei saanud midagi ma teha.
    • Vanemate lahutus- mõjus mulle raskelt , kuna olin isa lemmik, ja isa alati aitas mind hädast välja. Nüüd teda enam ei ole meie perekonna lähedal, tal teine perekond. Selline tunne nagu me oleks mahajäetud, ja meie olemasolu on isale ükskõik, peaasi et teine naine oleks rahul, koos uute lastega.
    • Vägivald oli, kuid vähem

    4 TÄISKASVANUIGA (18-...)

    Ma tunnen et gümnaasiumi lõpetamine andis mulle kindlustunde et olen tublisti püüelnud eriala poole, mida ihaldan. Ma olin kindel peale tädiga arutamist, kuhu ma lähen , et just inimeste aitamine on seotud sotsiaaltööga. Iseseisev elu on mulle alati olnud väga magus ja ihaldatav, nüüd see aeg on ka käes.
    Minu elu on olnud raske. Kui aus olla, ei tahakski ma enam oma minevikust midagi kuulda, sest kõige erksamalt on mul meeles vägivald, segadus , üksindus ja pimedus. Mitte kunagi pole mulle öeldud , tubli et vähemalt hakkama said vaid kritiseeriti hindeid jne. Uduselt mäletan lasteaias käimist ja sõpru, kellega ma enam ei suhtle .

    4.1 Toetavaid tegureid:

    • Vabadus ise oma otsusi langetada

    4.2 Ohu tegureid:

    • Stress-

    5 HETKESEIS

    Hetkel olen 20- aastane üliõpilasest neiu, kes õpib sotsiaaltööd Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Mida aeg edasi läheb, seda enam olen veendunud, et minu valitud eriala, sotsiaaltöö, on mulle sobiv. Vanemad toetavad küll rahaliselt, kuid peagi tahan iseseisvale elule üle minna. Nädalas saadud summasse üritan ära mahtuda. Lisaks aitab vanaema mind eraldi toidukotiga, mille väärtus on kohati kuni 10 eurot. Väiksema aja jooksul soovin ma saada palju uusi teadmisi. Kaugemas tulevikus, milleks kulub rohkem aega, soovin täita oma kõik eesmärgid.
    Ka mina ainukesena olen see, kes aitab oma ema igal moel. Jooksupoiss ma päris ei ole, aga kui võimalik aitan, sest nagu on teada pole võimalik igasuguseid igal ajal aidata, sest on vaja oma elu ka elada, mitte vastupidi elamata jätta ja lasta minna, ning oma elu arvelt elada teiste elu. See pole õige.
    Praegusel ajal toetab mind igati üks ja ainulaadne isik, olles samas ajal peale parima sõbrana ka mu boyfriend.
    Üleüldse tunnen ma end raskelt, kui pean mõtlema kasvõi natukenegi mineviku peale. Olen sisemiselt katki, väliselt terve.
    Stress ja masendus on aeg-ajalt tulemas, kuid mitte tihtiesineva juhtumina.
  • Vasakule Paremale
    LAPSE ARENGU KIRJELDUS #1 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #2 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #3 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #4 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #5 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #6 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #7 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #8 LAPSE ARENGU KIRJELDUS #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Nelli Mahmutov Õppematerjali autor
    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
    Sotsiaaltöö õppetool
    ST







    Vhgchggc jcghch

    MINU ELUKAARE ANALÜÜS

    Essee




    Õppejõud: mnj jg, MA




    Mõdriku
    2014
    1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA
    0-7 eluaastat
    Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts.
    Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, ku

    Sarnased õppematerjalid

    Minu esimesed kuus aastat
    3
    pdf

    Minu esimesed kuus aastat

    Tallinna Arte Gümnaasium Minu esimesed kuus aastat Essee Gregor Kutateladze 10.T Juhendaja : Mikk Salm Tallinn 2020 Mina, Gregor Kutateladze sündisin 7. veebruaril 2005. a. Ma olin oma vanemate esimene laps ja samuti vanavanemate esimene lapselaps ning vanavanavanemate esimene lapselapselaps. See tähendas, et alates hetkest, kui ma sündisin, olin ma meie suguvõsa kõige tähtsam liige - kõik tahtsid mind vaatama tulla, mind süles hoida ja väntsutada. Iga minu sünnipäeva (mis tegelikult ju ei olnudki sünnipäev, vaid lihtsalt sain 1 kuu vanemaks), kuni 1 aastaseks saamiseni, tähistati alati perekeskel ning vahel ka sõprade ringis. Mind võeti pea alati kaasa erinevatele üritustele - nt vanavanemate 40 ndal juubelil käisin kui olin 5 päevane. Käisime vanematega palju jalutamas, kas kodu lähedal looduses

    Perekonnaõpetus
    Nimetu
    20
    doc

    Nimetu

    Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!

