India referaat (0)

SISUKORD
Sissejuhatus......................................................................................... 3
India, kui riik....................................................................................... 4
Vana India............................................................................................ 5
Loodus................................................................................................. 5
Kunst ................................................................................................... 7
Tavad ja kombed.................................................................................. 8
Söömine, joomine. Söögiajad ja tüüpilised road ................................. 8
Riietumine ........................................................................................... 10
Raha ja hinnad..................................................................................... 11
Sport ................................................................................................... 11
Linnad ................................................................................................. 12
Kokkuvõte........................................................................................... 13
Sissejuhatus
India on väga mitmekülgne maa, mis on maailmas rahvaarvult teisel kohal. Seal räägitakse üle 1600 keele ning inimesed tegelevad seal peamiselt põllumajandusega. India pealinn on New Delhi . Seal on samuti ka väga rikkalik loodus, kus kasvab väga palju väärispuid nt. bambus ja palmid. India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante , krokodille jne. Vürtsised toidud, värvikirkad riided, odav kaup ja kriket - need ongi India märksõnad.(1, 2 )
INDIA, KUI RIIK
India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Peamine tegevus Indias on põllumajandus. (1)
Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel.
Umbes 70% indilasi elab maal.(1)
India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali , tamili, telugu, pandži, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist riigist.(2)
Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon . India naaber riikideks on Pakistan , Hiina, Nepaal , Bengladesh ja Myanmar . India lähedal asuvad veel ka Sri Lanka , Maldiivid ja Indoneesia India ookeanis.(1)
Agra linna lähedal lummab suursugune Taj Mahal - maailma ilusaimaid ehitisi ja India sümboleid. Selle mausoleumi püstitas valitseja Shah Jahan oma surnud abikaasale igavese armastuse märgiks. Väärib mainimist, et mausoleumi ehitusel töötas 20 000 inimest kakskümmend kaks aastat. Kallihinnaliste kividega kaetud marmorseintel veiklevad värvid sõltuvalt valgusest ja päevaajast.(1, 2)
VANA INDIA
Indi jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid .
Linnad on range planeeringuga, sirgete tänavatega ning kanalisatsioon on hästi arenenud. Seal on mitmekorruselised põletatud tellistest majad lamedate katustega, kus õhtuti saab leiba luusse lasta ja magada . Igas majas on bassein, tualettruumid on ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel on suuremad paleed.
II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni.
Järk-järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased .
Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radžadeks.  Radža kõrval oli väga tähtsal kohal preester . Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord . (2)
LOODUS
India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel.
India on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud.
India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan , Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.(2)
Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.(1)
Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi.
Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.
India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima.
Seal, kus sajab palju, näiteks Assamis ja Lääne-Ghattides, kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad . Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, lõunapoolsetel aladel aga on neid rohkesti. Himaalaja kõrgematel nõlvadel kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri - ja muud okasmetsad . Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. (3)
Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon. India naaber riikideks on Pakistan, Hiina, Nepaal, Bengladesh ja Myanmar. India lähedal asuvad veel ka Sri Lanka, Maldiivid ja Indoneesia India ookeanis.(1)
Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas . Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, šaakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud , haigrud ja mitut liiki papagoid.(3)
INDIA KUNST
Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks. Lõhe tekkis ühelt poolt sõdurite ja preestrite vahel, teiselt poolt talupoegade ja põllutööliste vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks. Ristumiskohal, kunstluku künkal oli viigipuu , mille alla vanemad kogunesid nõu pidama . Tänavad lõppesid nelja puust väravaga. Lehm, madu ja ahvid on Indias pühadeks loomadeks. 
Kuigi naine oli ilma õigusteta, austati teda kui esiema. Küla ümbritses tee ja kaitsesid tõkked, mis ei olnud üksnes kaitseks vaenlase vastu, vaid ka kurjade vaimude vastu.
IV-II saj. e.m.a. hakati Indias ehitama stuupasid . Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa püstitati austuseks maale, kuhu asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupasid võiks võrrelda Egiptuse püramiididega. (1)
Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri.
India templid koosnesid tavaliselt kolmest osast: kaetud sammaskojast, kuhu pääsesid usulikud, eeskojast ja kõige pühamast paigast, mille kohal kõrgus suur torn. Templi tähtsaim osa oli püha paik - igast küljest kinnine ruum.
India kultuur saavutas oma õitseaja Gurpa dünastia ajal (320-480). India vanimad skulptuurid pärinevad III-II saj. e.m.a. (1, 2 )
TAVAD JA KOMBED
Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees´t ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, võid mõni ruupia, aga ka see ajab asja täiesti vabalt ära. Samuti on ka kaupmeestel millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimusega ( põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi). (1)
Templite külastamisel ( kui sisse lastakse)  tuleb jalanõud jalast ära võtta, samuti tuleb tihtilugu ka nahkesemed ukse taha jätta. Mošeede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav end pesta ennast samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades). (1)
Kui satutakse hindudega kokku, siis kõige esimene on küsimus, kust sa pärit oled. Et hindud ei tee suuremalt jaolt vahet Austraalial ja Estonial, siis soovitatakse rahumeeli vastata, et oled hoopis Indiast pärit (kui reisitakse kauem kui paar kuud, siis hakkabki see nii tunduma). Suhteliselt esmane asi, mida hindu küsida võib, on, mis ametit sa pead. Sellega pannakse paika kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi.(1)
SÖÖMINE JOOMINE. SÖÖGIAJAD JA TÜÜPILISED ROAD
Rahvastikust moodustavad 81% hindud, kes ei söö veiseliha , kuna veis on püha loom. Nad ei söö ka sealiha , kuna siga on nende uskumuse järgi roojane. 12% elanikkonnast, nimelt muhameedlased, ei söö sealiha usukeeldude tõttu. Nii koosnebki India elaniku toidusedel peamiselt köögiviljast, riisist, leivast ja maitseainetest. Jõukamad saavad endale lubada ka kana- ja lambaliha , millest valmistatakse hautisi ning varda- ja pajaroogi. (4)
Tüüpiline India söök on mitmekesine ja mitmekülgne elamus (loomulikult on Indias inimesi, kes elatuvad lahjadest teravilja-, riisi- või jogurtitoitudest). India köök koosneb peamiselt kohalikest toiduainetest, eeskätt värsketest köögiviljadest (kaasa arvatud läätsed, lillkapsad ja oad), marineeritud ja konserveeritud köögiviljadest (marineeritud köögiviljad, vürtsikad puuviljaroad ja India pipar jms), mereandidest , riisist ja leivast. Kuigi hindud puutuvad üha enam kokku lääne toitudega, armastavad nad oma kööki ja enamik naudib korraliku India söögikorda (kui te võõrustate neid oma kodumaal ja kui nad just ei taha kohalikku kööki proovida, viige nad parimasse kohalikku India restorani ning öelge omanikule, et te võõrustate India kodanikke ja ka seda, kust regioonist nad on, nad teevad kõik, et söök oleks eriti hea). Hoiduge lääne toidust, eriti juustust: selle maitse on moslemite jaoks ebameeldiv.
Hommikusöök toimub umbes poole kaheksast üheksani. Teed juuakse Indias tavaliselt piima ja suhkruga , kui soovite ilma, peate seda tellides ütlema. Vahel pakutakse hommikusöögi ajal jogurti ja puuviljajooke. (4)
