Laekumine I kv müügist 224 000 56 000 280 000 Laekumine II kv müügist 392 000 98 000 490 000 Laekumine III kv müügist 448 000 112 000 560 000 Laekumine IV kv müügist 168 000 168 000 Laekumine kokku kr. 377 000 448 000 546 000 280 000 1 651 000 Ostjatelt laekumata arveid jääb plaaniaasta lõpuks summas 42 000 6 2. TOOTMISPLAAN Tootmiseelarve koostatakse pärast müügieelarve lõpetamist, ta kujutab endast vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved. Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood,
1 1 OÜ Lastemaailm tegeleb lapsevankrite tootmise ja müümisega. 1 toote tootmiseks kulub 10 kg põhimaterjali, mille hind on 2 kr/kg. 1 toote valmistamiseks kulub töölisel 1,5 tundi ja talle makstakse 25 kr/h. Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h kohta, püsivad tootmise lisakulud on igas kvartalis 40 000 kr., seal hulgas tootmisseadmete kulum 20 000 kr., akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad. Turustus ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr
III kvartali müügist - - 280 000 120 000 400 000 IV kvartali müügist - - 410000 140 000 550 000 Kokku laekumised 150 000 220 000 740 000 260 000 1 380 000 Plaani aasta lõpuks jääb debitoorse võlana ülesse 60 000. 17 2.TOOTMISPLAAN Soovitav varu moodustab 20% järgmise kvartali müügi kogusest. Plaaniaasta järgmise aasta esimese kvartali müük on 12 000 toodet. I II III IV A I Algjääk, tk 1 000 3 000 4 000 2 000 1 000 Müük, tk 2 000 5 000 8 000 11 000 26 000 12 000 Lõppjääk, tk 3 000 4 000 2 000 2 400 2 400 Kokku tootmisvajadus, tk 4 000 6 000 6 000 11 400 27 400 3. MATERJALI VAJADUSTE PLAAN
pole meil tegemist lihtsa turuökonoomikaga: kooli ennetähtaegne käikuandmine on tavaliselt täiendavaks kulukoormaks haridusametile, mistõttu eelistatakse tähtaegsust. Ühiskonnale vajaliku ehituse maksumusplaanimine võib seatud reeglite ja kriteeriumite tõttu mõnikord osutuda tõsiseks väljakutseks: - Raha ei tohi ühe artikli alt kanda teise (on lootusetu säästa möbleerimisel või jooksvates kuludes, et kasutada seda täiendavalt ehitustöödel) - Plaaniaasta raha ei tohi kulutada väljaspool rahandusaastat - Ükski oluline leping ei tohi olla sõlmitud ilma võistupakkumiseta ja ilma töömahtude loendita Valitsused on nõus, et põhjendamatud seadused investeeringute reguleerimiseks viivad ka halbadele lahendustele ja paljudest sisuliselt perspektiivsetest projektidest tuleb loobuda tänu tasakaalustamata seadustele, mistõttu investeerija säästab raha ühes ja pillab teises suunas.
põhimõtteid, et kujundada vastavad üldriiklikud normid. Koolil on selliseks normühikuks ruumide suurusest lähtuv arvutuslik õpilaste, haiglal aga voodi-kohtade arv. Kulud ühiskonnale vajalike ehitiste püstitamiseks on tavaliselt piiratud kunstlike normide süsteemiga, millest kinnipidamine on kohustuslik. raha ei tohi ühe artikli alt kanda teise (on lootusetu säästa möbleerimisel või jooksvates kuludes, et kasutada seda täiendavalt ehitustöödeI); plaaniaasta raha ei tohi kulutada väljaspool rahandusaastat; ükski oluline leping ei tohi olla sõlmitud ilma võistupakkumiseta ja ilma töömahtude loendita. 24. Mida kujutab endast maksumusekontroll ja millise ehituse hinna liigi juures -kontrolli teostatakse Maksumuskontroll võimaldab määrata eelarve usaldusväärsust ja tagada maksumuse vastavus etteantud piirangutele. Kasutatakse eelarvehindade juures ? :D 25. Kuidas ajapiirangud mõjutavad ehituse hinda Kuna töö 2. ja 3
pole meil tegemist lihtsa turuökonoomikaga: kooli ennetähtaegne käikuandmine on tavaliselt täiendavaks kulukoormaks haridusametile, mistõttu eelistatakse tähtaegsust. Ühiskonnale vajaliku ehituse maksumusplaanimine võib seatud reeglite ja kriteeriumite tõttu mõnikord osutuda tõsiseks väljakutseks: - Raha ei tohi ühe artikli alt kanda teise (on lootusetu säästa möbleerimisel või jooksvates kuludes, et kasutada seda täiendavalt ehitustöödel) - Plaaniaasta raha ei tohi kulutada väljaspool rahandusaastat - Ükski oluline leping ei tohi olla sõlmitud ilma võistupakkumiseta ja ilma töömahtude loendita Valitsused on nõus, et põhjendamatud seadused investeeringute reguleerimiseks viivad ka halbadele lahendustele ja paljudest sisuliselt perspektiivsetest projektidest tuleb loobuda tänu tasakaalustamata seadustele, mistõttu investeerija säästab raha ühes ja pillab teises suunas.