India - referaat (0)

Kool
India Vabariik
Nimi
8a klass
Tallinn 2009
India Vabariik
भारत गणराज्य
Bhārat Ganarājya
Riigi lühend (kolmetäheline ISO) on IND.
Joonis 1. India Vabariigi poliitiline kaart
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari , Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.
Osariigid ja territooriumid
India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks:

• Andamanid ja Nicobarid *
  
• Andhra Pradesh
  
• Arunachal Pradesh
  
• Assam
  
• Bihar
  
• Chandigarh *
  
• Chhattisgarh
  
• Dadra ja Nagar Haveli *
  
• Daman ja Diu *
  
• Delhi
  
• Goa
  
• Gujarat
  
• Haryana
  
• Himachal Pradesh
  
• Jammu ja Kashmir
  
• Jharkhand
  
• Karnataka
  
• Kerala
  
• Lakshadweep *
  
• Lääne- Bengal
  
• Madhya Pradesh
  
• Maharashtra
  
• Manipur
  
• Meghalaya
  
• Mizoram
  
• Nagaland
  
• Orissa
  
• Pandžab
  
• Puducherry *
  
• Rajasthan
  
• Sikkim
  
• Tamil Nadu
  
• Tripura
  
• Uttarakhand
  
• Uttar Pradesh
  

1
Rahvastik
India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Järgnevad 2025. ja 2050 . aasta rahvaarvud on prognoosid. Prognooside kohaselt on India 2050.aastaks suurema rahvaarvuga , kui Hiina.
Aasta
Rahvaarv
1700
137 026 000
1725
140 413 000
1750
155 212 000
1775
198 344 000
1800
255 000 000
1825
256 469 000
1850
283 496 000
1875
300 963 000
Aasta
Rahvaarv
1900
271 306 000
1925
263 071 000
1950
350 445 000
1975
600 763 000
2000
1 014 003 800
2005
1 094 985 000
2025
1 370 028 000
2050
1 706 951 000
India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.
India suuremad linnad on Mumbai , Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur.

Joonis 2. India rahvastiku paiknemise kaart.
Enamik rahvastikust on elama asunud põhja või merede äärde.
Väliskaubandus
Peamised ekspordiartiklid on:

Teemandid (USA-sse, Hongkongi)

Naftatooted

Rõivad

Juveelid

Puuvillane lõng

2

Peamised impordiartiklid on:

Toornafta

Teemandid

Kuld

Naftatooted

Palmiõli

Praktilist infot

• Liiklus on vasakpoolne.
  
• Kuupäeva formaat : dd/mm/yyyy
  
• Postiindeks koosneb 6 numbrist .
  
• Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI).
  
• Elektrivõrk: 220 V; 50 Hz
  
• Telesignaal: PAL B/G
  
• Majandusaasta algab 1. aprillil .
  

Joonis 3. India lipp

India asub, nagu eelnevalt öeldud Aasia lõunaosas. India asub lähis-ekvaroriaalses kliimavöötmes ning riigi kliimat mõjutavad oluliselt troopilised mussoonid, mis loovad vihmaperioodi ja kuiva aastaaja. Selle tulemusel vahetub tuule suund kaks korda aastas – suvel merelt maale, tuues sademeid, ja talvel maalt merele. Mäenõlvadel võib aastas sadada isegi 6000-12000 mm. Talvel vihma ei saja ja temperatuur on päeval üle 30’C, suvel, kui on vihmaperiood küündib temperatuur üle 40’C ning õhk on väga niiske. Sellest tulenevalt on Indias välja kujunenud turismihooaeg, mis kestab oktoobrist märtsini. Indiat ümbritsevad läänest Araabia meri, lõunast India ookean ja idast Bengali laht. Põhjast piirab riiki Himaalaja mäestik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta , raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi , pliid, tsinki ).

Joonis 4. India vapp

Linnastumine

Linnastumise armutu tempo tuleb eriliselt hästi välja, kui vaadata 3

linnaelanike hulga suurenemise kiirust.