    11.klass
    Uurimustöö Lebrehti perekonnast
    35
    pdf

    Uurimustöö Lebrehti perekonnast

    1880. aastal rändasid nad Venemaale, kuna lootsid saada maad. See väljarändamine oli Virumaal juba nö teine lahkumise laine, mis viis enamuse minejatest 1880-1890.aastatel - II väljarändamine Venemaale- Tobolskisse ja Peterburi.2 Hans ja Miina elasid Peterburi kubermangus Gatsina linna lähedal Kuremaa külas. Seal ta ehitas endale maja ja rajas talu. Neil oli suur kaheksa lapsega pere. Esimene laps- poeg Kaarel- sündis 1885. aastal. Teise lapse nimi oli Juhan, järgmisena sündis poeg Eduard, siis tütar Anni. Viies laps - poeg Rudolf ­ sündis 14. detsembril 1900. aastal. Kuuendana sündis poeg Jaan, seitsmendana tütar Roosi ja viimasena tütar Helmi. Kahjuks minu vanaemal ei ole meeles paljude laste sünniaastad. Miina suri ja Hans jäi leseks. Foto 1. Hansu talu Kuremaa külas. Fotograaf ja pildistamise aeg teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga, 09. jaanuar 2010 2

    Uurimustöö
    Minu elu lugu
    5
    doc

    "Minu elu lugu"

    Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõ

    Eesti keel
    Armastus sõpruse vastu
    4
    doc

    Armastus sõpruse vastu

    Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin

    Kirjandus
    Sõnamõrvar
    48
    doc

    Sõnamõrvar

    "Mina ei saa neid samme teha," turtsus ta. "Saad küll!" ütlesin malbelt. "Ei saa! Sa vastik eit!" karjus ta mu peale. "Aitab! Sa ei räägi minuga nii, on selge? Ke sa sihuke oled, et tuled mulle ütlema, kes ma olen!!?" karjusin talle näkku. Ta hingamine muutus raskeks. See väike vaene tüdruk kukkus teadvusetult maha! "Aidake keegi ometi!!" rääkisin ma meeleheitlikult. "Aga te ju ei teinud midagi, õpetaja!" imestasid lapsed kordamööda. Kui kiirabi lapse ära viis, tuli boss mult selgitust nõudma. "Mis seal juhtus?" küsis ta rangelt. "Ta lihtsalt hakkas ütlema, et ta ei oska ja ma ütlesin, et oskad küll! Siis ta sõimas mind vastikuks eideks ja ma pahandasin ta kallal pisut ja siis see juhtuski!" "Hea küll! Ma muidu laseksin su lahti, aga sa lähed lastele hästi peale." Ma hingasin kergendunult. Kuid ma teadsin, et see tüdruk sureb! Neid asju hakkas juba liiga tihti juhtuma! Mind lasti töölt lahti ja saadeti psühhiaatri juurde.

    Kirjandus
    Mina täiskasvanud õppija - andragoogika
    2
    doc

    Mina täiskasvanud õppija - andragoogika

    TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht MINA TÄISKASVANUD ÕPPIJANA Essee Juhendaja: Kadri Koha Rakvere 2010 Öeldakse, et inimene õpib terve elu, mina usun, et täpselt nii see on. Kuigi õppimisviise on erinevaid, usun, et iga inimene valib õppimisviisi vastavalt oma vajadusele. Mina olen oma lühikese elu jooksul suhteliselt palju erinevate erialadega kokku puutunud. Noorena teadsin, et tahan saada kunstnikuks, sellest lähtuvalt läksin õppima Tartu Kunstigümnaasiumisse, olles kindel, et edasi viib tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Läks aga hoopis teisti, asusin õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli medõe erialale, mis oli mulle ja ka teistele minu tuttavatele suureks üllatuseks. Olles aasta seal õppinud, tundisn, et see ei ole päris see, mida ma teha tahan ning jätsin selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võtsin endale mõtlemiseks

    Andragoogika
    Haldjatants kokkuvõte
    3
    docx

    Haldjatants kokkuvõte

    Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä

    8 klassi kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun