Raskustega pered (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Õpetajakoolituse osakond
Erinevad arengukeskkonnad
Raskustega pered
Koostaja :
Rakvere 2011

Sisukord

Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres 4
3. Lapse sotsiaalsuse areng 5
4. Kokkuvõte 8
5. Allikad 9

1. Sissejuhatus

Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse.
Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda. Paljude laste vanemad on oma võsukese nimel eriliselt valmis pingutama. Nad on eriti aktiivsed, teadlikud, nõudlikud ja kriitilised . Igas peres on oma väärtuste maailm. Laps elab selles rütmis ja nende väärtushinnangute järgi.(Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus lk.51)
Viimasel ajal olen täheldanud, et on väga palju neid peresid, kus lapse kodused elutingimused ja majanduslik olukord jätab palju soovida . Nendes peredes on tihti vanemad töötud , liiga noored, alkoholilembesed või vaimupuudega. Lapsed tulles lasteaeda on pesemata, tühjade kõhtudega, neil pole sageli korralikku ilmastikule vastavat riietust . Lasteaias töötades näen tihti, kuidas lapsed näiteks toidu jagamisel seda juba silmadega söövad. On olukordi kus laps enne lõunasööki tuleb küsima millal juba süüa saab, sest kõht on nii tühi. Süües kiirustavad ja vahel mitut portsjonit juurde küsivad.
Paljud lapsed on sotsiaalselt ebaküpsed ning emotsionaalsete ja käitumishäiretega. Lasteaiaga kohanemine võtab nendel lastel pikalt aega. Kui nad on kohanenud, siis hoiavad tihti õpetaja lähedusse, otsides õpetajalt soojust, hoolitsust, turvalisust, tähelepanu ja kindlust . On ka olukordi, kus selliseid lapsi hakatakse rühmas tõrjuma, kuna nende hügieen jätab tihti soovida ja riided on räpased. Sellistel juhtudel peaks olema õpetaja see, kes suudab need olukorrad lahendada ja lapsi suunata olema üksteise suhtes sõbralikumad, sallivamad ja dolerantsemad.

2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres

Lapse kodune kasvukeskkond on tingitud tänapäeva ühiskonna pidevast kiirustamisest. Vanemad on hõivatud tööga ja ühiskondlike kohustustega. Peresisesed suhted muutuvad pingeliseks, sest vanemail ei ole aega kuulata üksteist ega ka oma lapsi. Lastega suheldakse sageli ainult käskude, keeldude, nõudmiste, soovituste vahendusel – inimlikule soojusele ning südamlikkusele tähelepanu pööramata.
Sotsiaalsete ja majanduslike raskustega pered on tavaliselt sellised, kus kasvab palju lapsi, vanematel on madal haridustase, pole töökohta, ei osata majanduslikult toime tulla või lihtsalt ei tunta huvi oma laste käekäigu kohta. Sellistest peredest lapsed kasvavad enamjaolt oma päi . Vanemate töötus ei mõju lapsele mitte ainult majanduslike tagajärgede läbi, vaid last mõjutab ka vanemate käitumine ja meeleolud töötuks jäädes, samuti nende omavaheliste suhete halvenemine. Lapsed kes pärinevad lapsepõlvekodu ebasoodsast olukorrast, on lasteaeda tulekuks halvemini ette valmistatud. Neil on raskusi õppimise ja kohanemisega.
Emotsionaalse ja sotsiaalse kasvatuse puudujääkidest tulenevad suhtlemisraskused takistavad paremate suhete loomist teiste laste ja õpetajatega. Kui pere elab alla oma toimetulekupiiri, siis laste põhilised vajadused jäävad täielikult rahuldamata. Vaesus mõjutab laste kognitiivset, sotsiaalemotsionaalset arengut, akadeemilist edukust ja anded võivad jääda arendamata. On ka oht, et riskirühma sattunud pered toodavad samuti uusi riskirühmi.
Põhiliselt vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid ja eakad. Laste juures on oluline, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja areneksid täisväärtuslikeks kodanikeks, seejuures mängivad tähtsat rolli toetused eriti just lasterikastele peredele
Sotsiaalsetes ja majanduslikes raskustes peredele tuleb tavaliselt abiks omavalitsus . Oma-valitsus võimaldab perel taodelda toetusi, maksude soodustusi või üldse maskust vabastamist( näiteks lasteaia kohamaks, toit). Võimaldatakse peredele toiduabi, riideid , mööblit, transporti.

3. Lapse sotsiaalsuse areng

Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, õdede- vendade ja eakaaslastega suheldes ning täiskasvanutelt toetust ja juhiseid saades . Lasteaed on kodu kõrval lapsele väga oluliseks sotsiaalse arengu kujundajaks. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele.
Lasteaeda tulles on lapsel vaja kohaneda uue keskkonna oludega, peab õppima tundma lasteaia võimalusi ja piiranguid ning tulema toime suhtlemisel õpetajate ja kaaslastega. Positiivne, toetav ja usalduslik kliima lasteaias on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed vajavad turvalisust, tunnet , et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka.
Kaaslastepoolne aktsepteerimine või tõrjumine on olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid. Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on üks väga oluline sotsiaalse arengu komponent . Tihti on laste hulgas neid, kellega koos olla on keeruline või kes nii väga ei meeldi. Õpetajal tuleb jälgida kuidas sellises olukorras käituda, mil moel mitte just väga meeldiva lapsega suhelda, sest lapsed jälgivad ja õpivad õpetaja käitumisest. Lapsed vajavad, et neile näidataks, kuidas raskemate kaaslastega positiivselt suhelda.
Lapsed kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Varajane tõrjutus seostub ennekõike hilisemate akadeemiliste raskustega. Sellistes olukordades vajab laps täiendavat sotsiaalsete oskuste õpetamist, et oskaks toime tulla suhtlemisel teistega , saaks positiivseid kogemusi ja suudaks välja rabeleda raskustest.
Lastegruppides võib esineda tihti vaenusuhteid ja kiusamist. Lapsed, kes on lasteaias agressiivsemad, kalduvad seda olema ka koolis. Agressiivne käitumine seostub 5-8 aastastel lastel raskustega suhetes ning olles kaaslaste poolt tõrjutud. Väga oluline on märgata lastel erinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ja käitumises ning võimalikult vara sekkuda.
Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitav. Mõnel lapsel on selline õppimine raskendatud. Kui lapsel on probleeme tähelepanuga, siis ei suuda ta jälgida ega väljendada sotsiaalselt kohast käitumist. Samuti ei pruugi vajalikku käitumist õppida endassetõmbunud või tõrjutud lapsed. Sellisel juhul võib otsene õpetamine aidata omandada kohast käitumist, kuid seda ei tohi teha isolatsioonis, vaid teistega suheldes.
Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 )
Lapsevanematel ja lasteaiaõpetajatel on lapse esmaste enesekohaste oskuste arendamisel ja eneseteenindamise harjutamisel täita eriti tähtis suunaja roll. Enesekohaseid oskusi omandatakse järk-järgult ning seetõttu on see lapsele ja teda suunavale täiskasvanule aeganõudev. Oluline on lapsele sisendada usku tema võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga last, kellel on raskusi käelises tegevuses, saab õpetaja julgustada sellega, et tunnustab lapse toimetulekut, rõhutades alati seda, mis lapse töö huvitavaks muudab. Täiskasvanu tunnustus motiveerib last enesekindlamalt tegutsema. Lapse sotsiaalsus avardub tunduvalt, kui ta läheb lasteaeda. Koos enesekohaste oskustega õpib laps ka iseseisvat eneseteenindamist.
Eneseteenindamine eelkoolieas tähendab lapse hügieeni-, riietumis -, söömis- ja korra-harjumuste kujunemist ning kinnistumist lasteaia kasvatusprotsessis, kuid kindlasti ka kodus. Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva-kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga. Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel kindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamise vilumused, mis väljenduvad püsivates korra- ja hügieeniharjumustes. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 Ü. Saarits 79-90)
Mäng on olulise tähtsusega tegevus juba varases lapsepõlves. Mäng mõjutab lapse füüsilist, emotsionaalset, kognitiivset ja sotsiaalset arengut. Mängu kaudu süüvivad lapsed põhjalikult oma tegevusse, see on korduv ning peegeldab tegelikkust. Lapse arenedes muutuvad nende mängud ja mängimise eesmärgid. Esimesed mängulised tegevused vanema ja lapse vahel on seotud emotsioonidega. Lapse arengu seisukohalt on olulise tähtsusega mängimine üksinda, vanemate inimestega ning eakaaslastega. Mängides kogetakse seda uuesti, mida on juba õpitud. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline, et laps suhtleks kaaslastega mängu kontekstis. Edukaks koosmänguks kaaslastega on vaja teatud sotsiaalseid oskusi.
Mäng mitte ainult ei peegelda juba omandatud sotsiaalseid oskusi, vaid selle käigus omandatakse ka uusi. Sotsiaalses mängus arenevad laste keelelised oskused ning õpitakse ennast kontrollima. Eakaaslastega mängimine pakub lastele võimalusi suhelda teistega ning õppida-praktiseerida sotsiaalseid oskusi. Lapse arengut silmas pidades on oluline toetada ja juhendada väikelaste mängu, samuti luua tingimusi, et nad saaksid mängida omaette ja koos kaaslastega.
Mäng toetab ka sotsiaalsete oskuste ja emotsioonide kontrolli arengut. Kuna mäng on seotud rõõmuga, võib see olla suureks õpimotivaatoriks. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 A. Niilo, E. Kikas 120-136)

4. Kokkuvõte

Käesolevas töös püüdsin välja tuua leitud materjali põhjal laste ja nende perede erinevaid raskusi. Perede suhteid, toimetulekut, arengukeskkonda. Saadud materjalide põhjal omandasin olulisi teadmisi lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste omandamisest, enese- teenindamise arengust ning samuti seda, kuidas mängu kaudu arendada lapse sotsiaalsust.
Väga palju oli selles töös abiks minu enda kogemustest. Ise lasteaias töötades näen tihti rasketes oludes kasvavaid lapsi ning ka minu enda rühmas on neid palju. Nendest kogemustest tulenevalt sain välja tuua ka oma mõtteid ja nägemusi.
Leian, et lapse koht on kindlasti oma vanemate kõrval, olenemata sellest, millised on nende elutingimused. Tuleb anda neile võimalus kasvatada oma lapsi tublideks ja korralikeks kodanikeks. Väga tore oleks, kui inimesed paneksid tähele, toetaksid ja märkaksid raskustes peresid, mitte ei mõistaks neid hukka.

5. Allikad

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. (2009). Õppimine- ja kasvatustegevuse korraldus. Studium.
E. Kikas. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus
9