Usundiõpetus: HINDUISM (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
HINDUISM
Usundiõpetuse Referaat
Õpilane: Kristofer Seil
10.a klass
Õpetaja: Tiina Parktal
Tallinn 2018
Hinduism on Indias levinud usund , üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, džainismi ja sikhismi - kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust. Seda peetakse järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias , Tais, Sri Lankal , Pakistanis jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni.
Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda : nyaya, vaisheshika, sāmkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi.
Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon , kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline , filosoofiline jne.
HINDU MÕISTE
Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi hindudeks.
Kuid alates 8. sajandi alguses hakkasid islamiusulised Indiat vallutama. Moslemid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemoslemitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega.
AJALUGU
Hinduismi areng on olnud pikk ja keeruline arengu. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 3000–1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur , mille kandjad olid ilmselt draviidid.
Varajane faas: veedade usund
Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased , kelle usundit nimetatakse Veedade usundiks ehk Veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon, mille järgijad püüdsid saavutada õnne eelkõige maapealses elus.
Teine faas: brahmanism
Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Braahmanitest preestrid sooritasid ohverdamistseremooniaid puja'sid, mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike.
Kolmas faas: hinduism
Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena.
PÜHA TEKSTID
Veedad
Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda. Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda on kokkuvõte India mütoloogiast, sisaldades 1028 hümni paljudele erinevatele jumalatele.

• Rigveda stiil ja keel on keeruline ja raske, öeldakse isegi, et ta moodustab peaaegu omaette keele. Kasutatakse suurel hulgal sümboleid ja metafoore. Ka jumalatel on palju erinevaid nimesid , sh metafoore, mis hakkavad juba omaette tähendust omandama. Kõik mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Višnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest – tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne ning loitsulaadseid hümne.
  
• Samaveda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis. Tegemist ei ole iseseisva tekstiga, sest see sisaldab palju värsse Rigvedast. Samaveda 1549 värsist ei ole ainult 75 pärit Rigvedast, kusjuures ei ole arvestatud algteksti hümnide piiridega. Samavedale liitus neli traktaati, kuidas seda kasutada.
  
• Atharvaveda on kas värsis või proosas kirja pandud nii valge kui must maagia. Kunagi eksisteeris üheksa erinevate koolkonnade versiooni, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks. Algselt neid tekste Veedade hulka ei loetud. Atharvaveda sisaldab loitse: haiguste vastu, pika eluea saavutamiseks ja surma peletamiseks, deemonite ja nõidade vastu, vandenõu ja needuse vastu, naistega seotud maagiat (neiu palub endale meest), kuningaga seotud palveid, maagiat viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks ning õnnetuste vastu, moraalsete eksimuste ja kuritegude vastu, loitse preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümne.
  
• Yajurveda on proosas kirjutatud teos, millel on viis osa, mis jagunevad neljaks mustaks ja üheks valgeks Yajurvedaks, viimane neist on olulisim.
  

Upanišadid
Kirjandusliik, tekkis aastatel 800–600 eKr. Upanišadid kirjeldasid Aatmani ja Braahmani vahelist suhet´ja olid sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid – usundifilosoofilised teosed.
Brahma raamatud
Veedade selgitused , preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000–800 eKr.
Smritid
On puraanad ja eeposed , on seadused, kus on kirja pandud, kuidas elada õnnelikult ja harmooniliselt igal tasandil. Puraanad on muistsed jutustused jumalatest, mis räägivad rahvalikest traditsioonidest, nt Brahma, Višnu ja Šiva puraanad. Smritide hulka kuulub ka kaks eepost, mis tekkisid umbes 400 eKr.
HINDUISMI VOOLUD
Višnuism- austatakse jumal Višnut, kes on maailma alalhoidja, inimeste abistaja ja sõber. Tal on mitmeid kehastumusi ehk avataarasid. Višnu naiselikkaasa on Lakšmi, kes on ilu ja õnne jumalanna. Austatakse peamiselt Põhja-Indias, märgiks kolm vertikaaljoont laubal .
Šivaism- austatakse jumal Šivat, kujutatakse sageli neljakäelisena. On julm jumal, hävitaja ja purustaja. Väga austatakse ka Šiva poega - elevandipeaga Ganeša-t. Märgiks kolm horisontaaljoont laubal. Austatakse igal pool Indias.
Šaktism- emajumalanna austamine, sageli Parvati . Šakti- ürgjõud. Brahma- loojajumal. Naiskaasa on Sarasvati- teadmiste ja kunsti jumalanna. Veel jumalaid ; Hanuman- ahvjumal, Kama - armastuse jumal.
KULTUS
Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar . Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju. Need on lahti päev läbi ning braahmanid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalajukude ning ohverdamisaltarite eest. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju ning raha. Mittehindusid templitesse sisse ei lubata. Templite juurde kuuluvad ka devadasid- jumalate teenijannad. Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul pühas linnas Varanasi-s Ganges -e ääres. Seal vabanetakse karma -võlgadest. Pestakse kõrvu, nina ja suud- need on nn avaused, kust ebapuhtus võib sisse pääseda.
Kui seal õnnestub surra, vabanetakse uuestisündide ahelast ja jõutakse mokšan-i. Surnud põletatakse, surnukeha ei austata- tuli hävitab ilu, kuid vabastab hinge.
Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, džainismi ja sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. “Hindu” tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Hinduismi juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Ajalugu koosneb kolmest faasist: Varajane faas (Veedade usund), Teine faas (Brahmanism) ja Kolmas faas (Hinduism). Hinduismi tähtsad osad on ka püha tekstid. Need koosnevad Veedadest, Upanišadidest, Brahma raamatutest ja Smritidest. Hinduismi voolud on järgmised: Višnuism, Šivaism ja Šaktism. Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju.