Referaat India kohta (1)

Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Asukoht ja piirkonnad 4
1.1.Lääne- Bengal 4
1.2. Karnataka 4
1.3. Mumbai 5
2.Kliima 6
3.Keskkonnaprobleemid 7
4. Loomastik 8
4.1. Jaaguar 9
4.2.Metskits 10
4.3.Pühad loomad 10
5. Maavarad 11
6.Rahvastik 12
6.1.Kastisüsteem 13
7.Linnad 14
7.1.Mumbai 14
7.2.Chennai 15
7.3.Bangalore 15
7.4.Ahmedabad 15
8. Haridus ja tervishoid 16
8.1.Tervishoid 16
9. Religioon 17
9.1. Veedade periood 17
9.2.Brahmanistlik periood 18
10.Poliitika 19
11.Majandus 22
12.Transport ja turism 23
12.1. Turism 24
13.Meedia 24
Kokkuvõte 26
Kasutatud kirjandus 27

Sissejuhatus

Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne – praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest.
Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Ašoka tšakra ehk seaduse ratas.

Asukoht ja piirkonnad

Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa . Viimane tungib sügavale India ookeani, mis piiritleb Indiat lõunast, ning kujutab endast Dekani kiltmaad, mida ääristavad Lääne-Ghati ja Ida-Ghati mäeahelikud. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.

Lääne-Bengal

Lääne-Bengal on ainus piirkond, kus on vabalt valitud kommunistlik valitsus. Kommunistid on seda osariiki valitsenud alates 1978. aastast. See on kunagine riigi tähtsaim tööstuspiirkond (80% tööstusest). Lääne-Bengal sai majanduse allakäigu ja seisaku võrdkujuks. Nüüdseks on valitsus osariigi majaduse ümber kujundanud, rakendades selleks võtmeharudes kord nii vihatud rahvusvahelisi firmasid. Calcutta, kunagise Briti India pealinn (1911. aastani), on sellest ajast saadik aeglaselt alla käinud. Üle 20% linna 12 miljonist elanikust elab kohutavates agulites. Linnas tegi Ema Teresa kuni oma surmani (1997) tohutut misjonitööd.

Karnataka

Karnataka pealinn Bangalore on ära teeninud hüüdnime „ränilava”. Sellel areneva elektroonika tööstuse keskusel on Lõuna- Aasia kõige kiiremini kasvava linna maine. Arvukas väljaõppinud insenerkond ja suhteliselt odav tööjõud on meelitanud välismaiseid, eriti USA firmasid. Karnataka suurte metsade seas, eriti Lääne-Ghattides, on ka haruldasi niiskeid troopilisi heitlehiseid metsi. Laialdastele aladele on istutatud eukalüpti ja seda mitte niivõrd vaeste külaelanike küttepuuduse leevendamiseks, kuivõrd tööstuslikel eesmärkidel.

Mumbai

Bombay, mis 1995. aastal nimetati ümber Mumbaiks, on 1990. aastate India sümbol, seal arvatakse olevat võimalik rikastuda kas seaduslikul või ebaseaduslikul teel. Kiire elutempoga ja kosmopoliitiline Mumbai on riigi äripealinn. Linna keskosas, kus pilvelõhkujad on segunenud inglise koloniaalarhidektuuriga, on kinnisvara hinnad maailma kõrgeimad. Dalali tänaval paikneb 1875. aastal rajatud Mumbai börs. Üks linnas rahvakangelasi on Harshad Mehta, kes sai 1990. aastail aktsiaid ja osakuid müües rikkaks, hiljem paljastati ta India kõigi aegade suurima finantspettuse kordasaatjana. India suurim filmitööstus asub samuti Mumbais, mis on samuti maailma suurim mängufilmide tootja. India filme eksporditakse enam kui 100-le maale. India Hollywoodi, nn. „Bollywoodi” tähed elavad jõuka Malabar Hilli lähikonnas. Sealsamas kõrval on massilone vaesus . Mumbai keskel 4,5 km ulatuses vohav Dharavi agul on tuntud maailma suurima vaestelinnaosana.
Mumbai kesklinn inimestest kubisemas. Dharavi agul.

