PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES (0)

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL

Majandusarvestus

Jaana Ruusmaa
PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES
Ainetöö
Õppejõud :Aino Sillamaa
Tallinn 2002
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5
2. Tootmisplaan 7

Tootmiskulude eelarved

Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8

Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10

Perioodikulude eelarved
2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11
3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13
4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
ja müügikulude eelarve 14
5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16
6. Rahavoogude eelarve 18
7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20
8. Eelarveline bilanss 22
Kokkuvõte 24
Kasutatud kirjandus 25
SISSEJUHATUS
Firma kasumi kavandamiseks tehakse eelarveid, mida võiks määratleda kui kvantitatiivseid tulevikuplaane. Koondeelarve on kõigi firma tulevikuplaanide ja –eesmärkide summa, kus seatakse erieesmärgid müügi-, tootmis-, ja finantsalasele tegevusele. Eelarvestamise protsessil on kaks faasi: plaanimine ja kontroll. Plaanimisel kavandatakse tulevased eesmärgid ja viis, kuidas nendeni jõuda. Kontrollifaas hõlmab meetmeid, mida juhtkond kasutab, et firma kõigi koostisosade talitlus oleks sihipäraselt suunatud esimeses faasis kavandatud eesmärkide saavutamiseks.
Eelarvestamise positiivseks küljeks on, et ta :

sunnib juhte ette mõtlema, nõudes kavatsuste selget kirjapanekut ;
loob kindlad sihtmärgid, mida saab hilisema tegevuse hindamisel aluseks võtta;
võimaldab näha potentsiaalseid raskusi ja kitsaskohti enne nende tekkimist;
koordineerib terve organisatsiooni tegevust eri osade plaanide ja eesmärkide ühendamisega;
on vahendiks juhtkonna kavandite viimisel läbi kogu firma.

Eelarvestamisel on tähtis vastutuspõhise arvestuse printsiip – arvestussüsteem kogub, võtab kokku ja esitab aruannetes arvestusandmed üksikute juhtide vastutusalade järgi. Selle põhieelduseks on, et on võimalik luua tõhus eelarve, mille alusel saab juhtide tegevust hinnata.
Eelarve tegemine on kompleksülesanne, mis nõuab kõigi juhtimistasandite pingutusi. Üks esimesi samme on eelarveperioodi valik ( viide 1). Lühiajalisteks eelarveteks nimetatakse eelarveid, mis kajastavad kuni ühe aasta prognoose. Eelarveid võib koostada nädalate, kuude, kvartalite ja poolaastate kaupa või sõltuvalt tegevusalast ka toote elutsükli, hooaja , nõudluse stabiilsuse, tööstusharu iseloomu ja võimalike kitsaskohtade ilmnemise tõenäosuse kaupa. Koondeelarve on tavaliselt koostatud lühiajaliseks perioodiks . Pikaajalised eelarved on seotud ettevõtte arenguga läbi aastate (näiteks hoonete ja seadmete muretsemine) ja neid koostatakse kuni 10 aastaks (viide 2).
Lühi- ja pikaajaliste finantsplaanide erinevus väljendub selgelt rahavoogude ajastamises. Lühiajalise finantskavandamise põhilisteks planeerimisobjektideks on käibevara ja lühiajalised kohustused, mistõttu finantsotsused arvestavad rahalisi laekumisi ja väljaminekuid kuni ühe aasta vältel (viide 2). Aasta jooksul vaadatakse eelarvet pidevalt läbi ja tehakse täpsustusi. Sageli on seatud taoline eelarve pidevale alusele, mille puhul iga jooksva kuu möödumisel lisatakse eelarvele täiendav kuu juurde, nii et planeerimishorisont on kogu aeg 12 kuu kaugusel (viide 1).
Eelarved on edukamad siis, kui nende tegemisel osalevad vahetud täitjad, kelle tegevust hiljem eelarve täitmise järgi hinnatakse, kuna endapüstitatud eelarveliste eesmärkide saavutamise motivatsioon on kõrgem.
Eduka eelarve-süsteemi rakendamise võtmeprobleemiks on, kuidas tippjuhtkond selle andmestikku kasutab. Toetust ei leia selline eelarve-programm, mida kasutatakse vaid kellegi süü tuvastamiseks. Tegu peaks olema tööriistaga, mis aitab firmal pika-ja lühiajaliste ülesannete täitmisel püstitada eesmärke ja mõõta tulemusi. Tehnilise külje ületähtsustamine ja inimliku aspekti ignoreerimine on ohtlik (viide 1).
Organisatsiooni plaanid koosnevad kolmest komponendist :

organisatsiooni eesmärgid,
pikaajaline strateegiline kasumiplaan ,
koondplaan (lühiajaline taktikaline kasumiplaan)

Koondplaan on tuletatud pikaajalisest plaanist, arvestades eeloleval perioodil oodatavaid tingimusi. Koondplaan on paljusid eri vastastikku sõltuvaid eelarveid siduvaks karkassiks ning ta sisaldab alati allplaane (viide 2).
Oma järgnevas töös püüan välja tuua ühe koondplaani koos allplaanidega lihtsa hüpoteetilise tootmisettevõtte näite varal . Olgu sellel firmal mahlavillimise tootmisliin, kus toodetakse ja pakendatakse ühte sorti mahla. Ühe tooteühiku toodangu valmistamiseks vajatakse toorainet (näiteks õunad), suhkurt ja pakendit (üheliitriline tetrapakend). Firma nimeks oleks OÜ “Õunake”.
1. MÜÜGIPLAAN, LAEKUMISTE PLAAN
Eelarvestamine algab alati müügieelarvest, mis tuletatakse müügiprognoosist. Müügiprognoos on laiem kui müügieelarve, hõlmates üldiselt kogu haru potensiaalset müüki (viide 1). Müügieelarve näitab, kui palju toodet (või teenust) ja mis hinnaga kavatsetakse järgneval perioodil müüa ning ta on ühtlasi kõikide teiste lühiajaliste eelarvete aluseks. Müügieelarvet võib koostada mitut moodi – isiklikul vastutusel, müügialade, toote või tootegruppide kaupa (viide 2).
Enne müügieelarve koostamist tuleb kindlaks määrata turundus - ja müügieesmärgid ning nagu juba öeldud, teha müügiprognoosid. Müügiprognoosi peab juhtkond kinnitama , alles peale seda saab müügiprognoosist müügieelarve. Arutelu käigus viib juhtkond tavaliselt sisse mõned muudatused ja seega müügieelarve ei pruugi olla müügiprognoosi täpne koopia.
Müügiprognoosi koostamine on keeruline ja raske ülesanne, hõlmates palju kaalumist vajavaid tegureid :

viimane müügimudel, kaasa arvatud trendid;
keskmised majandusnäitajad;
turu-uuringute ja katsete tulemused;
omaks võetud hinna-ja arvestuspoliitika;
konkurents;
tarbija eelistused ja seadusandlus jne.(viide 2).

Samuti tuleks müügieelarve teha nende klientide baasil, kellega on plaaniaastaks lepingud juba sõlmitud. Müügiplaan tehakse nii rahas kui ka naturaalühikutes. (vt.Tab 1).
1. Müügiplaan

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
müügi kogus tk
20 000
35 000
40 000
15 000
110 000
müügi hind kr/tk
14
14
14
14
14

käive kokku kr.
280 000
490 000
560 000
210 000
1 540 000
Laekumiste all mõistame raha sissevoolu ettevõttesse. Esmased laekumised kasumile suunatud ettevõtetes tekivad omaniku poolt tehtud sissemaksetest põhikapitali. Enamasti ei ole omaniku poolt tehtud raha sissemaksed ettevõttesse piisavad ja lisaks tuleb võtta laenu, mille tulemuseks on laekumised laenutegevusest. Majandustegevuse alustamisest alates on oluline osa rahade laekumisest seotud klientidele müüdud toodete või osutatud teenuste eest esitatud arvete laekumisega. Suurendades klientide krediteerimist, vähenevad meie laekumised müüdud toodete/teenuste eest ja meil tuleb oma maksevõime tagamiseks leida täiendavaid laekumiste allikaid (näiteks võtta laenu, kaubelda pikemaid maksetähtaegu oma hankijatelt). Samal ajal väheneb meie klientide rahavajadus, kuna neil on võimalik meie poolt neile antud krediiti “pööritada” oma majandustegevuses kuni neile antud maksetähtajani.
Ostjatelt laekumata arvete prognoosimiseks koostatakse vastav aruanne, mis on vajalik tööriist ostjatelt laekumata arvete laekumise tähtaegadest ülevaate saamisel. Ostjatelt laekumata arvete aegumisaruanne näitab ostjatelt laekumata arvetest prognoositavaid laekumisi ehk seda millal saabuvad nende arvete tähtajad ja kui suures summas arvete laekumist prognoosime ning millal saabub iga olulisema kliendi laekumata arve maksetähtaeg ja kui suures summas see on (viide 3).
Selline üldine laekumiste plaan nagu järgnevalt esitan, näitab ettevõttele kui palju raha on potentsiaalselt antud perioodis laekumas. Sellise arvestuse puhul peab olema ettevõttesisene statistika eelmistest aastatest ostjatelt arvete laekumiste kohta. Antud juhul ei ole välja toodud ostjaid eraldi vaid on arvestatud kõiki laekumisi. Vastavalt ettevõtte statistikale , teame, et OÜ Õunake käibest laekub 80% samas kvartalis ja ülejäänud 20% käibest laekub järgmisel kvartalil(vt.Tab 2)
2. Laekumiste plaan

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
Laekumata arved
153 000

153 000
Laekumine I kv müügist
224 000
56 000

280 000
Laekumine II kv müügist

392 000
98 000

490 000
Laekumine III kv müügist

448 000
112 000
560 000
Laekumine IV kv müügist

168 000
168 000
Laekumine kokku kr.
377 000
448 000
546 000
280 000
1 651 000
Ostjatelt laekumata arveid jääb plaaniaasta lõpuks summas
42 000
2. TOOTMISPLAAN
Tootmiseelarve koostatakse pärast müügieelarve lõpetamist, ta kujutab endast vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved.
Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood, tootmise tase, aeg ja koht, vajalikud tegevused, tootmisstandardid tootmise efektiivsuse hindamiseks, nõuded materjalidele, tööjõule ja üldkulud. Tootmiskuludeks on tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud.
Ideaalsetel tingimustel on tootmine kavandatav ja kindlaksmääratav kuude lõikes aastate kaupa. Tavaliselt on aga raske täpselt plaanida tarbijate nõudlust sesooniti. Paljud ettevõtted püüavad hoida tootmist ja varusid tasakaalus, hoides varusid mõistlikkuse piiril. Vaatamata hoolikale planeerimisele , leidub perioode , mil tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub perioode, mil varud vähenevad väga kiiresti (viide 2).
Kui tootmisettevõttes koostatakse tootmisplaan, siis kaubanduses on selleks kauba sisseostu plaan.
OÜ Õunakese tootmisplaan on vaid naturaalühikutes ja üleminevaks jäägiks ehk soovitavaks varuks on 20% järgmise kvartali müügist. Plaaniaastale järgneva aasta I kvartali müük on plaanitud 25000 tk. ja plaaniaasta algjääk 6000 tk. on laoinventuuriga kindlaks tehtud kogus.(vt.Tab. 3).
3.Tootmisplaan