Kasvu mõõdetakse mitte enam kuudes või aastates, vaid päevades – linnadesse kolib iga päev maapiirkondadest suguvõsade kaupa rahvast. Kõige kiiremini kasvavad linnad jäävad välja arenenud kapitalistlike riikide nimekirjast. India linnades on kasv samavõrd suur – New Dehlisse kolib tunnis 64 elanikku, Mumbaisse 49. Tallinnasse kolis muide eelmisel aastal iga päev keskmiselt 6,2 inimest

1

LINNA NIMETUS

Delhi

Rah.arv

9,879,172

2

New Delhi

302,363

3

Sultanpur Majra

164,426

4

Kirari Suleman Nagar

154,633

5

Bhalswa Jahangirpur

152,339

6

Nāngloi Jāt

150,948

7

Karawal Nagar

148,624

8

Dallo Pura

132,621

9

Delhi Cantonment

124,917

10

Deoli

119,468

11

Gokalpur

91,159

12

Mustafabad

90,171

Suurimad linnad on tekkinud enamasti merede äärde, kuna seal käib rohkelt turiste,on sadamad ja kaubateed ning rohkem elatusalasid. Pealinn on Mumbai. Mumbai (marathi ja hindi मबई (Muṁbaī); varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias. Ta on Mahārāṣhṭra osariigi pealinn. Mumbai on eponüüm. Nimi on etümoloogiliselt tuletatud hindu jumalanna Mumbadevi kohalikust nimest Mumba ja sõnast Aai, mis tähendab marathi keeles "ema". 16. sajandil andsid portugaallased alale nime Bom Bahia, mis tähendab "hea laht". Hiljem

see lühenes Bomaímiks, ja pärast Briti Impeeriumi kätte minekut omandas inglispärase kuju Bombay. Linna ametlikuks nimeks sai 1995. aastast Mumbai, kuid endist nime (Bombay) kasutatakse lääneriikides tänini, samuti kasutavad seda endiselt paljud linna elanikud ja ka ametiasutused.Mumbai on India tähtsaim finantskeskus, seal asub India suurim väärtpaberibörs. Mumbai sadama kaudu käib enam kui pool India merekaubandusest.26. novembril 2008 toimusid mitmes Mumbai hotellis relvastatud terrorirünnakud, mille eest võttis vastutuse islamirühmitus Deccan Mujāhidīn. Surma sai vähemalt 200 inimest, neist paljud pantvangi võetud välisturistid.

Keskmine eluiga

Keskmine eluiga oli indias eelmise sajandi keskpaigas 32 aastat, praegu on see tänu meditsiini kiirele arengule pea poole pikem, see tähendab üle 60 aasta. Kuid naised elavad vanemaks. Kui meeste keskmine eluiga on 63 aastat ja 2 kuud, siis naistel on 67 aastat ja 10 kuud.

4

Kasutatud kirjandus:

Vikipeedia

http://et.wikipedia.org/wiki/India

Google pildiotsing

http://images.google.com/images?q=india&rls=com.microsoft:et:IE-SearchBox&oe=UTF-8&sourceid=ie7&rlz=1I7SKPB_en&um=1&ie=UTF-8&sa=N&hl=et&tab=w i

Miksike

http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-46-1.ht m

http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-46-1.ht m

Ajakirjandus : Postimees

http://www.postimees.ee/180804/online_uudised/142157.php

geo.ut

http://www.geo.ut.ee/inimtool/ained/valisreg.html

Skeptik

http://www.skeptik.ee/index.php/2008/09/09/indialastest-80-taimetoitlased-vaevalt-kull/

http://et.wikipedia.org/wiki/Mumba i

Google Otsing

http://www.google.ee/search?hl=et&rlz=1T4SKPB_enEE308EE311&q=Linnastumise+armutu+tempo+tuleb+eriliselt+h%C3%A4sti+v%C3%A4lja%2C+kui+vaadata+linnaelanike+hulga+suurenemise+kiirust.+Kasvu+m%C3%B5%C3%B5detakse+mitte+enam+kuudes+v%C3%B5i+aastates%2C+vaid+p%C3%A4evades+%E2%80%93+linnadesse+kolib+iga+p%C3%A4ev+maapiirkondadest+suguv%C3%B5sade+kaupa+rahvast.+&lr =

5