Kliima

Kuumal aastaajal võib temperatuur tõusta riigi põhjaosas kuni 40 oC-ni. Mussoonvihmad algavad juunis ning lõppevad septembris või oktoobris . Jahedal aastaajal on keskmine temperatuur põhjaosas 10-15 oC ja ilm põhiliselt kuiv. Lõunaosas ei ole ilmastik nii muutlik . Chennais on alati palav. Keskmine temperatuur kõigub 24 oC-st jaanuaris kuni 32 oC-ni mais ja juunis.
Indiat mõjutavad mussoonid, mistõttu aasta jaguneb kliima poolest selgelt kaheks osaks. Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg; ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad. India suuruse tõttu valitsevad piirkonniti olulised iseärasused.

Keskkonnaprobleemid

Metsade hävitamine on India üks kõige teravamaid keskonnakaitseküsimusi. Tööstuse plaanipäratu areng ja nõudmine enama põllumaa järele on hävitanud kunagise lopsaka metsa, millest on alles vaid 11%. Selle tagajärjeks on olnud mullaerosiooni järsk suurenemine, tammide ummistumine mudaga ja maalihked . 1984. aastal toimus India suurim keskonnakatastroof: Bhopalis, Union Carbide’i tehases, pihkusid plahvatuse tagajärjel surmavad gaasid. Hukkus rohkem kui 2000 inimest.

Loomastik
Põline loomastik vaheldub piirkonniti. Võib kohata jaaguare, leoparde, gepardeid, pantreid, india elevante, mustkarusid, hunte, ninasarvikuid, india pühvleid, šaakaleid ning palju liike ahve, närilisi, metskitsi ja uluklambaid. Tiigreid ja lõvisid näeb haruarva. Roomajatest on tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab hästi palju eredavärvilisi troopikalinde, nagu paabulinnud, haigrud ning mitut liiki papagoisid. Fauna on jõe- ja merekaldal rikas. Indias elab 193 millionit veist, 118 millionit kitse ning 44, 8 millionit lammast .
Bengali tiiger India pühvel
Kobra

Jaaguar
Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger.
Nende kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad.
Kasslasel on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv . Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid.
Ta püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved , metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Neil on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi.

Metskits
Välimus
Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil.
Eluviis
Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele isendile vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad , et on mõlemad piisavalt tugevad, et rammu katsuda, siis hakkab tohutu madistamine ja võitlemine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda ja järglasi oodata. Kitsele sünnib 1-2 tähnilist talle, kellel on elu algperioodis raske hakkama saada. Neid murravad ilvesed , karud, hundid ja isegi rebased .
Arvukus
Metskitsede arvukus on muutunud iga aasta. Nende arvukust määravad kiskjad . Metskitsetallesid hukub ka viljakoristustöödel ja tihti ka autoteedel. Ilusat ja graatsilist looma on kaunis vaadata, ning tema eluviise huvitav jälgida.

Pühad loomad
Indias on kõigerohkem lehmi, härgi ja sõnne maailmas – peaaegu 200 miljonit. Lehmad on tarvilikud piimaandjad, ent eelkõige on nad hinduistide pühad loomad. Eriliselt austavad lehmi need hinduistid, kes on taimetoitlased . Seepärast jalutavadki lehmad kõikjal häirimatult ringi, nii külades kui ka linnatänavail.

Maavarad
India tähtsaimad väljaveetavad maavarad on rauamaak ja lihvitud teemandid. Ka kivisöevaru on suur. Hiljuti tegevust alustanud terasetööstus on vabaturureformide üks tulemusi. Terase sisseveole on nüüd kehtestatud madalam toll , kuid tööstus on siiani väliskonkurentsile vastu pidanud ning eksport on suurenenud. Siiski on tootmine mis tarbib kuni kaks korda rohkem energiat kui mõned välismaised konkurendid, rahvusvahelisi norme arvestades liiga kulukad.
Riik ei suuda rahuldada oma maa elektrienergiavajadusi. Peamised energiaallikad on sisseveetav nafta ja kivisüsi. 1997. aastal oli kavas võimsust 31 000 MW võrra suurendada. Äsjane plaan suurendada Maharashtras tootmisvõimsust USA-st juhitud konsortsiumi Enroni investeeringute abil takerdus vaidlustesse, sest BJP valitsus lükkas läbirääkimised ajutiselt edasi, et rahustada välismaaga sõlmivate äritehingute vastaseid natsionalistlikke rühmitusi.
Mõned faktid:
India kasutab 549 109 barrelit naftat päevas. Varu: 6 049 068 000 barrelit.
India kaevandab põhiliselt rauamaaki, teemandeid, kivisüsi, lubjakivi, tsinki ja pliid.
Töö kaevanduses.

Rahvastik
India rahvastik on erakordselt kirev. India on rahvarvult Hiina järel teisel kohal, seal elab 16% maailma rahvastikust. Hoolimata pereplaneerimisprogrammist on rahvastiku juurdekasv vähenenud vaid pisut – 1980. aastate keskpaiga 2,1 %-lt aastas 1990.-91. aasta 2 %-le. Üleriigiliste teadlikkuse tõstmise kampaaniate eesmärk on väärtustada väiksemaid perekondi. India pereplaneerijad peavad olulisemaks arendu piduriks rahvastiku kasvu. Kultuuri- ja usutavad pooldavad aga suurt perekonda ning seda peetakse ka oluliseks vanaduskindlustajaks.
Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 millioni elanikuga Uttar Pradesh, sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra. Viimane on ka küige linnastunum osariik ( linnarahvastiku osatähtsus 55%).
Suuremal osal India Vabariigi 25 osariigist ja 7 liiduterritooriumist on oma keel, kombestik, traditsioonid ja ühtekuuluvustunne. Indialaste põhiloomuse määrab usutunnistus . Umbes 83% rahvastikust on kas brahmanistid või hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikonnast. Nad elavad eelkõige Kashmiri osariigis; nende suhted hinduistliku enamusega pole alati hõlpsad. Pandžabi osariiki on koondunud sikhid (2% rahvastikust), kellel on olulisi vastuolusid India riigiga. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähesel määral on budiste, džainiste ja parse (tulekummardajad).
Kireva rahvastikuga Indias kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab tavasuhtluses peaaegu kolmandik indialasi. Selle muutumisele ühiskeeleks avaldatakse aga suurt vastuseisu, eriti Lõuna-Indias. Nii on kogu maal keeleks hoopis inglise keel. Põhiseaduse järgi on Indias 17 regionaalset keelt, mida kasutatakse ainult kindlates piirkondades.
Ülitihe asustus ja kõrge sündivus põhjustavad riigile raskeid majandusmuresid. Umbes 70% indialstest elab maal.

Kastisüsteem
India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid ( preestrid ), kšatrijad (sõdurid), vaišjad ( maaharijad ja kaupmehed), šuudrad (töölised) ja puutumatute kasti kuuluvad paariad (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on riigi põhiseadusega keeletud

Linnad
Suurimad linnad:
(elanike arv, sulgudes koos linnakuga)
Mumbai (Bombay).............................9 926 000 (14 500 000)
Delhi ...................................................7 207 000 (8 375 000)
Calcutta...............................................5 400 000 (10 916 000)
Madras (Chemai)................................5 361 000
Hyderabad.......................................... 4 300 000
Ahmadabad.........................................3 298 000
Bangalore............................................2 651 000
Kanpur.................................................1 958 000
Nagpur.................................................1 622 000
Lucknow..............................................1 592 000
Pune .....................................................1 560 000
Jaipur...................................................1 455 000