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
Plaaniaastale järgnev I kv.
Varu algjääk tk
6 000
7 000
8 000
3 000
6 000

müügi kogus tk
20 000
35 000
40 000
15 000
110 000
25 000
Varu lõppjääk tk
7 000
8 000
3 000
5 000
5 000

Vajadus kokku tk
27 000
43 000
43 000
20 000
115 000

Tootm.vajadus tk
21 000
36 000
35 000
17 000
109 000

2.1 Tootmiskulude eelarved
Tootmiskulude eelarve jaguneb omakorda :

materjalieelarve – täpsustatakse toorainevajadus iga üksiku produkti tootmiseks, mis leitakse materjalikulu ja planeeritud tooteühikute vastavusse viimisel;
tööjõueelarve – määratakse kindlaks töötunnid, kvalifikatsioon, ajakulu , toodete üldkulud ja palgamäärad;
varude muutuste eelarve – võetakse arvesse muutused tooraine -ja materjalivarude, lõpetamata toodangus, valmistoodangus ja müügiks ostetud kaupades;
kaudsete tootmiskulude eelarve – sisaldab põhivara väärtuse languse kulu, käibevarade allahindlust ning mitmesuguseid muid tootmise üldkulusid.

Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest
OÜ Õunake toodab õunamahla, seega on vajalikud toorained ühe tooteühiku valmistamiseks : 2 kg õunu, 0,2 kg suhkurt ja üks tetrapakend . Perioodi ülemine varu peab olema 15% järgmise kvartali kulust..(vt.Tab. 4, 5, 6)
4, 5, 6 Materjali hankimise (vajaduse) plaan
4. ÕUNAD
I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
Plaaniaastale järgnev I kv.
Toodang tk
21 000
36 000
35 000
17 000
109 000
25 000
materjali kulu (õunad)kg/tk kohta
2
2
2
2
2
2
mat.kulu kokku(kg)
42 000
72 000
70 000
34 000
218 000
50 000
varu perioodi lõpus
10 800
10 500
5 100
7 500
7 500

mat.vajadus kokku(kg)
52 800
82 500
75 100
41 500
225 500

varu per.alguses(kg)
6 300
10 800
10 500
5 100
6 300

ostuvajadus (kg)
46 500
71 700
64 600
36 400
219 200

1kg õunte kokkuostu hind
3
3
3
3
3

rahavajadus mat.jaoks
139 500
215 100
193 800
109 200
657 600

5. SUHKUR
I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
Plaaniaastale järgnev I kv.
Toodang tk
21 000
36 000
35 000
17 000
109 000
25 000
materjali kulu kg/tk kohta
0,20
0,20
0,20
0,20
0,20
0,20
mat.kulu kokku(kg)
4 200
7 200
7 000
3 400
21 800
5 000
varu perioodi lõpus
1 080
1 050
510
750
750

mat.vajadus kokku(kg)
5 280
8 250
7 510
4 150
22 550

varu per.alguses(kg)
630
1 080
1 050
510
630

ostuvajadus(kg)
4 650
7 170
6 460
3 640
21 920

1kg suhkru kokkuostu hind
8
8
8
8
8

rahavajadus mat.jaoks
37 200
57 360
51 680
29 120
175 360

6. TETRAPAKEND
I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
Plaaniaastale järgnev I kv.
Toodang tk
21 000
36 000
35 000
17 000
109 000
25 000
materjali kulu (pakend)/tk kohta
1
1
1
1
1
1
mat.kulu kokku(kg)
21 000
36 000
35 000
17 000
109 000
25 000
varu perioodi lõpus (kg)
5 400
5 250
2 550
16 350
16 350

mat.vajadus kokku(kg)
26 400
41 250
37 550
33 350
125 350

varu per.alguses(kg)
3 150
5 400
5 250
2 550
3 150

ostuvajadus(kg)
23 250
35 850
32 300
30 800
122 200

1tetrapakendi ostuhind
0,5
0,5
0,5
0,5
0,5

rahavajadus mat.jaoks
11 625
17 925
16 150
15 400
61 100

rahavajadus (kokku kõik materjalid)
188 325
290 385
261 630
153 720
894 060
Materjalide tasumise eelarve näitab, kui palju vajatakse jooksvalt likviidset vara (raha), selleks et tasuda hankijatele. Lähtudes rahakäibe juhtimise eesmärgist: kiirendada klientide arvete laekumist ja maksimaalselt maksetähtaja piires viivitada klientidele maksta olevate arvete tasumisega, muutub eriti oluliseks lühiajaliste kohustuste juhtimine. Ettevõte vajab lühiajaliste kohustuste juhtimist lisaks rahakäibe parandamisele ka selleks, et suurendada kasumit ja maandada riske. Hankijatele tasumata arvete arvelt on meil võimalik rahastada ettevõtte tegevust siis, kui me suudame saada hankijatelt pikemaid maksetähtaegu (viide 3).
OÜ Õunake statististika eelmistest aastatest näitab, et 60% arvete summast tasutakse samas kvartalis ja 40% järmises kvartalis. Plaaniaastale eelneva aasta bilansist teame, et hankijatele tasumata arveid on plaaniaasta alguseks 96000 EEK eest. (vt. Tab. 7).
7. Tasumine materjalide eest