Õhtusööki süüakse alates kella kuuest õhtul, tavaline aeg on kell seitse . Isegi kui päeva põhiline söögikord oli lõuna, on õhtusöök ainult pisut kergem - nii on sageli, kui pere on kodus. Õhtusöögimenüü on sageli sarnane formaalse lõunaga. Kui alkoholi juuakse, võidakse enne sööki alustada õllega, söögi ajal pakutakse õlut ja lõpetuseks teed. Indialased jumaldavad magusat ning pakuvad seda nii enne kui ka pärast sööki. Kui lähete india koju kas või lühikesele külaskäigul, pakutakse teile magusaid hõrgutisi ja jahedat jooki (tavaliselt jäävett, limonaadi või puuviljamahl) ja/või teed. Magusat armastatakse Indias niivõrd,  et magusaid marineerituid puuvilju , vürtsikat puuviljarooga ja magusaid kondiitritooteid müüakse magusapoodides (shwarma), kuhu võib igal ajal teed või kohvi jooma ja magusat sööma. Toit võib olla väga piprane, aga pikapeale harjub täiesti. Tavaline toit on thali, mis kujutab endast kandikule asetatud keedetud riisi, paksu läätsesuppi ning mingit maitsestatud keedetud köögivilja ( kartul , lillkapsas jm). Selle kõrvale nisujahust ja veest valmistatud ümarad leivad tshapati`d, sinna juurde ka hapupiim ja tavaline joogivesi , mida võib täiesti rahulikult juua. (4)
Raita  on toit, mis kujutab endast paksu hapupiima segu tomati, kurgi ja sibulaga ning sinna peale raputatakse veel punast ja musta pipart.
Tsahi (ei ole meie mõistes tee) on õhuline jook , mida valmistatakse suurest portsust mustast teest, piimast (või piimapulbrist), suhkrust ja sinna hulka lisatakse maitseaineid, näiteks ingveri ja kaneeli. Maitseb nagu kakao või halvimal juhul nagu piparkoogi taigen. Lihavärgist pakutakse kana ja mutton`it (inglise keeles) ehk siis kitseliha meie keeli. Sealiha aga ei sööda, sest Indias on siga väga roojane loom. Kalatoite on võimalik süüa mere või mingi muu veekogu piirkondades (hindud ise eriti kala ja liha ei söö). Pakutakse ka kartuli krõpse ja keedetud kartulit. Lisaks puuviljad : õunad, banaanid , ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid.Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda, kuigi tihtipeale satud ampsama toitu näiteks taignas küpsetatud chillit), pärast mida suu põleb. (1, 3, 4 )
RIIETUMINE
India tavariietus on enam-vähem moekas ja läänelik, kuid peamiselt arvestatakse kliimaga: see on suure osa aastast palav ja troopiline. Seetõttu kannavad paksud ärimehed väga kergeid ülikondi või triiksärke (vahel lühikeste varrukatega), kas lipsuga või ilmaga ja pintsakuta. See kõik aga ei tähenda vaba stiili: see on lihtsalt ilmaga kohanemine . Ärinaised kannavad kergeid seelikuid ja pluuse, jakke või kostüüme. Parem on olla alguses formaalne ja kui teised oma pintsaku ära võtavad, võite teie sama teha. Kandke viigipükse, mitte teksaseid ega khakivärvi kangast pükse. Seltskondlik riietus on sama, kuigi vahel sobivad puhtalt pressitud teksased triik- või spordisärgiga ( aga mitte T-särgiga!). Spordijalanõud sobivad vaid tänavale või spordisaali (mõned naised tulevad tööle spordijalanõudes), palavuse tõttu sobib lühikesi pükse kanda vaid tänaval koos T-särgiga (aga mitte templis). Moslemite traditsioonid nõuavad, et naiste riietus ulatub alla põlve, nende käsivarred on kuni altpoolt küünarnukki ja ülakeha kaelast vöökohani kaetud Mõned moslemi naised katavad ka nägu, kuid enamik mitte, ja seda usku mitte olevad lääne naised ei pea seda tegema. Paljud hindu naised kannavad sari ja kui lääne naised oskavad, on sobiv ka neil seda teha.
Pidage meeles, et templeid külastades peate kingad ära võtma ja sees paljajalu kõndima. Vältige asju, mis on tehtud lehmanahast: kuna lehmad on hindudele pühad, võivad mõned inimesed solvuda, kui te lehmanahka kannate. ( 1, 3 )
RAHA JA HINNAD
Hindadest rääkides peab tunnistama, et India on üks odavaimaid maid maailmas. Elu on seal meie omast üks 2-3 korda odavam. (1)
Hotellituba (tavaline) läheb maksma alla 100 kr (Delhis, Main Bazaaril maksab ühene hotellituba 75-e krooni ümber, kahene 80-90-krooni). Tavalise hotellitoa all on mõeldud tuba, mis on puhas, kus on sees nii vesi pesemiseks, kui ka tualett (kui on lääne tüüpi WC, siis võib seda pidada juba väga heaks kohaks). Paremates kohtades on sees ka dušš sooja veega. Antud tingimused peaksid välioludega harjunud matkaselli täiesti rahuldama. Toit on keskmiselt kaks korda odavam, kui piirdud väga läbuste kohtadega , siis võib päevas kõhu täis saada paarikümne krooniga .(2)
Üldiselt tuleb arvestada, et 20 dollariga päevas elab lahedalt ära, 10 dollariga päevas tuleb elada kokkuhoidlikult, kuskil 7 dollariga päevas on minimaalne, alla mille ei tasu minna. Valuuta vahetamisega erilise probleeme ei ole, sama kehtib ka reisitšekkide kohta, krediidikaartidega (Visa, Mastecard) saab sularaha välja võtta ainult üksikutes pankades (Bank of Bardoa), sedagi ainult käidavates kohtades. Vasakul Rishikesh, maailma jooga pealinn, vaated Ashramitele. Paremal Pushkari järv Rajasthanis, jumal Brahma poolt kõrbe visatud lootuslill, ning sellega külgnev linnake.(1)