Mumbai
Mumbai (varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias. Ta on Maharashtra osariigi pealinn. Mumbai on eponüüm. Nimi on etümoloogiliselt tuletatud hindu jumalanna Mumbadevi kohalikust nimest Mumba ja sõnast Aai, mis tähendab marathi keeles "ema". 16. sajandil andsid portugaallased alale nime Bom Bahia, mis tähendab "hea laht". Hiljem see lühenes Bomaímiks, ja pärast Briti Impeeriumi kätte minekut omandas inglispärase kuju Bombay. Linna ametlikuks nimeks sai 1995. aastast Mumbai, kuid endist nime (Bombay) kasutatakse lääneriikides tänini, samuti kasutavad seda endiselt paljud linna elanikud ja ka ametiasutused.

Chennai
Chennai on linn Indias Bengali lahe ääres, Tamil Nadu osariigi pealinn. Chennais on hinnanguliselt ligi 7 miljonit elanikku (2006).
Chennai on suur kaubanduse ja tööstuse keskus. Seal toodetakse üle 40% Indias toodetud mootorsõidukeist.

Bangalore
Bangalore (ametlikult Bengaluru) on linn Indias, Karnataka pealinn. Bangalore on India lennundus- ja kosmosetööstuse keskus ja üks tähtsamaid infotehnoloogiakeskusi. Selles linnastus elab umbes 6,1 miljonit inimest. 2006. aastal muudeti linna ingliskeelne nimi Bengaluruks.

Ahmedabad
Ahmedabad on linn Indias Gujarātis, osariigi suurim linn. Asub Sabarmati jõe kallastel 50 km kaugusel Araabia merest.
Tänapäeva linna kohal asus 11. sajandil linn nimega Ashapalli ehk Ashaval. Solanki valitseja Karandev I vallutas Ashapalli ja rajas selle asemel Karnavati linna. 1411 langes Gujarāt sultan Ahmed Shahi valitsuse alla, kes nimetas linna Ahmadābādiks ja tegi sellest oma sultanaadi pealinna. Muzafariidide dünastia valitses linnas 1573 . aastani, kui linna vallutas Akbar . Mogulite valitsuse ajal muutus linn suureks kaubanduse ja tekstiilitootmise keskuseks. Briti võimu all rajati linna sõjaväebaas ning linna infrastruktuuri laiendati ja kaasajastati. 20. sajandi alguses oli linn India iseseisvusliikumise üks keskusi. 1960–1970 oli Gujarāti pealinn.
Linna arengut on takistanud loodusõnnetused ja poliitiline ebastabiilsus .
26. jaanuaril 2001 linna tabanud 6,9-magnituudises maavärinas hukkus mitteametlikel andmeil üle 100 000 inimese. Ahmedabadis asub prestiižne õppeasutus Indian Institute of Management Ahmedabad.

Haridus ja tervishoid
Nüüdisajal on igas India külas algkool . Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda sissetulekut teenima . Keskkoolis õpib 50 millionit õpilast, ligi 200 ülikooli kohta on 10 millionit lõpetajat. Indias on keskmiselt 4,5 millionit üliõpilast. Naised moodutavad 9 % üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga keskkooliga lõpetanute arv on Indias üks maailma suurimaid, taksitab täiskasvanute 48 %-line kirjaoskamatus arengust tugevasti.

Tervishoid
Alatoitlus on vaeste hulgas üldine ja väikelaste suremus suur – 80 surmajuhtu 1000 elusaltsünni kohta. Suure osa sellest põhjustavad välditavad haigused, näiteks kõhulahtisus. 1980. aastate keskel levima hakanud AIDS on nüüd laienemas. Prostituutide hulgas on HIV- nakkus seitsme aasta jooksul suurenenud kakskümmend korda. Tavatu kopsukatkupuhang nõudis 1995. aastal hinnangute järgi üle 100 inimelu .
Indias on 1 arst 2157 inimese kohta. Suurim surmade põhjus on hingamiselundite, toitumis - ja kõhuhaigused.

Religioon
India on mitmete religioonide tekkepaik – hinduism , budism , džainism, sikhism .
Indias on esindatud veel zoroastrism , islam , judaism , kristlus . Sõna hindu tuleneb sõnast
Indus. Hinduism on üldnimetus paljudele koolkondadele, gruppidele ja õpetustele.
Tähtsaimad harud:
● brahmanism
● višnuism (sh krišnaism)
● šivaism
● šaktism
Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema
hindud . Hinduism peab oluliseks ühiskonna seisuseid. Hinduismis on oluline tsükliline
maailmakäsitlus. Väga tähtis on uskumus karmast, mis on inimese tegude summa.
Karmaga on seotud sansāra, mis tähendab hinge pidevat taaskehastust.
Hinduism on teinud läbi olulise arengu oma eksisteerimise vältel. Tsivilisatsioon kui selline sai alguse Induse kallastel, kes rääkisid draviidi keeles. Leitud naiskujude järgi oletatakse,
et algselt kummardati pigem naisjumalaid. Austatud olid ka loomad: veised , elevandid. Umbes 1700 eKr algas tsiv allakäik. Hüpoteesideks võivad olla klimaatilised muutused või
vaenlaste sissetung.

Veedade periood
1500 eKr tungisid Indiasse Indo-Euroopa hõimud, aarjalased. Toimuvad suured
muudatused. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radžad. Sellel ajajärgul tekkisid
Veedad , mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on
hümnide kogumik jumalatele. Veedade perioodil on isel polüteistlik panteon, domineerivad
meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega.
Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat.
Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui
jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma.
Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja
maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb
jumal Rudra , kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Višnule.
Rudra ja Višnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra , kes on
heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate
poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse
järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem
oli pea- ja piksejumal Indra , kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal,
kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse
toojat. Indra relvaks on äikesenool vadžra.
Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on
jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide
toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti
jumalate toitmist.

Brahmanistlik periood
Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on
upanišadid. Tekib india filosoofia, upanišadid on filos traktaadid. Vanimad upanišadid on
pärit 8. – 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana .
Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades
puudusid või olid väheolulised.
Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab
peajumal ja maailma looja. Višnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast
universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest
Maa peal (avatara). Višnu tähtsaimad avatarad on Krišna ja Rama . Višnu avataraks
peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Višnu end avataradena. Esimesed
avatarad ei ole antropomorfsed. Veedades ei mainita jumal Šivat. Šival on ambivalentne
olemus: purustav ning taasloov. Seda kujut ette Šiva tantsuga. Šiva on ka kunsti
kaitsejumal ning askeetide kaitsja. Šivat kujut mitmenäolise ja-käelisena. Šiva laubal on
kujut kolmandat silma.
Hinduismis on vaid üks jumala absoluut ( brahman ). Brahmanil on kolm isikulist
aspekti: Brahma, Višnu ja Šiva. Brahma kehastav loovat, Višnu maailmakorda hoidvat ja
Šiva purustavat, hävitavat ja taasloovat aspekti. Seda õpetust nimetatakse trimurti. Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline
atman ehk inimese igavene olemus. Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on
tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud.
Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa). Karma on kausaalne printsiip.
Karma määrab in järgmise sansāra, mida sümboliseerib pöörlev ratas. Hinduistliku
arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib
religioosne põhjendus seisuste õigustamiseks. Igal seisusel on oma käitumiskoodeks ehk
dharma . Seisused on brahma poolt kehtestatud.

