Waldorfkoolid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Waldorfpedagoogika

................. 13 6Kokkuvõte........................................................................................................... 15 7Kasutatud allikad................................................................................................ 16 1. 2 1 Sissejuhatus Autor valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1

Pedagoogika

4

docx

Waldorfpedagoogika

Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte ­ sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf ­ kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 ­ 1925) oli saksa ­ austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf ­ kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf ­ kooli

Arenguõpetus

14

doc

Waldorfi referaat

kinnise suhtlusringi tekkeks. Eestis on hetkel 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Kasutatud materjal 1. Kranic, E-M. (1991). Vabad Waldorf-koolid (Steiner-koolid). Tallinn 2. http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=7526 3. Luuk, K. (1991). Waldorf-pedagoogika I . Tallinn 4. Luuk, K. (1992). Waldorf-pedagoogika II. Tallinn 5. Eesti Antroposoofiline Selts (1990). Steiner-kooli põhijooned. 6. Lindenberg, C. (1993). Waldorfkoolid: hirmuta õppida, eneseteadlikult tegutseda. Tallinn 7. Wilkinson, R. (2006). Steiner-pedagoogika vaimne aluspõhi. 8. http://www.epl.ee/?artikkel=271337 9. http://waldorfyhendus.ee/index.html

Eripedagoogika

9

doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Maria Montessori (1870-1952) - toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile · Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika · Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe · Õppimine tegevuse kaudu · Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Rudolf Steiner (1861--1925) · Tsükliõpe · Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused · Kollegiaalne juhtimine · Waldorfkoolid - kunstiline aspekt kasvatuses ·Lapsekeskse kasvatuse eelised ja ohud ? Mõelgem sellele: kool kui erinevate meetodite sümbioos ­ kas ka tavakoolis, kas ka mulle ? Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad. Rahvusvahelised võrdlusuuringud Võrdlev koolikorraldus uurib: Hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis Võrdleva koolikorralduse allikad: (1) Rahvuslikud koolisüsteemid

Pedagoogika alused

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

18

doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

72

docx

Kasvatusteadused

palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele).

Alusharidus

Kommentaarid (0)