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
Tasumata arved e.võlg hankijatele per.algul
96 000

96 000
I kv ostude eest
112 995
75 330

188 325
II kv ostude eest

174 231
116 154

290 385
III kv ostude eest

156 978
104 652
261 630
IV kv ostude eest

92 232
92 232
Kokku maksed välja
208 995
249 561
273 132
196 884
928 572
Kreditoorne võlg jääb plaaniaasta lõpuks 61488 EEK.
2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve
Tootmiskulude eelarve sees tehakse ka tööjõueelarve, kus määratakse kindlaks töötunnid, kvalifikatsioon, ajakulu, toodete üldkulud ja palgamäärad.
OÜ Õunake kulub töömehel ühe paki mahla valmistamiseks keskmiselt 0,05 tundi, teenides 18 kr/h. (Kahes vahetuses töötab kokku kaks töölist, kumbki valmistab ühes tunnis 20 pakki mahla. ). (vt. Tab 8, 9).
8. Tööjõu plaan

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
toodang (tk)
21 000
36 000
35 000
17 000
109 000
tööaja kulu ühikule (h/tk)
0,05
0,05
0,05
0,05
0,05
tööaja kulu kokku (h)
1 050
1 800
1 750
850
5 450
9. Rahaline tööjõu kulu plaan e.palgakulu eelarve

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
Tööjõu hind (kr/h)
18
18
18
18
18
tööaja kulu kokku (h)
1 050
1 800
1 750
850
5 450
palgakulu (kr)
18 900
32 400
31 500
15 300
98 100
sots.maks tunnitasult(kr) 33%18-st
6
6
6
6
6
sotsmaksu kulu kokku(kr)
6 237
10 692
10 395
5 049
32 373
tööjõu kulu kokku(kr)
25 137
43 092
41 895
20 349
130 473
2.2 Perioodikulude eelarved
Perioodikulude eelarve jaguneb :

turustuskulude ehk müügikulude eelarve – määratakse kindlaks toodete (teenuste) reklaamikulud, turu-uuringutega seotud kulud, müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus , vahendajatele ja komisjonäridele makstavad tasud ja valmistoodangu laokulud;
administratiivkulude eelarve – kajastab ettevõtte tegevusega seotud muid kulutusi (nt.kantseleikulusid, juhatuse töötasu jms.);
arengu- ja uurimuskulude eelarve – kajastab uuringutesse ja arendusse kaasatud inimeste töötasusid, uuringutes kasutatavate materjalide ja vahendite kulusid ning teisi otsekulusid, nagu tulumaksud, kindlustus jms.

2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve
Perioodikulude eelarve näiteks OÜ Õunake puhul toon turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve. OÜ maksab iga toote müügi pealt müügiagendile preemiat 0,3 EEK (so. muutuvkulu ). Püsikuludeks on: reklaamikulud 3000 EEK/kvartalis, palgakulud mittetootmistöölistel 10500 EEK/kvartalis, kindlustuskulud 8000 EEK/aastas. Kindlustuse väljamakseid tehakse II kvartalis 2500 EEK, III kvartalis 2500 EEK ja IV kvartalis 3000 EEK. Mittetootmisseadmete kulum (vt. Tab 11 ). arvestatakse vastavalt investeeringute plaanile. (vt. Tab 10).
10. Turustus ja halduskulude eelarve

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
müügikogus tk
20 000
35 000
40 000
15 000
110 000
MK muutuvkulu ühikule
0,3
0,3
0,3
0,3
0,3
KOKKU MK
6 000
10 500
12 000
4 500
33 000
reklaamikulud
3 000
3 000
3 000
3 000
12 000
palgakulu mittetootm.tööline
10 500
10 500
10 500
10 500
42 000
sotsiaalmaksu kulu 33%
3 465
3 465
3 465
3 465
13 860
kindlustuskulu
2 000
2 000
2 000
2 000
8 000
mittetootm.seadmete kulum
600
600
850
850
2 900
KOKKU PK
19 565
19 565
19 815
19 815
78 760
KOKKU turustus ja halduskulud
25 565
30 065
31 815
24 315
111 760
Kuna amortisatsioon e. kulum on küll kulu, kuid me ei maksa seda kellelegi välja, lahutame selle summa kogusummast maha. (vt. Tab 11).
11. Turustus ja halduskulude tasumise eelarve (maksete prognoos)
I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
turustus ja halduskulu
25 565
30 065
31 815
24 315
111 760
mittetootm.seadm.kulum ( miinus )
-600
-600
-850
-850
- 2900
kindlustuskulud (miinus)
-2 000
-2 000
-2 000
-2 000
-8 000
kindlustusmaksed
0
2500
2500
3000
8000
väljamaksed KOKKU
22 965
29 965
31 465
24 465
108 860
3. TOOTMISE ÜLDKULUDE PLAAN JA ÜLDKULUDE VÄLJAMAKSETE PROGNOOS
OÜ Õunakese muutuvate üldkulude norm on 1,5 kr/h. Püsivad üldkulud on 13000 kr/kvartalis, sealhulgas tootmisseadmete amortisatsioon on 5500 kr/kvartalis. Tööaja kulu ehk tööjõu vajadus tundides saadakse toodangu ja tööaja kulu ühikule korrutisena. (vt. Tab 12).
12. Tootmise üldkulude plaan

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
tööaja kulu e.tööjõu vajadus(h)
1 050
1 800
1 750
850
5 450
muutuvad üldkulud normi järgi (kr/h)
1,50
1,50
1,50
1,50
1,50
muutuvad üldkulud kokku(kr) MK
1 575
2 700
2 625
1 275
8 175
püsivad üldkulud (kr) PK
13 000
13 000
13 000
13 000
52 000
üldkulud kokku (kr) MK+PK
14 575
15 700
15 625
14 275
60 175
Kuna amortisatsioon e. kulum on küll kulu, kuid me ei maksa seda kellelegi välja, lahutame selle summa kogusummast maha. (vt. Tab 13).
13.Üldkulude väljamaksete prognoos

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
tootmise üldkulud
14 575
15 700
15 625
14 275
60 175
tootmisseadmete kulum
-5 500
-5 500
-5 500
-5 500
-22 000
üldkulude väljamaksed kokku
9 075
10 200
10 125
8 775
38 175
4. TOOTEÜHIKU PLAANILISE OMAHINNA KALKULATSIOON JA MÜÜGIKULUDE EELARVE
Toodangu omahind on mõiste, mida aastakümneid on erinevalt tõlgendatud. Üldises käsitluses peaks toodangu omahind andma võimalikult objektiivse pildi sellest, kui palju toodang meile kui tootjale maksma on läinud. Järelikult tuleks arvata toodangu omahinda need kulud, mis ettevõte on teinud toodangu (kaupade) tootmiseks või soetamiseks, s.t. kuni (valmis)toodangu valmimise (müügiks valmisoleku) hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid (müügikulud, juhtimiskulud, teadus-ja arenduskulud jt) ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüsteemis kajastatud olema. Kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Vastavalt 1995.aastast kehtivale EV Raamatupidamisseaduse § 34 lõigetele 3, 4, 6 ja 7, tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga praegu veel laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka perioodikulud (ettevõtte üldkulud). Võib öelda, et oluline oleks määratleda või täpsustada, millisest omahinnast me räägime - tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast või täisomahinnast. Ükski nendest näitajatest ei ole halb, kui seda kasutada sobival kohal ja interpreteerida tulemust korrektselt.
OÜ Õunake tooteühiku plaaniline omahinna kalkulatsioon on välja toodud tabelis 14.
14. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
nimetus( 1tk valmistoodangu kohta)
kogus
hind
kulu kr
materjali kulu( õunad)kg
2
3
6
materjali kulu( suhkur)kg
0,20
8
1,6
materjali kulu( pakend)tk
1
0,5
0,5
palgakulu h
0,05
18
0,9
sotsmaksu kulu 33% h
0,05
5,94
0,30
tootmise üldkulu h
0,05
11,04
0,55
ühiku 1tk plaaniline omahind

9,85

valm.t.varu perioodi alguses (aruandeaasta bilansist) tk
1 ühiku omahind kr/tk perioodi algul
valm.t.pl. aasta algul (aruandea.bilansist)kr
valm.t.pl.aasta algul
6 000
9,00
54 000

valm.t.varu plaaniperioodi lõpus tk
1 ühiku omahind kr/tk
valm.t.pl.aasta lõpuks kr (läheb plaaniaasta bilanssi)
valm.t.pl.aasta lõpus
5 000
9,85
49245
mat.kulu+töötasu+tootm.üldkulu =tootm.OH
mat.kulu
894 060
töötasu
130 473
tootm.üldkulu
60 175
tootmise omahind
1 084 708
Müügikulude eelarve aitab leida müügi maksumuse ehk realiseeritud (müüdud) toodangu kulu. Antud juhul kasutan OÜ Õunake puhul FIFO ( first in first out) meetodit. (vt. Tab.15)
VT(Alg) + tootm.kulud e.tootm.omahind - VT(Lõpp ) = real .-tud toodangu kulu e.maksumus e.müük
Tab 15.
VT perioodi algul
54 000
tootmise omahind
1 084 708
VT perioodi lõpus
49245
real.toodangu kulu e.maksumus e.müük
1 089 463
5. INVESTEERINGUTE, AMORTISATSIOONI JA PÕHIVARA EELARVE
Investeeringueelarvestus on investeerimisvariantide võrdlemine neist siisuguse valimiseks, mis annab olemasolevatelt fondidelt suurima kasumi.
Ettevõtted investeerivad äriplaanide elluviimise eesmärgil igal aastal põhi- ja käibevaradesse sadu miljoneid kroone. Firma homse päeva määravad tänased investeeringud , st. õige otsus täna võib tulusid tulevikus mitmekordistada ning suurendada firma turuväärtust, vale otsus võib viia aga pankrotini.
Termin kapital viitab põhivaradele, mida kasutatakse tootmises, eelarve on aga plaan, mis kajastab üksikasjalikult kavandatud sissetulekuid ja väljaminekuid tulevase perioodi jooksul. Seega, kapitali eelarve visandab planeeritud kulutused põhivaradesse ning kapitali eelarvestamine kujutab enesest projektide analüüsimise ja otsuste vastuvõtmise protsessi põhi- ja käibevaradesse tehtavate investeeringute kohta. Täpsemalt öeldes hõlmab see eri investeerimisvõimalustega seotud kulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Projektide järjestamiseks ning otsustamaks, kas neid kaasata kapitali eelarvesse või mitte, kasutatakse nelja meetodit :

tasuvusaja analüüs – s.o. aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks;

praeguse puhasväärtuse analüüs – see näitab projekti tulumaksujärgsete rahavoogude nüüdisväärtuse ja investeeringute esialgsete kulude vahet. Ta võtab arvesse raha ajaväärtust.

sisemise tulususe ehk rentaabluse abil leitakse vastus küsimusele, millise tulususe projekt annab.

modifitseeritud sisemine rentaablus on diskontomäär, mis võrdsustab lõppväärtuse esialgsete kuludega (projekti maksumusega) (viide 2).

Kuna need meetodid on mõeldud äriplaanide hindamiseks - analüüsimiseks ning väljuvad antud ainetöö temaatikast, jätan arvutuslikud näited siinkohal toomata.
OÜ Õunake oli aruandeaasta lõpul tootmisseadmetest üks villimisliin hinnaga 80 000 krooni ja mittetootmisseadmetest arvuti 12 000 krooni eest, milledelt akumuleeritud amortisatsioon on 8 000 krooni. Plaaniaasta III kvartalis plaanitakse osta veel üks arvuti 5 000 krooni eest ja II kvartalis investeerida veel ühte villimisliini selleks, et hakata tootma koguseliselt rohkem ja mitmekesisema sortimendiga mahlavalikut. Selleks vajatakse II kvartalis 70 000 krooni laenu. Seadmete amortisatsioonimäär on 20% aastas. Põhivarast on ettevõttel bilansis ka 40 000 krooni eest maad. (vt. Tab. 16, 17). Seda aga, kas antud investeering võiks ka kasulikuks kujuneda, tuleks kasutada juba eelmainitud nelja analüüsimeetodit.
16. Põhivara eelarve

maa
seadmed
kulum
jääkväärtus
plaaniaasta algus
40 000
92 000
8 000
124 000
ost (plaaniaastal)
0
75 000
0
75 000
müük (plaaniaastal)
0
0
0
0
kulum (tootm.seadmed)
0
0
26 500
26 500
kulum (mittetoot.seadm)
0
0
2 900
2 900
plaaniaasta lõpp
40 000
167 000
37 400
169 600
17. Amortisatsiooni eelarve

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
tootmisseadmed
80 000
150 000
150 000
150 000
150 000
mittetootmisseadmed
12000
12000
17000
17000
17000
amort .määr 20% aastas
0,05
0,05
0,05
0,05
0,05
tootm.seadmete kulum e.amort. summa
4000
7500
7500
7500
26500
mittetootmisseadmete kulum e.amort. summa
600
600
850
850
2900
6. RAHAVOOGUDE EELARVE
Kaasaegse juhtimise eluliselt oluline aspekt on rahakäibe juhtimine ja rahakäibe, see on raha sisse ja välja liikumise, üle hoolikas arvepidamine, jälgimine ja ennustamine .
Rahavoogude prognoos on vorm, millest on võimalik prognoositaval perioodil näha kui palju raha ja millal laekub ettevõttele (laekumised, raha sissevool ) ning kui palju makseid ja millal tuleb teha ettevõtte majandustegevuses (väljamaksed, raha väljavool). Kui on valmis detailsed eelarved kõikide erinevate äri aspektide kohta, saame koostada ühe kõige olulisema eelarve – rahavoogude prognoosi. Järjest rohkem ettevõtteid nii mujal maailmas kui ka Eestis koostab rahakäibe prognoosi ja ennustab rahade laekumist ja väljamakseid iganädalaselt ja igapäevaselt, kuna määramatus ja muutuste kiirus majanduskeskkonnas suureneb. Rahakäibe prognoos näitab prognoositud tegevuste – ostmise , müümise, palgamaksmise, investeeringute jne. mõju ettevõtte rahakäibele. Rahakäibe prognoosi koostamine on pidev korduv tegevus, kuna prognoose koostatakse pidevalt teatud periood(id) ette. Rahavoogude prognoosid võib, lähtudes ajaperioodist, jaotada lühiajalisteks või pikaajalisteks prognoosideks.
Võtmeküsimuseks rahakäibe prognoosi koostamisel on eesmärgi püstitus. Mis on prioriteetne ehk kas tahame rahakäivet juhtides :

kindlustada piisava raha hulga, mis tagaks pideva likviidsuse ja maksevõime või
soovime saavutada olemasolevate rahaliste vahendite efektiivse kasutamise ?(viide 3).

Oluline on teadvustada, et ei piisa eesmärgist kindlustada pidev likviidsus ja maksevõime, vaid on soovitav teha samm edasi ja püstitada prioriteetseks eesmärgiks rahakäibe prognoosi koostamisel omaniku (asutaja) poolt ettevõtte käsutusse antud rahaliste vahendite efektiivne kasutamine, mille üks oluline osa on pideva likviidsuse ja maksevõime kindlustamine.
OÜ Õunakese plaaniaasta I kv alguses oli rahajääk 32 000 krooni ja II kv algul võeti laenu 70 000 krooni, mis tagastatakse IV kvartali lõpuks. Laenuintress on 2% kvartalis. Tasutakse tulumaksu avanssi igas kvartalis 3 000 krooni.
(vt. Tab. 18).
18.Rahavoogude eelarve (kassapõhine arvestus)

I kv
II kv
III kv
IV kv
Aasta
1.Raha per.alguses/+
32 000
139 828
250 610
430 593
32 000
2. Rahavood majandustegevusest

laekumised müügist1A/+
377 000
448 000
546 000
280 000
1 651 000
mat.eest tasumine 3A/-
-208 995
-249 561
-273 132
-196 884
-928 572
palgakulu 4A /-
-25 137
-43 092
-41 895
-20 349
-130 473
tootmise üldkulu 5A /-
-9 075
-10 200
-10 125
-8 775
-38 175
turustus, hald.kulud 8A/-
-22 965
-29 965
-31 465
-24 465
-108 860
avansiline TM tasumine/-
-3 000
-3 000
-3 000
-3 000
-12 000
Rahavood majandustegevusest
107 828
112 182
186 383
26 527
432 920
3. Rahavood investeeringutest /-

-70 000
-5 000

-75 000
4. Rahavood finantstegevusest

saadud laen /+
0
70 000
0
0
70 000
intressimaksed 2% /-
0
-1 400
-1 400
-1 400
-4 200
laenu tagasimaks /-

-70 000
-70 000
Rahavood finantstegevusest
0
68 600
-1 400
-71 400
-4 200
5. Puhtad rahavood (2+3+4)
107 828
110 782
179 983
-44 873
353 720
6. Raha jääk pl.perioodi lõpuks (1+5)
139 828
250 610
430 593
385 720
385 720
7. EELARVELINE KASUMIARUANNE (SKEEM 2 JÄRGI)
Erinevalt majandusaasta lõpuks ettevõtte vara seisu ja selle katte allikaid (sealhulgas tegevuse tulemit – kasum, kahjum) iseloomustavast bilansist sisaldab kasumiaruanne andmeid majandusaasta tulemikomponentide (kulutused ja tulud) liikide, suuruse ja allikate kohta. Kasumiaruandes näidatakse ainult kõik möödunud aruandeaasta kulutused ja tulud, niisiis mitte mingeid muid suurusi.
Kasumiaruannet võib teha kahel viisil :

kogukulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 1)–vastastatakse aruandeperioodi tulule kõik sellele perioodile langevad kulutused. Kõiki kulutusi käsitletakse kululiikide lõikes perioodikulutustena ning kulud on agregeeritud vastavalt nende olemusele (amortisatsiooni-, materjali-, palga-, energia-, reklaami- jne kulud). See meetotod sobib kasutamiseks ettevõtetele, kus on lihtne kuluarvestus ja suhteliselt väiksed tootmisvälised kulud.

käibekulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 2) – ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s.o ainult perioodi käibe saamiseks tehtud kulutused. Erinevalt kogukulumeetodist eeldab see valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide jooksvat hindamist, sest ainult nii on võimalik leida kulutused müüdud toodangule (teha kindlaks selle tootmisomahind ). Käibekulumeetod on väga sobiv seeriatoomisega tootmisettevõtetele (viide 6).
Seda, milline kasumiaruande skeemidest valida, peab äriühing ise kulusid analüüsides valima . Kuluartiklid allklassifitseeritakse komponentide kõige parema finantsesituse aspektist , kusjuures tuleb arvestada selliste mõistetega nagu stabiilsus, võimalused vastandada, planeerida ning prognoosida kasumeid ja kahjumeid (viide 4). (vt. Tab 19).
19. Plaaniline kasumiaruande eelarve skeem 2
netokäive
1 540 000

realiseeritud toodete kulu
1 089 463
FIFO
brutokasum
450 537

turustus ja halduskulu
111 760

ärikasum e.EBIT
338 777

finantskulud
-4 200

kasum maj.tegevusest
334 577

ettevõtte TM 26%
86 990

PUHASKASUM
247 587

8. EELARVELINE BILANSS
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mida peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Ta iseloomustab raamatupidamiskohuslase vara ning oma-ja võõrkapitali mingi kuupäeva seisuga, seetõttu on tegemist monetaarsuurusi iseloomustava aruandega. Ta iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast . Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohuslase vara ja finantsolukorda raha, varaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara seisude näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid – kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused – vara (vahendite kasutamine) ja nende katteallikad (vahendite päritolu) – peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi võrdsuse aksioom : Vara = Kohustused + Omakapital . Sellises vormis võrrand kajastab firma varade finantseerimise vahendeid. Varasse investeeritud summad tulenevad enamasti kreeditoridelt ja omanikelt. Selle põhivõrrandi võib ümber rühmitada omanike vaatenurgast : Omakapital = Vara – Kohustused. Firma väärtus omaniku jaoks (omakapital) on summa, mis jääb üle peale kohustuste mahaarvamist varadest (viide 4). Et arvestusandmed oleksid võimalikult arusaadavad peavad bilansis kajastatud kirjed olema vastavalt rühmitatud (majandusliku sisu ja otstarbe järgi rühmadeks, rühmasiseselt aga konkreetseteks bilansikirjeteks).
Kokkuvõtlikult võib öelda, et bilanss annab informatsiooni finantspaindlikkuse kohta ning on aluseks mitmete täiendavate finantsnäitajate arvutamisel (nt. omakapitali ja varade tasuvus, kohustuste ja omakapitali suhe jpt.). Bilanss võib anda ülevaaate ka firma riskiastmest ning tema paindlikkusest võtta uusi riske (viide 7).
OÜ Õunake osakapital on 40 000 krooni ja eelnevate aastate jaotamata kasum 259175 krooni. (vt. Tab. 20).
20. Plaaniline e.eelarveline bilanss
AKTIVA
Raha (18)
385 720
Deb.võlgnevus e.ostjate tasumata arved (2)
42 000
Varud - materjal (4,5,6)
36 675
Varud - valmistoodang(15)
49 245
Kokku käibevarad
513 640
Maa (16)
40 000
Seadmed (16)
167 000
Akumuleeritud kulum(16)