Poliitika
Enne seda, kui britid XVIII ja XIX sajandil India vallutasid, kujutas see endast riikide kirjut mosaiiki: mõned oli väiksed, mõned suured, mõnda valitses hindu vürst, mõnda muslemid. Alles pärast suurt ülestõusu 1856 -1857 läks India 1858 lõplikult ja täielikult Briti krooni valdusesse. Varem oli maad peamiselt valitsenud Briti Ida-India kompanii.
Ülemaaline organiseeritud vastupanu Briti võimule sai alguse 1885, mil rajati India Rahvuskongress. India iseseisvusvõitluse suurim kuju oli Mahatma („suur hing”) Mohandas K. Gandhi. Ta võttis Rahvuskongressi tüüri enda kätte 1920 ja alustas kohe Briti võimudele mitteallumisele kampaaniat. Gandhi kindel veendumus vägivallatu allamatuse edusse tugines tema jäägitule pühendumisele tõele, vabadusele ja jumalale. Temast sai vaimustav eeskuju, keda näiteks Ühendriikides järgisid Martin Luther King ja ametiühingujuht Cesar Chavez.
Paraku tähistasid hetke, mil India saavutas II maailmasõja järel iseseisvuse, hindude ja muslimite verised kokkupõrked, rahutused ja veresaunad. Kuigi Gandhi oli unistanud ühtsest sõltumatust Indiast , lõi sellest kohe lahku muslimite riik Pakistan. Jagamise ning põgenikelainetest ja kestvast kogukondade vahelisest vaenust tekkinud majandusliku kaose tingimustes asus India välja töötama oma põhiseadust. 1948. aastal mõrvas üks hindu fanaatik võimupositsioonist keeldunud Gandhi.
1950. aasta põhiseaduse kohaselt on India keskvalitsus ning Briti eeskuju matkiv parlamentaarne demokraatia, kusjuures parlament jaguneb kaheks kojaks: otse rahva poolt valitav alamkoda Lok Sabha ja ülemkoda Rajya Sabha. Viimase liikmeid valivad India osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud . Föderaalriiki rajades võis India toetuda Ühendriikide, Kanada ja Austraalia eeskujule.
Esimestel iseseisvusjärgsetel kümnenditel domineeris poliitikas Rahvuskongress. India esimene peaminister Jawaharlal Nehru oli ametis 17 aastat, hiljem tõusid valitsusjuhi kohale ka tema tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi. Rahvuskongress sai rängalt lüüa 1989 ning pidi võimupositsioonid loovutama muudele erakondadele, kelle seast vahest olulisim on hindu natsionalismi rõhutav Bharatiya Janata (BJP). 2004 suutis Rahvuskongress siiski üllatuslikult valimised võita ja taas võimule kerkida.
Algupärane Rahvuskongress pooldas mõõdukat sotsialismi ning oma vajadusi rahuldavat planeerivat segamajandust.
Rahvuskongressist välja kasvanud ja selle koha üle võtnud india Rahvuskongress (I), milles nimes „I” tähistab India Gandhit, toetab nüüd riigi kontrolli vähendamist, erastamist ja välisinvesteeringuid. Ka BJP suundus 1990. aastate alguses eemale gandhilikust sotsialismist, hakates kritiseerima riigi sekkumist majandusellu.
India on äärmiselt tsentraliseeritud ja ühe domineeriva poliitilise erakonnaga riigist arenenud aina killunenumaks koosluseks, milles annavad tooni arvukate erakondade ebastabiilsed allainsid ning kus ühe rohkem mõju on läinud piirkondlike erakondade kätte. Suuremat häält valitsemises on nõudnud ka hindu madalamaisse kasti kuuluvad dailitid ning hõimud.
Kui peaministri ja valitsuse taga pole Los Sabha enamust, võib alamkoda sundida nad erru minema, nagu alates 1979 on ka korduvalt juhtunud. Koalitsioonid tekivad ja lagunevad kiiresti, parlamendis tekib pidevalt ummikseise, valitsuste koosseisud vahetuvad pidevalt, paljud ministrid on pidanud astuma tagasi korruptsioonisüüdistuse tõttu.
Kuigi India põhiseadust on kiidetud mudelina, mis teeb lõpu sotsiaalsele ebavõrdusele, on see samas üks maailma kõige enam parandatud riikluse alusdokumente, millesse on pärast selle kehtimahakkamist 1950 tehtud üle 80-ne paranduse . Suurel määral on parandused kajastanud seniajani käivat võimuvõitlust parlamendi ja ülemkohtu vahel, sest parlamendi suveräniteedi põhimõte põrkab tihti kokku põhiseadlikkuse järelvalve põhimõttega.
Seadusandlik võim
Parlament – kahekojaline parlament, mille kodadest suurema võimuga on Rahvakoda. Ainult selles kojas saab algatada finants-seaduseelnõusid, kuid seadused ise peavad saama mõlema koja heakskiidu.
Rajya Sabha (Osariikide koda) – Ülemkoda koosneb 245-st liikmest, kellest 233 valivad osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud, 12 aga on eraldatud presidendi mööratavatele auväärt kodanikele . Liikmete volitused kestavad kuus aastat, kuid iga kahe aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisut.
Lok Sabha (Rahvakoda) – Alamkoda koosneb 545.st liikmest, kellest 543 valib otse rahvas, kaks angloindialaste kogukonna esindajat määrab aga president . Liikmete volitused kestavad viis aastat. 79 kohta on reserveeritud puutumatute kasti esindajatele, 40 hõimudele.
Täidesaatev võim
President – Valitakse valimiskollegiumi poolt, mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadysabdlike kogude esindajatest. Volitused kestavad viis aastat. President on riigipea, tema roll on suuresti tseremoniaalne.
Asepresident – Valitakse valimiskolleegiumi poolt. Volitused kestavad viis aastat ja sõltuvad presidendi ametiajast. Ametijärgselt ülemkoja eesistuja.
Peaminister – Valitsusjuht, kelle määrab president Lok Sabhas valimistel enamuse võitnud erakonna ettepanekul. Vahendab kõik valitsuse otsused presidendile.
Ministrite kabinet – Liimed määrab president valitsust juhtiva Lok Sabhale aru andva peaministri soovitusel. Koosneb ministritest, riigiministrist ja aseminitrist.
Kohtuvõim
Ülemkohus - Kõrgeim kohtuorgan tsiviil-, kriminaal - ja põhiseadust puudutavatest asjades. Koosneb kuni 26-st liikmest, nende hulgas India ülemkohtunik. Kõik kohtunikud määrab president peaministri soovitusel, nende ametiaeg kestab 65. eluaastani. Pädevusse kuuluvad edasikaebused, on esimese astme kohtuks valitsuse ja ühe või enama osariigi või osariikide vahelistes küsimustes. Võib suunata tsiviil- ja kriminaalasju ühest kõrgest kohtust teise.
Kõrged kohtud – 18-st kohut , millest kolme võimkonda kuulub enam kui üks osariik. Kõrge Kohtu esimehed määrab president India ülemkohtuniku ja osariigi kuberneriga konsulteerida. Kohtunike arv erineb kohuti. Kohtunikud on ametis 62. eluaastani.
Ringkonna kohtud – Kohtunikud määrab osariigi kubernir osariigi Kõrge Kohtuga konsulteerides. Igal ringkonnal (zilla) on oma tsiviilasju arutav kohtunik . Kriminaalasjadega tegeleb istunigkohtunik (session judge).