SPORT

Indias kõige tüüpilisem spordiala, millega noored tegelevad on tänavahoki. Kuid siiski kõige populaarsem spordiala Indias on kriket. India kriketi võistkond võitis 1983. aastal Cricket World Cup’i, mis on väga suur saavutus. India siiski naudib oma spordikuulsust ning hoiab enda käes paljusi maailma rekordeid. Samuti mängitakse ka tennist. Tennis sai vägagi populaarseks, sealhulgas veel jalgpall. India kuulsaim jalgpallitiim on võitnud väga palju karikaid, mis toob kuulsust Indiale juurde. Seal mängitakse ka kabet, malet ning nendes alades on samuti maailma rekordid Indias. Traditsionaalsed spordialad, mida mängitakse vaid Indias on näiteks kabaddi, kho kho ja gilli-danda. (3)
LINNAD

• Delhi — India pealinn üle tuhande aasta ja süda Põhja-Indias.
  
• Bangalore — Aedlinn pensionäridele
  
• Kolkata (formerly Calcutta) — the cultural capital of India, Kolkata is home to numerous colonial buildings. It is known as The City of Joy.
  
• Mumbai (formerly Bombay) —„ Bollywood” linn (1)
  

Kokkuvõte
Minu jaoks tundub India väga huvitav riik, kus ma tahaks ise ka kindlasti ära käia. Ometigi on Indias väga kehv olukord: näljahädad, puhtus jne. Väga huvitav oli referaati teha, kuna ma sain teada väga palju uusi asju, mida ma varem ei teadnudki. Ka India köök on üpriski laialdlaselt levinud ning seda kasutavad mitmed erinevad maad. Minu jaoks tundub väga huvitav selle riigi kultuur, inimesed ning nende kombed.
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/India

http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/india.php

http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3454.ht m ( tõlkisin eesti keelde. )

http://www.toidutare.ee//aabits.php?id=153&hi=india

13