-37 400
Kokku põhivarad jääkväärtuses

169 600
AKTIVA ( varad ) kokku
683 240
PASSIVA
Hankijatele tasumata arved (7)
61 488
Maksuvõlad(TM võlg)(18,19)
74 990
Kokku lühiajal.koh.-d
136 478
Pikaajalised kohustused
0
Põhikapital (osakapital)
40 000
Jaotamata kasum
259 175
Puhaskasum plaaniaastal (19)

247 587
Omakapital kokku

546 762
PASSIVA (koh+OK)kokku
683 240
KOKKUVÕTE
Nagu kogu eelnevast tööst selgub , on selline taktikaline koondplaan ühe ettevõtte jaoks, tema tegevuse paremaks juhtimiseks ja tulevaste kitsaskohtade leidmiseks juba eos, lausa hädavajalik. See aitab firmal pika- ja lühiajaliste ülesannete täitmisel püstitada eesmärke ja mõõta tulemusi. Minu arvates aitab selline eelarve kaasa ka ettevõtte üldiste ja pikemaajaliste eesmärkide püstitamisele. Samas on sellise eelarve koostamiseks kindlasti vaja eelnevatest aastatest pärit statistilist informatsiooni. Väga tähtsateks võib pidada ka investeeringute kasumlikkuse analüüsi, mida antud ainetöö ei hõlmanud, kuid mis on vajalik enne suuremate investeeringute ja investeeringueelarvete tegemist.
Antud ainetöös kasutatud hüpoteetilise firma kohta tehtud arvutuste osas võib öelda, et kui suudetakse müüa sellise hinnaga ja hoida selliseid müügimahte nagu eelarves, siis võib niisugust ettevõtet küllaltki edukaks pidada. Kriitiliseks momendiks peaks pidama siiski seda, et tegemist on liiga kitsa sortimendiga ja seetõttu tulebki teha suuremaid investeeringuid põhitegevusega seotud varadesse. Samuti tundub rahavoogude eelarvet vaadates, et nii väikese käibega firma puhul seisab liiga palju likviidset raha arvelduskontol kasutamata st. rahaliste vahendite kasutamine on ebaefektiivne. Seda vaba raha võiks kasutada kas täiendavateks investeeringuteks või kindla investeeringuplaani puudumisel kasutada lühiajaliselt näiteks pankade rahaturufondide teenuseid, kus raha jääb sama likviidseks kuid teenib kõrgemat intressi.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997.
2. Raudsepp, V. Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus . Tallinn: Külim, 1999.
3. Karu, S. Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 2000.
4. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn, 2002.
5. Raamatupidamise seadus. http://lex.andmevara.ee
6. Järve, V. Finantsarvestus I . Tartu: TÜ kirjastus, 1998.
7. Reinberg, L. Firma aastaaruanne . OÜ Deebet, 1999
25

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 184 allalaadimist

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #1

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #2

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #3

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #4

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #5

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #6

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #7

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #8

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #9

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #10

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #11

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #12

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #13

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #14

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #15

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #16

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #17

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #18

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #19

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #20

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #21

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #22

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #23

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #24

PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES #25

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

184 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jruusmaa Õppematerjali autor

plaaniaasta prognoosi üldkulud investeering kulum kapital kvartalis EELARVESTAMINE

Sarnased õppematerjalid

doc

Ainetöö koondeelarve

Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes.

Majandus

doc

Juhtimisarvestuse ainetöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve................................................................

Juhtimisarvestus

pdf

Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded (TAK0010; 2019/2020)

JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS

Juhtimisarvestus

171

xls

Finantsnäitajate arvutamine

Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

Majandus

doc

äriplaan hinne 5+

1.Äriidee ja selle esitaja tutvustus Ettevõtte omanik: Amet: Arvutitehnoloog Aadress: Äriidee ja selle eesmärk: Minu äriidee on osutada abi kõikidele kellel on vaja abi arvuti osas. Põhi eesmärgiks on pakkuda inimestele teenust- arvuti remonti ja hooldust, samuti ka mis aitab neid igas elupäevas toime tulla arvuti taga. Nagu näiteks arvutiga arveid maksta, internetis ajalehti lugeda või hoopis oma veebilehe tegemisel. Programmide installeerimisel ja nendega töötamisel. Samuti on eesmärgiks teha komisjonimüük. 2.Ettevõte Firma nimi: OÜ Arvutiabi Valdkond: Arvutiteenindus Aadress: Ettevõtlusvorm: Osaühing Partnerid: Puuduvad 3.Toode/ teenus · Riistvara puhastus tolmust · OP süsteemi Puhastus · Tarkvara instaleerimine · OP süsteemide instaleerimine · Registrite ja protsesside korrastamine · Viimaste uuenduste installeerimine · Viiruste- ja

Majandus

doc

Finatsraamatupidamine

Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19

Finantsraamatupidamine

doc

Näidis äriplaan (lastehoid)

ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTU

10. klassi majandus

docx

Kulude arvestus

Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus

Majandus

Rohkem sarnaseid