Majandus
India majanduse toimuvad pöördelised muutused. India on pöördunud väga kaitstud segatüüpi majanduselt, mis rajas kaasaegse tööstusriigi aluse, vaba turumajanduse poole. Nüüd astub ta maailmaturule. On rakendatud laiaulatuslikke reforme, alates tollitõkete alandamisest kuni välisinvesteeringute ligimeelitamiseni. Hoolimata opositsiooniparteide vastuvõidetest ratifitseeris India 1995. aastal GATT-i maailmakaubanduse lepingu.
Tugevad küljed
Tohutu suur, rohkem kui 800 miljoni inimesega siseturg . Odav tööjõud. Osa tööjõudu on võimeline töötama uutes kõrgtehnoloogiat rakendavates tööstusharudes, näiteks programmeerima tarkvara . Väga tootlik tekstiili- ja õmblustööstus. Kasvab maailmaturul konkureerimisvõime, see peegeldub ekspordi suures kasvus – 1993. aastas 20-ne % võrra. Konkurents sunnib ettevõtteid tootma rahvusvaheliste nõuete tasemel.
Väliskonkurentsile avatud majanduse tõttu on välismaiste otseinvesteeringute maht tohutult suurenenud. Alates 1991. aastast on valitsus lubanud 5 miljardi dollari väärtuses investeeringuid, sealhulgas 1993. aastal 3 miljardi dollari väärtuses, sellest suur hulk läheb energeetikasse. Suured rahvusvahelised korporatsioonid, näiteks Coca - Cola ja IBM, on pärast riigist lahkumist valmis tagasi pöörduma, kuigi mõni välismaise äritegevuse laienemise suhtes vaenulik opositsioonirühmitus on selle vastu.
Nõrgad küljed
Püsib suur eelarve defitsiit. 1995.-96. aastal moodustas see SKT-st 5,9%, ületades ettenähtud 5,5% piiri. Tööstuse ja põllumajanduse tõetamine, vähendamaks eelarve puudujääki, on suurenenud inflatsiooni, mis 1995. aastal püsis 10% lähedal. Kehvad teed, sadamad ja teleside ning ebapiisav energiaga varustatus on pidurdanud majanduse kasvu. Suur tööpuudus ja alakoormatus: töötute arv on hinnangulielt 37 millionit.

Transport ja turism
India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijatest ja 65% kaubast. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikud. Linnaliiluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattarikšad. Calcuttas on ikka veel käsirikšad.
Liiklusteed:
Maanteed – 760 000 km
Raudteed – 62 000 km
Kiirteed – 77 kiireteed, nende kogupikkus 34 058 km

Turism
Turism on India kuues suurim välisvaluutaallikas. Luksushotelle ehitatakse järjest juurde ning arendatakse öko- ja seiklusturismi. Siiski kuulub Indiale vaid väike osa maailma turismiturgu (0,3% maailma turiste ja 1% turismitulu) ja ta soovib seda tuluallikat laiendada, et 1990. aastate lõpus võtta vastu 2,5 millionit külastajat.
Peamised lähtemaad

Meedia
Ajakirjanduses on mõningane tsensuur . Läänemaailma TV seebioopereid ja filme peetakse üldiselt ebasobivaks.
Indias kasvab satelliittelevisiooni populaarsus. TV-saatjaid on mitmesuguseid: BBC World Service, CNN, hindikeelne Zee-TV ja MTV ning üks riiklik telekanal. Hinnanguliselt üle 7 millioni majapidamise saab vaadata satelliittelevisiooni. Seetõttu on kannatanud tavaline riiklik televisioon. Kriitikud kardavad lääne ägedat pealetungi India väärtushinnanguile. Uusimaid ajalehti on Asian Age, mida samal ajal kirjastatakse satelliidi abil Londonis ning mis väidab, et on India esimene tõeliselt rahvusvaheline ajaleht.
Indias ilmub 2280 päevalehte.
Kokkuvõte
Kuigi Indiat rõhub metsik vaesus on India siiski arenev riik. Indiast on tulemas praeguse aja ühed helgemad pead. Tulevikus võib sellelt maalt kindlasti suuri tegusid oodata.
Kasutatud kirjandus

„Maailma Riigid” Suur väljaanne – lk 62-64

„Geograafia Entsüklopeedia” Axis – lk 284-228

Dorling Kindersley „Maailma Teatmeatlas” – 232-237

„Maailma Riigid” Väike väljanne – lk 126-127

„Lands and Peoples ” – lk 218-225

http://et.wikipedia.org/wiki/India