50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
iiiiidak
Õppematerjali autor
esimene mängukonsool. Esimene arvutimäng, mida hakati rahvale müüma, oli Odyssey I. Mäng läks masstootmisse ning esimese aastaga müüdi välja 100 000 mängukassetti hinnaga 100 dollarit tükk. See oli Ralph Baeri unistuse täitumine. Samal aastal loodi mängukonsool Atari, mis lõi kümne aasta jooksul mitu uut mängu. Populaarseimaks neist osutus Pac-man, mida müüdi 7000 000 eksemplari. 1984. aastal hakkas arvutimängude turg konsoolide käest võimu haarama. Arvutimängud pakkusid inimestele võrdset võimalust mängimiseks. Arvutite kasutamine oli sama lihtne nagu konsoolidegi. 1984. aastal toodi avalikkuse ette arvutimäng Commodore 64, mida saatis edu tänu tugevale kampaaniale. Oma aja kohta oli mängul edasiarenenud graafika ning heli. Aastal 1966 dokumenteeris Ralph Baer oma idee esimesest videomängumasinast. Ta töötas masina välja koos oma kaastöölise Billi Harrisoniga, kellega koos nad töötasid New Hampshire sõjaväe elektroonika tehases
nõrgamõistuslikkus, alkoholism, prostitutsioon ja kuritegelik käitumine. Pärast sõjalõppu 20 abiellus suguvõsa esiisa Martin Kallikak tüdrukuga korralikust perekonnast, kelle järeltulijate hulgas pärandusid põlvest põlve head isiksusomadused ning selles oli palju väljapaistvaid isikuid. Niisugused resultaadid ei pea aga ilmtingimata tõestama, et kuritegevus pärandub ühest põlvkonnast teise geneetiliselt. Vanemate eeskuju, laste jälgimine ja kasvatusstiil on mõistagi erakordselt tähtsad. Lisaks sellele võib kuritegevuse ülekandumisel põlvkonniti olla roll nn valival paariminekul, mille puhul indiviidid kalduvad leidma ühis keelt ja saama järeltulijaid endaga sarnaste indiviididega. Niisugune seaduspärasus, et antisotsiaalsed indiviidid kalduvad leidma endale antisotsiaalseid partnereid, suurendab ilmselt sotsiaalsete mõjude kaudu nende järeltulijatel kriminaalsuse esinemise tõenäosust
ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Mänguasjad Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Mänguasjadel on väga tähtis roll laste kasvatamisel. Mänguasjad soodustavad lapse mõistuse ja füüsilist arengut ning aitavad last omandada eluks vajalikke teadmisi. Läbi mängude areneb situatsioonilahendamise oskus ja oskus valida õiget käitumisviisi. Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel
füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks? Geenid- individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus soost tulenevad erinevused kultuurist tulenevad erinevused ◦ iseseisvus vs vajadus suhete järele ◦ lapsepõlve hoidmine mängudeks vs vajadus laste abi järele
nii erineva rassi vahel ei saa sündida midagi head. Seda uskumust võib laiendada ka inimestevahelistesse suhetesse keskaegses kultuuriruumis - nii selgitati ja põhjendati klassisüsteemi paikapidavust ning näidati, et inimene ei tohiks ihaldada kättesaamatut/keelatut. Haldjas on alati inimesest võimsam. 4 “Selles, et metshaldja ja inimese ühistel lastel on üliinimlikud võimed, peituvad kreeka mütoloogia jumalate laste juttude algmed.” (Masing 1998:180) 5 “The Esthonians believe that the Neck has fish’s teeth. An Esthonian legend relates that one time a girl was stopt by a pretty boy that had on him a handsome peasant’s belt and forced to scratch his head a little. She did so, and while she was so engaged she was,without her knowledge, fastened to him by his belt, but the rubbing of her hand set him to sleep. Meanwhile a woman passed by, who came up and asked the girl what she was doing there
46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada
alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste inimeste õhutusel paneb ta toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelgalt objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene (Keltikangas-Järvinen, 1992). Agressiivsus on üks vägivalla osa, kuid vägivald ei tulene ainult agressiivsetest emotsioonidest. Mõistame hukka ja keelame laste agressiivse ja vägivaldse käitumise, uskudes, et see hoiab ära vägivalla, mida me kardame. Tegelikult võime sellega aga saavutada vastupidise reaktsiooni. Lapse löömine või temaga tõrelemine ei ole tagajärg vaid karistus. Valu on loomulik tagajärg sellele, et laps üritab saavutada midagi sellist, milleks tema keha veel valmis ei ole. Agressiivne käitumine vallandub, kui tekib inimestevaheline vastasmõju ja inimene tunneb end teise poole suhtes väärtusetuna
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid