Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel
Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13
Kognitiivne tase
Liikumismäng
Ehitusmäng
Rollimäng
Reeglimäng
Sotsiaalne tase
Üksikmäng
X
X
X
X
X
Kõrvumäng
X
X
X
Ühismäng
X
X
Mittemänguline
tegevus
Tegevusetus/
pealtvaataja
Tegevused
X
X X
Laste mängu vaatlus
  • luua tingimused, et laste mäng täielikult välja kujuneks
    • piisav mängumaterjal
    • mängu vaatlus nii toas kui õues
  • mängu vaatlus, kui lapsed on omavahel tuttavad
  • vaadeldav mäng on lastele iseloomulik – vaatlus pikema aja jooksul annab paremad tulemused
    • Hommikul lasteaeda tulles ütleb Sten kõigile „Tere!“ ning liigub laua taha, kus

    hakkab üksinda lauamängu „Domino“ mängima. Kedagi teist läheduses pole. ÜKSIKMÄNG/REEGLIMÄNG
    • Poisid ehitavad ehituskeskuses erinevaid asju- kes garaaži, kes lennukit, kes robotit. Sten ehitab keeruka ulmefilmist pärineva laeva. KÕRVUMÄNG/ EHITUSMÄNG
    • Poisid sõidutavad oma autosid vaibal, mis kujutab linna ja selle teid. Sten sõidutab oma laeva ning pargib selle vaibal asuva poe parklasse. Steni arvates on naljakas, et ta sõidab laevaga autoteel, kuigi teab, et laevad sõidavad vees. KÕRVUMÄNG/ LIIKUMISMÄNG
    • Sten riietab end kostüüminurgas klouniks ning hakkab seejärel üksinda mängima, üritades teistele nalja teha. Teistele Steni naljad meeldivad, aga keegi ei ühine temaga. Mõne minuti möödudes otsustab klouni kostüümi seljast võtta ja läheb Itiga juttu ajama . ÜKSIKMÄNG/ ROLLIMÄNG
    • Õues mängitakse liikumismängu „Hunt, hunt, mis kell on?“. Sten kaotab mängu meelega, et ise hunt olla. ÜHISMÄNG/ LIIKUMISMÄNG
    • 5 last vaatavad lugemiskeskuses raamatuid. Sten näitab kahele lapsele pilte oma raamatust.

    MITTEMÄNGULINE TEGEVUS
    • Sten ja tüdrukud mängivad loovmängukeskuses. Sten on köögi osas- keedab suppi . Tüdrukud panevad nukkudele uneriideid selga ning loevad neile juttu. Vahetatakse küll mõned laused , aga Steni ja tüdrukute mängud ei ühti. KÕRVUMÄNG/ ROLLIMÄNG
    • Sten jalutab rühmas ringi ning jääb teaduskeskuse juurde teisi vaatama. PEALTVAATAJA
    • Lapsed teevad järgi hommikul lasteaias nähtud etendust. Kõik rühmas olijad saavad mängust osa- on näitlejad, piletörid, pealtvaatajad. Sten on piletör. ÜHISMÄNG/ ROLLIMÄNG
    • Sten paneb lõvimaski ette, et teisi hirmutama minna. Kutsub kaasa ka sõpru, aga keegi pole nõus seda mängu kaasa mängima. ÜKSIKMÄNG/ ROLLIMÄNG
    • Sten ehitab klotsinurgas üksi garaaži. Teisi lapsi keskuses pole. ÜKSIKMÄNG/ EHITUSMÄNG
    • Step hüppab hüppenööriga õues. Loendab , mitu korda ta jõuab hüpata rohkem kui ta sõber eelmisel päeval hüppas. Teised mängivad jalgpalli, kaevavad liivakastis auke , ronivad turnimisredelil. ÜKSIKMÄNG/ LIIKUMISMÄNG
    • Poisid vaatavad kõik koos diivanil Lego katalooge. Sten on koos poistega. MITTEMÄNGULINE TEGEVUS

    Sten on seltsiv , rõõmsameelne ning taibukas poiss, kellel on väga elav fantaasia .
    Keskendudes Steni üldoskustele, on ta vägagi arenenud omavanuse kohta- teab rääkida enda sünnipäevast ning kodu asukohast, ta suudab väljendada oma emotsioone sobival viisil ning kirjeldada ka enese häid omadusi ja oskusi. Sten tegutseb iseseisvalt ning osaledes rühma reeglite kujundamisel, oskab Sten tegutseda õpetaja juhendamise järgi isegi siis, kui on antud enam kui 2 korraldust korraga. Sten tegutseb sihipäraselt ning on suuteline keskenduma umbes 20 minutit. Näiteks hüppenööriga hüpates ei andnud Sten enne alla kui oli sõbra eelneva päeva rekordi ületanud.
    Steni sotsiaalsed oskud pole aga kahjuks veel niivõrd arenenud kui üldoskused.
    Sten naudib tihtipeale üksi mängimist, kuid üritab ka teiste kaaslastega mõnikord mängida. Sotsiaalse taseme järgi võime öelda, et kuigi Stenil ei teki probleeme mängu algatamisega, on tal raskusi teiste kaaslastega ühise keele leidmisel ning Sten lõpetab mängu tihtipeale siiski üksinda. Sten läheneb küll teistele lastele ning mängib nende kõrval, kuid ei oska hästi sulanduda teiste mängu. Ühise mängu leiab Sten sõpradega eelkõige rollimängude või mõne liikumismängu seast. Lisaks meeldib Stenile koos sõpradega lugemiskeskuses raamatuid vaadata.
    Sten on targem ja loovam kui suurem osa lapsi tema rühmas ning tal on suurepärane mälu ja analüüsimise võime. Õpetajad võiksid Steni suunata rohkem ühismänge mängima, et tõsta Steni sotsiaalset taset. Lisaks võiks Steniga koos mängida erinevaid reeglimänge, näiteks puzzlesid ja lauamänge, et veelgi enam Steni mõttemaailma avardada. Üldkokkuvõttes on Sten nutikas poiss, kelle piiratu fantaasia ei lase tal kunagi igavleda.
  • Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel #1 Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel #2 Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor enfstein Õppematerjali autor
    Mänguvaatlus ning analüüsi kokkuvõte- kognitiivne ja sotsiaalne areng.

    Sarnased õppematerjalid

    Parten-Piaget mänguvaatluse tabel
    8
    doc

    Parten-Piaget mänguvaatluse tabel

    Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX Lapse mängu vaatlus: Kui Markkus hommikul lasteaeda tuleb, otsib ta endale koheselt rühmakaaslaste hulgast mängupartneri. 1. Koos asutakse õhinal raamatuid vaatama ja sirvima. See tegevus kestab mõnda aega. MITTEMÄNG

    Alusharidus
    Õpetajaraamat
    120
    pdf

    Õpetajaraamat

    ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

    Eesti keel
    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
    74
    pdf

    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

    Kirjandus
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    ..............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng.........................................................................................................238 Lisa 6......................................................................................................................239 Lapse arengu tabel..............................................................................................239 Lisa 7......................................................................................................................247 Artikkel Laste hirmud........................................................................................247 Lisa 8......................................................................................................................252

    Arengupsühholoogia
    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
    192
    pdf

    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

    10. Fekaalide kuiv- või märgmenetluse valik sõltub vee erikasutusloast ja valitakse kooskõlastatult kohaliku tervisekaitse- ja keskkonnakaitseteenistusega. Vesivarustus peab olema vastavuses reovete vastuvõtmise ja töötlemise valitud lahendustega. 5.11. Ventilatsioonisüsteem projekteeritakse kehtivate normide kohaselt. 5.12. Projekteeritava laagri ruumide minimaalne pindala on toodud tabelis 1. Tabel 1 Projekteeritava laagri ruumide koosseis ja pindala Ruumi nimetus Pindala m² mitte alla 1. Eluruum* 4,0 ühele noorele (5,5 - 6,0 ühele täiskasvanule) 2. Rühmaruum või veranda 1,0 ühele noorele 3. Olmeruumid, sealhulgas: 3.1 riietehoiuruum 0,8 ühele noorele 3.2 dusiruum ** 1,6 ühe kabiini kohta 3.3 tualettruum 0,35 ühele noorele 3

    Amet
    KASVATUSE KLASSIKA
    152
    docx

    KASVATUSE KLASSIKA

    KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

    Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    194
    pdf

    Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

    Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

    Psühholoogia
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun